Obsah (4)

§ 114§ 194§ 118§ 199

4-24-1197 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse kuupäev 3. juuni 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1197 (231723011131) Kohtukoosseis Inna Ombler Vaidlustatud kohtumäärus Harju Maakohtu

) § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Oma otsustust põhjendas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt. 4.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Üldmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalusel isikul oli selle vaidlustamiseks õigus pöörduda Harju Maakohtusse hiljemalt

1. aprillil
2. Menetlusalune isik ei pöördunud Harju Maakohtusse. Seetõttu ei saa kohus ka Politsei- ja Piirivalveametile edastatud vaidlustamise avaldust menetleda. Samuti on avaldus jõudnud kohtusse hilinemisega –
3. aprillil
4. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-90-10, võib kohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, tähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega. Riigikohtu lahendi 3-1-1-55-10 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise. Tähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole ning kohus ei saa hinnata kas tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Seetõttu pole võimalik kaebust läbi vaadata. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.X , kes sisuliselt taotleb selle tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse läbivaatamist. M.X selgitab, et ta helistas politseisse ja küsis, kuhu tuleb kaebus esitada. Ta sai vastuseks, et see tuleb esitada politseile.
6. Tallinna Ringkonnakohus võttis
7. mai 2024 määrusega M.X-i määruskaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes kohtumenetluse pooltele kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
8. maini 2024 (k.a).
10. mail 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht, milles ta palub jätta kohtumäärus kui seaduslik ja põhjendatud muutmata ning määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

§ 194lg 3 ja § 147 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Maakohus jättis M.X-i kaebuse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusele õigustatult

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 9.

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb esitada kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusest nähtuvalt oli 2 4-24-1197 kohtuvälise menetleja otsusele esitatava kaebuse viimane kuupäev

1. aprill
2. Kaebetähtaja lõpu osas vaidlus puudub. Menetlusaluse isiku esitatud dokumentidest järeldub, et eelmärgitud kaebuse esitamise viimasest kuupäevast lähtus ka M.X. Nii on M.X kaebuse koostamise ajaks märkinud
3. aprilli 2024, kuigi allkirjastas digitaalselt selle juba eelmisel päeval. Nähtuvalt PPA
4. aprilli 2024 e-kirjast, registreeriti M.X-i kaebus PPA dokumendiregistris
5. aprillil
6. Määruskaebuseski ei väida M.X , et ta oleks lähtunud muust kaebetähtaja lõpu ajast, kui see, mis on märgitud väärteootsuses. Eelnev kinnitab, et M.X oli 15-päevasest kaebetähtajast teadlik. Vaidluse all on see, et M.X-i teadmise kohaselt tuli tal kaebus esitada kohtuvälisele menetlejale, mitte maakohtule.
7. Kohtuvälise menetleja otsuses on selgelt kirjas, et selle otsuse peale esitatav kaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Nagu nähtub eelpool viidatud

§ 114lg-st 4, on kohtuväline menetleja märkinud kaebekorra oma otsusesse õigesti.

Olukorras, kus menetleja on seadusest tulenevast vaidlustamise korrast otsuses kaebekorra märkimisel kinni pidanud, on kõik seadusest tulenevad nõuded M.X-i kaebeõiguse tagamiseks olnud iseenesest täidetud. Sel põhjusel jääb paljasõnaliseks määruskaebuses esitatud M.X-i väide, et menetleja oli andnud talle telefonis teada, et kaebus tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale. M.X-il oli võimalik lähtuda otsuses märgitud ja seadusele vastavast kaebekorrast. Kuigi ka määruskaebuses ei ole M.X taotlenud kaebetähtaja ennistamist, võib lähtumine menetlejalt saadud eksitavast kaebekorrast anda teatud juhtudel alust kaebetähtaja ennistamiseks, s.o tegemist võib olla mõjuva põhjusega kaebetähtaja rikkumiseks. Sel kaalutlusel tegi maakohus

1. mail 2024 päringu kohtuvälisele menetlejale, selgitamaks, kas määruskaebuses märgitud telefonikõne toimus. Maakohtu päringu tulemusena koostas kohtuväline menetleja
2. mail 2024 ettekande, milles on antud ülevaade kohtuvälise menetleja juures toimunud menetluse käigust. Ringkonnakohtul pole alust kahelda ettekandes märgitud faktilistes asjaoludes, kuivõrd selles esitatu on kokkulangev ringkonnakohtu käsutuses oleva menetluse käiku kajastava dokumentatsiooniga. Muu hulgas selgub ettekandest, et kuigi väärteoprotokolli märgitu kohaselt soovis M.X väärteootsusele ise järgi tulla, ei olnud ta seda
3. aprilli 2024 seisuga teinud. Sel põhjusel edastas kohtuväline menetleja väärteootsuse samal päeval M.X-ile epostile. Ettekandest nähtuvalt võttis e-postiga edastatud otsuse peale M.X kohtuvälise menetlejaga ise telefoni teel ühendust. Selles telefonikõnes viitas kohtuväline menetleja otsuses märgitud kaebekorrale ja selgitas seda. Kohtuvälise menetleja kinnitusel ei väitnud ta kõnealuses telefonivestluses M.X-ile , et kaebust on võimalik esitada PPA-le. Eelnevast järeldub, et M.X-il oli võimalik lähtuda väärteootsuses märgitud õigest kaebekorrast ja esitada kaebus tähtaegselt Harju Maakohtule, ent seda ta ei teinud. Mõjuvat põhjust kaebekorra rikkumiseks M.X-il ei olnud. Harju Maakohtule jõudis M.X-i kaebus kohtuvälise menetleja vahendusel alles pärast kaebetähtaja lõppu, s.o
4. aprillil
5. 11.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuna M.X esitas kaebuse maakohtule pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaega, ennistamise taotlust ei esitatud, jättis maakohus M.X-i kaebuse

§ 118lg 2 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3