KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-9650 Kohtuasi AB „Li

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega jäeti menetluskulud avaldaja kanda ning teha uus määrus, millega jätta maakohtus tekkinud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus rahuldatakse. 14. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS §

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ringkonnakohus möönab, et maakohus on rikkunud menetlusõigust jättes avaldaja tahte nõudest loobumise osas 19.11.2024 kohtuistungil välja selgitamata (vrdl RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 42), kuid avaldaja ei ole määruskaebuses maakohtu otsustust nõude selles osas läbi vaatamata jätmise kohta vaidlustanud. Avaldaja vaidlustab määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seetõttu on maakohtu määrus avaldaja kahju hüvitamise nõude 434,78 euro ja viivise nõude 2,98 euro läbivaatamata jätmise osas TsMS §

§ 456lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud. 15. Maakohus on jätnud menetluskulud Ts

MS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda, kuna avaldaja ei ole avaldusest põhinõude 434,78 euro ja viivise 2,98 euro saamiseks loobunud, kuigi puudutatud isik oli nõude pärast avalduse esitamist vastavas ulatuses rahuldanud. 4 2-24-9650 Rahuldatud nõude osas jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja, kui isiku, kelle huvides lahend tehakse, kanda. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude jaotuse määramisel ületanud diskretsioonipiire. Olukorras, kus maakohus on avaldaja tahte välja selgitamata jätmise tõttu rikkunud menetlusõigust ning sellega kaasnes avaldajale menetluskulude hüvitamise kohustust pannes ebaõiglane tulemus, on põhjendatud muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

1. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Selle sätte alusel menetluskulude jaotamisel peaks olema peamiseks lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Kui maakohus ei oleks menetlusõigust rikkunud, siis oleks maakohus pidanud juhinduma menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-st 5, kuivõrd puudutatud isik on pärast avalduse esitamist avaldaja nõude rahuldanud (dtl 79). Kuna praegusel juhul jättis maakohus nõude osaliselt läbi vaatamata seetõttu, et puudutatud isik rahuldas pärast avalduse kohtule esitamist nõude, on kolleegiumi hinnangul õiglane, et maakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt puudutatud isiku kanda.
2. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, siis on põhjendatud jätta ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt puudutatud isiku kanda (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14).
3. Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 32-1-142-15, p-d 20–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5