Obsah (7)

§ 101§ 108§ 96§ 100§ 99§ 102§ 97

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-127005 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. J. ja R. J. hagi R. J. vastu elat

§ 101

lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause, § 21 lg 2) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A. R. pangakontole nr EEXXX kalendrikuu eest ette (so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval), selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada R. J. poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid (juhul kui makseid on tehtud).
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
5. K. ja R. J. esitasid oma seadusliku esindaja A. R. kaudu 16.09.2024.a Viru Maakohtule hagiavalduse R. J. vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad R. J.lt välja mõista 1.1 K. J. ja R. J. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2024 kuni 15.09.2024 eest 275.33 eurot ühe lapse kohta (2 x 275,33 eurot) 1.2 Elatis alates hagiavalduse esitamisest (16.09.2024) K. J. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuiselt 250 eurot 22 senti (272 eurot 76 senti baassumma + 54 eurot 96 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37.50 eurot (1/3 poolest PHS § 21 lõikes 2 sätestatud lasterikka pere toetuse määrast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) R. J. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuiselt 250 eurot 22 senti (272 eurot 76 senti baassumma + 54 eurot 96 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 37.50 eurot (1/3 poolest PHS § 21 lõikes 2 sätestatud lasterikka pere toetuse määrast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) Hagejad paluvad elatisemaksed tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. R. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega "elatisraha" (näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse). Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
6. Hagiavalduse kohaselt on K. ja R. J. A. R. ja R. J. ühised lapsed. A. R.l on ka kolmas alaealine laps (R. M., ik XXX) mistõttu saab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt riiklikku lasterikka pere toetust. 2 Hagejad nõuavad elatist kohtu kaudu kuna kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja ei täida varasemat elatise tasumise kokkulepet ning alates 1.08.2024.a on tasunud mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 200 eurot. Enne kohtusse pöördumist on hagejate seaduslik esindaja üritanud kostjaga ühendust võtta ja selgitada, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega, kes vajavad ülalpidamist regulaarselt ehk igakuiselt ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Samuti on laste ema püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet perelepitaja vahendusel, kuid kostja ei ole sellega nõustunud ega ole vastanud A. R. sellekohastele ettepanekutele. Hagejate seaduslik esindaja soovib, et poolte vahel ei oleks vaidlust hagejatele makstava elatise suuruse ja ülalpidamise andmise korra osas. Laste ema jaoks on oluline, et kohtulahendi alusel hakkaks elatis laekuma regulaarselt, et oleks võimalik igakuiselt vahendeid (laekumisi) arvestada.
7. Hagi esitamise seisuga koosnevad K. J. igakuised vältimatud vajadused järgmistest kuludest: eluasemekulud (sh üür ja kommunaalkulud) 285 eurot, toidukulud 160 eurot, riided (sh jalanõud) 50 eurot, transpordikulud, hügieenitarbed 30 eurot, tervishoid (sh ravimid) 30 eurot, trenn 40 eurot, sidekulud (sh internet) 15 eurot, meelelahutus (huvitegevused, raamatud, sünnipäevad, tähtpäevad) 40 eurot, muud kulud 20 eurot s.o kokku 670 eurot. R. J. igakuised vältimatud vajadused koosnevad järgmistest kuludest: eluasemekulud (sh üür ja kommunaalkulud) 285 eurot, toidukulud 160 eurot, riided (sh jalanõud) 50 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, tervishoid (sh ravimid) 30 eurot, trenn 40 eurot, sidekulud (sh internet) 15 eurot, meelelahutus (huvitegevused, raamatud, sünnipäevad, tähtpäevad) 40 eurot, muud kulud 20 eurot s.o kokku 670 eurot. Arvestades

§ 101toodud elatise arvestust tuleb R.

J.l tasuda elatist K. ja R. J. ülalpidamiseks järgmise arvutuskäigu järgi: elatise baassummana kuulub tasumisele 272.76 eurot. baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1 832 × 0.03 = 54.96 eurot ehk 272.76 + 54.96 = 327.72 eurot. kuna hageja vajadusi saab osaliselt rahuldada A. R. arvelduskontole laekuva igakuise lasterikka pere toetuse arvelt, tuleb elatise summast vähendada 1/3 poolest PHS § 21 lõikes 2 sätestatud lasterikka pere toetuse määrast, s.o 327.72 - (225 : 2) : 3 = 290.22 eurot. hageja vajadusi saab osaliselt rahuldada hageja seadusliku esindaja arvelduskontole laekuva igakuise lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast vähendada 40 eurot ehk pool PHS § 17 lõikes 3 sätestatud lapsetoetuse määra, s.o 290.22 - (80 : 2) = 250.22 eurot. Seega on kostja kohustatud tasuma laste ülalpidamiseks elatist kokku 500,44 eurot kuus (250,22 + 250,22). Tulenevalt asjaolust, et hagejad nõuavad elatise väljamõistmist üksnes

§ 101

lõike 1 alusel arvutatud (miinimum)määras, ei tule tõendada hagejate igakuiste vajaduste suurust. Riigikohus on korduvalt selgitatud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 alusel arvutatud summa, mille ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Hagejad mõistavad, et kostja soovib elatist maksta nii vähe kui võimalik, kuid selline käitumine on käsitletav ülalpidamiskohustuse rikkumisena. Eeltoodule tuginedes nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist kalendrikuu eest ette summas, mis vastab

§ 101lõikes 1 alusel arvutatud elatissummale, alates hagiavalduse esitamisest.

3 4. Kuna kostja ei ole alates 01.08.2024 täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, nõuavad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist.

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Olgugi, et hagejate seaduslik esindaja on palunud korduvalt, et kostja hakkaks hagejatele andma ülalpidamist seaduses sätestatud ulatuses, ei ole kostja alates 01.08.2024 hagejatele nõuetekohases ulatuses elatist maksnud. Tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust, paluvad hagejad mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.2024 kuni 15.09.2024, s.o hagi esitamisele eelnenud päevani. K. ja R. J. tagasiulatuva elatise nõue kujuneb alljärgneva arvutuskäigu alusel: -

1. aasta augustis on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 250.22 eurot. -
2. aasta septembris oli elatise suuruseks 250.22 eurot kuus ehk 250.22 : 30 = 8.340666666666667 eurot päevas. Alates 01.09.2024 kuni 15.09.2024 on kokku 15 kalendripäeva. Seega oli
3. aasta septembris kostja kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks elatist 15 × 8.340666666666667 = 125.11 eurot, kokku 250.22 + 125.11 = 375.33 eurot. Arvestades, et nimetatud perioodil maksis kostja kummagi lapse ülalpidamiseks 100 eurot, siis on kummagi lapse tagasiulatuva elatise suurus 375.33 - 100 = 275.33 eurot (kahe lapse kohta 2 x 275,33 eurot)
4. Hagejate seaduslik esindaja selgitab, et hetkel rahuldab A. R. laste igakuised vajadused vahetult, sh igakuiselt laekuva lastetoetuse ja lasterikka peretoetuse arvelt. Mis puudutab kostja varalist seisu, siis hagejate seaduslikul esindajal puudub ülevaade R. J.le kuuluvast varast ja tema igakuistest sissetulekutest. Hagejad saavad üksnes eeldada, et terve ja töövõimelise mehena on kostja võimeline hoolitsema selle eest, et tema alaealised lapsed saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seejuures lähtuvad hagejad eeldusest, et ülalpidamise andmine tähendab seda, et vajadusel peab kostja tegema muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses või tegema pingutusi ja leidma võimalusi, et tagada hagejate arenguks vajalik ja regulaarne ülalpidamine vähemalt

§ 101lõikes 1 sätestatud elatissummas.

II KOSTJA VASTUVÄITED

1. Sisulisi vastuväiteid hagejate elatise nõudele kostja ei esitanud. Hagimaterjalidele vastuseks saadetud e-kirjas märgib R. J., et A. R. on talle tekitanud panga ees 31000 eurose arve mida pidi tema maksma, aga keeldus sellest. Kostja aitas korteri korda teha, et lastel hea oleks, kuid A. R. hakkas elama kriminaalse taustaga isikuga, kes praegu vangistuses viibib. A. R. nõudmiste tõttu on R. J. sunnitud tarbima antidepressante. Laste ema ei ole suuteline ise kokkulepetest kinni pidama. A. R. noorema lapse isa on 19 korral karistatud kriminaalasjades, tänaseks istub kinni sissemurdmise ja varguse eest, laste ema oli sellest teadlik ja varjas seda nii kostja kui ka vanemate eest. A. R. ja tema uue elukaaslase kooselu ajal maksis kostja kinni nende elamiskulud. Kostja leiab, et ei pea A. R. meest ja tema last üleval pidama. Kostja rõhutab, et laste ema aastatepikkuse vaimse terrori tõttu tuleb tal tarbida antidepressante. Kui A. R. saab oma vanema hüvitised ja suurperetoetuse kätte, käitub ta viisakalt ja suhtleb rahulikult, aga kui rahad otsas, siis hakkab üks ähvardamine ja sõimamine, mistõttu ei ole kostjal võimalik temaga suhelda. A. R. pakutud kokkulepe oli, et kostja tasub lastele iga kuu 350 eurot. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 4
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
4. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. K. ja R. J.d on R. J. pojad (dtl 38, 40).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste tõendamine vajalik.
4. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad taotlevad hagiavalduses elatise väljamõistmist muutuva suurusena.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi 5 muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal (2024.a aasta keskmise brutokuupalga kohta veel andmed puuduvad) oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

§ 101lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2025.

aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot. ja osa lasterikka pere toetusest (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel) 450 : 2 = 225 : 2 = 112,5 : 3 lapse vahel = 37,5 eurot Igakuise elatise miinimummäär on seega 287,72 – 37,5 = 250,22 eurot. (Alates 01.01.2024 on PHS § 17 lg 3 lastetoetus pere

1. ja
2. lapsele 80 eurot, alates
3. lapsest 100 eurot ja § 21 lg 2 lasterikka pere toetuse suurus 450 eurot)
4. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
5. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

lg 1).

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolusid, et kostja on

§ 102

olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla miinimummäära), tuleb tõendada kostjal. Käesoleval juhul kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. R. J. e-kirjas toodu (dtl 79-85) ei ole asjakohane laste elatisenõude lahendamisel. Kohus juhib tähelepanu sellele, et elatist on õigustatud saama lapsed (

§ 97lg 1) ja vanemal on ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste ees.

Endiste elukaaslaste omavahelised suhted ja 6 väited võimalike varaliste vaidluste kohta asjakohatud. Ilmselgelt ei ole kostjal kohustust pidada üleval hagejate seaduslikku esindajat ega tema noorimat last, kuid see ei muuda kostja ülalpidamiskohustust poegade K.i ja R. ees.

1. Vanemate varalise seisundi kohta tuvastas kohus järgmist: 14.1 kinnistusraamatu andmetel A. R.le ja R. J.le kinnisvara ei kuulu (dtl 94, 95). 14.2 Transpordiameti liiklusregistris A. R. sõiduki omanikuna registreeritud ei ole (dtl 96); R. J. samuti (dtl 97); 14.3 Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 1.01.2024-31.12.2024 saanud A. R. tulu 9493,44 eurot (ehk keskmiselt 791,22 eurot kuus; dtl 240); R. J. tulu samal perioodil oli 17 801,39 eurot (ehk keskmiselt 1483,45 eurot kuus; dtl 242); 14.4 Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on A. R.le määratud ja makstakse lapsetoetust 260 eurot kuus, lasterikka pere toetust 450 eurot kuus ja vanemahüvitist (R. M.). Alates 01.01.2025 on hüvitise ühe päeva suurus 29,53 eurot (2024 oli ühe päeva suurus 27,33 eurot). Väljamakstav summa on igakuiselt erinev. Kohtutäituri aresti akti alusel kuulub netosummast kinnipidamisele igakuiselt 20%. (dtl 250); 14.5 A. R. pangakonto väljavõttelt nähtuvad sissetulekuna vanemahüvitis vahemikus 651 – 808 eurot, peretoetus 710 eurot, elatisabi vahemikus 280-477 eurot (dtl 174-233); 14.6 R. J. pangakonto väljavõttelt (dtl 122 jj) nähtub tasu X OÜ-st vahemikus 941-1200 eurot, elatisemaksed lastele 300-350 eurot, millest võib järeldada, et teatud kokkulepped vanemate vahel ülalpidamise andmiseks olid varasemalt sõlmitud.
2. A. R. ja R. J. varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu hinnangul kostja

§ 102

lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatise kohustuse täitmist alla

§ 101järgi arvestatud miinimummäära.

Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks mõista R. J.lt välja elatise

§ 101järgi arvestatud miinimummääras alates 1.08.2024.a.

16. Elatise nõue ajavahemiku eest 1.08.2024-15.09.2024 eest ei ole tagasiulatuva elatise nõue

§ 108mõttes nagu ekslikult leitakse hagiavalduses.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus elatise väljamõistmiseks esitati Pärnu Maakohtule 25.07.2024.a ning elatise väljamõistmist nõutakse alates 1.08.2024.a. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 5.09.2024.a. ja andis nõude üle Viru Maakohtule edasiseks menetlemiseks hagimenetluses. 6.09.2024.a. määrusega jättis Viru maakohus hagi käiguta ning andis hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (põhjendatud hagiavalduse esitamiseks). Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 16.09.2024.a. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagimenetluse tähenduses hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (seega 25.07.2024.a.). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja elatise poegade ülalpidamiseks alates 1.08.2024.a. 17. Hagejad soovivad kostjalt elatisemaksete tasumist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. R. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

§ 100lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja 7 tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab hageja kasuks kostjalt välja elatise

§ 101alusel arvestatud miinimummääras muutuva suurusena. Menetluskulude jaotus 20. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 21. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8