4-23-230 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2023.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-23-230 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu A H kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Kaebuse esitaja A H (isikukood xxx), xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
- Jätta rahuldamata A H 18.01.2023.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.12.2022.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 231722008700 ning jätta otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
- VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
- Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne
(30)päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.12.2022 otsusega väärteoasjas nr 231722008700 karistati A H KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot.
- Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik A H mootorsõidukit 02.12.2022 kella 12:10 ajal Tallinnas Tellikivi tn (Ristiku ja Paldiski mnt vahel) suunaga Paldiski mnt poole omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtides mootorsõidukit, kasutades telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja § 33 lg 11 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 sätestatud väärteod.
- Menetlusalune isik esitas 18.01.2023 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles palub leevendada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsust ning vähendada kaebajale määratud trahviühikuid kuna kaebaja isik oli juhilube omandamas ja omab juhiluba 2022 aasta detsembri keskpaigast. 06.02.2023 esitatud kaebuse täienduste kohaselt selgitas A H, et tal on väga rasked finantsilised seisud seepärast soovib karistuse vähendamist. Kaebaja selgitab, et omas tegelikult antud kategooria juhilube juba aastast 2019 aga kuna tal ei olnud rahaliselt võimalik lõppastmekoolitust läbida õigeaegselt siis tema load tühistati ja ta pidi tegema uuesti maanteeameti eksamid. Kaebaja avaldas kahetsust, et sõidukit juhtis.
- Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja teiste väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Juhilubade hilisem omandamine ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul kergendavaks asjaoluks. Tegemist on pärast süütegu iseloomustava asjaoluga. Juhtimisõiguse omandamine pärast õigusrikkumise toimepanemist annab isikule õiguse sõita vastava kategooria mootorsõidukiga ning on sellise tegevuse - mootorsõiduki juhtimise seaduslik normi põhine eeldus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses kohtuväline menetleja otsuse koostamisel juba arvestanud, määrates rahatrahvi KarS § 63 lg 1 järgi sanktsioonimäära keskmises ulatuses.
- Süü suuruse, karistusliigi ning määra küsimustes jääb kohtuväline menetleja kaebuses toodud põhjenduste juurde ning on jätkuvalt seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad alused kohtuvälise menetleja 22.12.2022.a koostatud otsuse muutmiseks karistuse osas ning kohtuväline menetleja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 2 Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus, tutvunud A H poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks.
- VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetav tegu.
- Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette, et ta juhtis mootorsõidukit 02.12.2022 kella 12:10 ajal Tallinnas Tellikivi tn (Ristiku ja Paldiski mnt vahel) suunaga Paldiski mnt poole omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtides mootorsõidukit, kasutades telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja § 33 lg 11 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 sätestatud väärteod.
- Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad.
- Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud A H etteheidetavate tegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Tegude toimepanemist tõendavad
- detsembril 2022 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt eemaldati A. H sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel vastava kategooria juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest ja tunnistaja V L ütlused, kes märkas liiklusjärelevalvet teostades, et sõidukit xxx reg nr xxx juhib juht, kes tegeleb roolis olles kõrvaliste tegevustega tõmmates e -sigarit ja olles juhtimise ajal telefonis. Nimetatud mootorsõiduk liikus Tallinnas Telliskivi tänaval, Ristiku tee ja Paldiski mnt vahel suunaga Paldiski mnt poole. Tunnistaja peatas sõiduki Paldiski mnt 50 maja juures, juhiks osutus A H. Politsei andmebaasist kontrollides selgus, et isikul on juhtimisõigus peatatud juhiloa kehtivusaja lõppemisega alates 03.04.2021, isik ei olnud läbinud peale algaja juhtimisõiguse lõppemist täiendkoolitust ehk isikul puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Tunnistaja ütluste kohaselt A. H tunnistas, et ta oli sellest teadlik, samuti tunnistas isik, et teadis, et ei tohi mootorsõidukit juhtida. Transpordiameti liiklusregistri 07.12.
- a kell 09:05 tehtud väljavõtte kohaselt ei ole A H´l ei kehtivaid juhilubasid ega juhtimisõigust. Seega on tõendatud, et 02.12.2022 ei saanud A H´l olla Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kaebuse täienduse lisana esitas kaebaja kuvatõmmise kaebajale väljastatud esmase juhiloa infost. Sellest nähtub, et A H on väljastatud AM ja B kategooria juhiluba 14.12.
- A H oli
- detsembril
- a mootorsõidukit juhtides teadlik, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus, seda ei ole ta eitanud kogu menetluse kestel. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt A Hl 02.12.2022 juhtimisõigus puudus. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides
- detsembril 2022 kell 12.10 Tallinnas Ristiku tn ja Paldiski mnt vahel 3 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p-s 1 sisalduvat keeldu. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult ehk siis isik teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid siiski asus mootorsõidukiga sõitma. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
- LS § 33 lg 11 p 1 reguleerib, et sõiduki juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Tunnistaja V L ütlustega (vt käesoleva lahendi p 10) on tuvastatud, et A. H tegeles sõidukit juhtides kõrvalise tegevusega – hoidis käes mobiili. Väärteoasjas puudub sellekohane vaidlus, on tuvastatud kõrvalise tegevusega tegelemine – A. H tunnistas menetlusaluse isiku ülekuulamisel ka ise, et kasutas sõidukit juhtides mõtlemata kõrvalisi esemeid - vaatas sõiduki juhtimise ajal oma nutitelefoni. Kohtuväline menetleja on seega väärteoprotokollis õigesti viidanud, et kaebaja rikkus LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, s.o juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Subjektiivsest küljest on ka see tegu toime pandud kavatsetult kuivõrd A. H teadis, et ta ei tohi sõiduki juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega tegeleda kuid siiski vaatas juhtimise ajal oma mobiiltelefoni. Ka siinkohal puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
- Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 1 tunnustele vastava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 242 lg 1 tunnustele vastava väärteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise.
- Seadusandja näeb LS § 201 lg 1 tunnustele vastava teo eest karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva ning LS § 242 tunnustele vastava teo eest kuni 20 trahviühikut. Pole vaidlust, et tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele süüteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), seega on põhjendatud isikule ühe karistuse määramine rangema sanktsiooni s.o LS § 201 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 ja määras LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et on arvestatud kahetsuse kui kergendava asjaoluga ning kohus sellele vastu ei vaidle – A. H on järjepidevalt kahetsust avaldanud, et juhtimisõiguseta rooli istus. Karistusregistri andmetel puuduvad menetlusalusel isikul igasugused kehtivad karistused mis iseloomustab A. H igati positiivselt. Küll aga põhjendused, et A. H omandas peale rikkumise tuvastamist juhtimisõiguse ei ole kuidagi süüd kergendavaks asjaoluks. A. H pani toime väärteo kavatsetult ega esitanud ka vastulauset kohtuvälisele menetlejale enne otsuse tegemist, seega on põhjendatud alus arvata, et A. H ootas ilmselt mis suurusega rahatrahv talle määratakse ning esitas lootes, et vahepealne juhtimisõiguse omandamine võiks tema trahvisummat vähendada esitas ta informatsiooni politseile peale otsuse nägemist. A. Hl oli aega esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause 15 päeva peale väärteoprotokolli koostamist kuid ta seda ei teinud. Kohus nõustub kohutuvälise menetleja seisukohaga, et teojärgselt ei ole võimalik karistust kergendada kaebaja poolt nimetatud põhjustel kuivõrd seadusandja on 4 konkreetselt ette andnud juhised, et sõidukit ei tohi juhtida juhtimisõiguseta isikud ning ei saa lubada, et eelseisvat õigusrikkumist ja sellega kaasnevat karistust saaks neil põhjustel kergendada. Kohtu hinnangul on A. H süü keskmisest suurem, süü suurust mõjutab asjaolu, et 02.12.2022 oli reedene päev, rikkumine pandi toime väga tiheda liiklusega piirkonnas ning on üldteada asjaolu, et keskpäev on aeg mil just pisemad koolilapsed koolist koju liiguvad ja tööl käivad inimesed lõunale suunduvad. Kui isikule ei ole juhtimisõigust väljastatud siis järelikult ta sõidukit juhtida ei tohi olenemata isiku oskustest või asjaolust, et ta on juhtimisõigust omandamas. Lisaks kahetsusväärsele asjaolule, et juht tegeles juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega ei andnud A. H ühtegi selgitust miks ta nõnda käitus. Kohtu hinnangul hoolimata sellest, et A. H omandas 10 päeva peale aset leidnud rikkumist juhtimisõiguse ei ole see õigustus asuda autorooli enne, kui isikule on riik väljastanud juhtimisõiguse, mida tõendab juhiluba. Selliste rikkumiste puhul peab isik arvestama ka teole järgneva karistusega. Seega üldpreventsioon praegusel juhul A. H´le mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Eeltoodut kogumina arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus keskmises määras on süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteo kui ka preventiivsete eesmärkidega ning selle kergendamiseks alust ei ole.
- Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-
- Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5