Obsah (9)

§ 631§ 651§ 436§ 654§ 230§ 236§ 171§ 447§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 631

lg 1 koostoimes

§ 631lg-ga 2).

4.

1. Maakohtu otsus on vastuoluline, selle kohaselt peab kostja kohtuotsuse jõustumisel tasuma hagejale elatist alates
2. augustist
3. Tulenevalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast
4. oktoobril 2024 määras kohus hagejale tagasiulatuvalt elatise. Antud otsus läheb vastuollu sama otsuse punktiga 3, mis ütleb, et tagasiulatuva elatise määramine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 4.
5. Maakohus on jätnud välja selgitamata kostja kohustused ning reaalse võimekuse edaspidiselt täita otsuses määratut. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma kohustuste suurust. Kostja on maakohtule esitanud oma kohustuste nimekirja ja kohustuste täitmist kinnitavad seitsme kuu pangakonto väljavõtted. Kui maakohus leidis, et kostja kohustused ei ole tegelikult kostja enda kohustused ja esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks kostja kohustusi, siis oleks maakohus pidanud tegema ise päringud kontrollimaks esitatud tõendite õigsust. Kostja on tõendanud enda sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti tõendi ning tööandja poolt antud palgalehtede esitamisega. Ainult ametlikud sissetulekud, millelt tasutakse riiklikke makse, on finantsotsuse või kohustuse tekkimise aluseks. 4.
6. Maakohus hindas esitatud tõendeid ühekülgselt ja jättis välja selgitamata hageja tegelikud vajadused ja sissetulekud. Otsuses pole viidet hageja pangakonto väljavõtetele, mis kinnitaks tema kohustusi, sissetulekuid või nende puudumisi. Otsuse põhjenduste osas punktis 36 kohus küll väga kaudselt käsitleb hageja kulutusi, millega enamuses kohus ei nõustu. Seega pole arusaadav, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et hageja kulutused on kokku 369,77 eurot kuus ning otsuses ei ole viidatud ka vastavatele tõenditele.
7. Hageja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja taotles kõigi menetluskulude kostja kanda jätmist. 5.
8. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 on kohus teinud ilmse eksimuse, märkides, et elatis mõistetakse välja alates
9. augustist
10. Arvestades resolutsiooni punkte tervikuna ning otsuse põhjendusi on selge, et kohus on soovinud elatise välja mõista alates
11. detsembrist 2023 ehk siis kohus on teinud numbrilise eksimuse. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 sisalduv kuupäeva eksimus on ilmselgelt numbriline viga, mida tuleb käsitleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 447 lg 2 alusel parandatava ebatäpsusena, mitte alusena kohtuotsuse tühistamiseks. 5.

1. Kohus on hinnanud tõendeid õigesti ning jõudnud kogumis õigele järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda hagejale elatist tasuda. Elatise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et ta ei suuda elatist maksta. Maakohus tegi
2. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks kostja varade, sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja esitas küll otsuse punktis 30 nimetatud tõendid, kuid ei esitanud kolmandate isikutega sõlmitud lepinguid ega oma kontoväljavõtteid alates nõude esitamise kuupäevast (kostja on esitanud vaid üksikud väljavõtted maksete kohta). Seega ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet, et kostja saab tasu ka mitteametlikult. Kostja väited, justkui oleks kohtul olnud kohustus omal algatusel täiendavaid tõendeid koguda, ei ole 4 põhjendatud. Hagejale teadaolevalt ei ela kostja talle kuuluvas elamus XXXXXXX vallas, vaid XXXXXXX oma uue elukaaslase juures. Olukorras, kus isa ei suuda endale ja oma lastele ülalpidamist anda, võiks isa maja müüa või siis anda rendile. Ei ole välistatud, et eluase ongi rendile antud. 5.
3. Kohtuotsuse punktides 27 ja 29 on maakohus välja toonud, millised on hageja igakuised vajadused (sh viidanud hageja esitatud tõenditele) ning otsuse punktis 36 selgitanud, mis osas ta hageja vajadustega ei nõustu. Kohtu selgitused ja arvutuskäik on hõlpsasti jälgitavad ning üheselt mõistetavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust resolutsiooni p 2 osas, mille järgi mõistis kohus elatise kostjalt hageja kasuks välja alates
5. augustist
6. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab elatise kostjalt hageja kasuks välja alates
7. detsembrist
8. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostja kanda.
9. Hageja esitas uue tõendina ringkonnakohtule enda Swedbanki pangakonto väljavõtte perioodil
10. september –
11. september 2024 alles koos
12. märtsi 2025 menetlusdokumendiga, st hilinenult ja selle vastuvõtmisest tuleb seetõttu keelduda. Tõend tuleb lugeda hagejale tagastatuks.
13. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (tagasiulatuva elatise 1079,50 eurot nõue) maakohtu otsust vaidlustatud ei ole ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

1. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et maakohus on eksinud kostjalt välja mõistetud elatise tasumise alguskuupäeva määramisel otsuse resolutsioonis, mõistes elatise välja alates
2. augustist
3. Hagi on esitatud
4. detsembril 2023 ja maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude perioodil
5. august –
6. detsember 2023 otsuse resolutsiooni p-s 3 rahuldamata. Seega on otsuse resolutsioon vastuoluline ja ei ole sellisena kooskõlas

§ 436lg 1 ja § 442 lg 5 nõuetega.

Hageja ei vaidle maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 muutmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eksimus otsuse resolutsiooni p-s 3 tuleb parandada ja elatis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates

1. detsembrist
3. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja seda ei tule muuta. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest elatise 185 eurot kuus kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus neid kõiki vajalikuks korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

1. Kostja on hageja täisealine laps, kes õppis hagi esitamise ajal
2. detsembril 2023 gümnaasiumi
3. klassis ja praegu omandab kõrgharidust Tartu Ülikoolis. Seega on hageja isik, kes on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2). Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei 5 saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus tuvastas otsuse p-s 36 hageja vajaduste suuruse ühes kuus 369,77 eurot (544 eurot (otsuse p-s 29 tuvastatud hageja katmata vajadused) – 14,98 eurot (netflix, Spotify) – 21,25 eurot (psühholoog) – 68 eurot (matemaatika abitunnid) – 70 eurot (vaba aja kulud)). Kooskõlas maakohtu otsuse p-dega 27 ja 29 luges maakohus põhjendatuks hagiavalduses ja selle lisas nr 3 (dtl 8 ja 9) nimetatud hageja kuludest kommunaalkulud 93 eurot, elektrikulud 16 eurot, kulud TV-le ja internetile 27 eurot, elukindlustuse 10,88 eurot, sidekulu 14,99 eurot, toidukulu 160 eurot, ühistranspordikulud 42,20 eurot, hügieenitarbed, ravimid jms 21,25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot ja kulud raamatutele ja juuksurile 35 eurot, mis teeb kokku 450,32 eurot. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud vajadused on 80 euro ulatuses kaetud lapsetoetuse 80 eurot arvel. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja summas, mis vastas hageja katmata vajadustele pooles ulatuses. Seega nähtub maakohtu otsusest, kuidas maakohus elatise välja arvutas, kostja vastupidine väide ei ole õige. Kostja ei ole vaidlustanud ühegi hageja esitatud kulu vajalikkust. Kostja esitatud seisukohad ja tõendid ei võimalda ringkonnakohtul hinnata hageja vajadusi maakohtust erinevalt. Võrdlusena märgib ringkonnakohus, et Statistikaameti andmetel on arvestuslik elatusmiinimum riigis
4. aastal 345,80 eurot. Kõrgkoolis õppiv täisealine isik enam lapsetoetust ei saa (perehüvitiste seadus § 17). Ringkonnakohus hindab hageja kulutusi 450 eurot kuus PKS § 99 lg 1 tähenduses mõistlikeks ja vajalikeks arvestades hageja elulaadi ja katmaks gümnaasiumi- või kõrgharidust omandava isiku kulutusi. Ringkonnakohus märgib, et hageja kulutuste suurust ei ole hagi esitamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni asja materjalide kohaselt mõjutanud asjaolu, et ta õppis gümnaasiumis Tartus, mitte aga Rakveres. Nendele järeldustele jõudmiseks ei pea kohus hindama hageja pangakonto väljavõtet, kui sellist tõendit ei ole kohtule esitatud. Tõendeid esitavad pooled (

§ 230lg 2).

Poolel on ka õigus taotleda kohtult tõendi kogumist (

§ 236lg 2).

Kostja ei ole menetluses esitanud kohtule taotlust hageja pangakonto väljavõtte tõendina kogumiseks. 10.

1. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse põhjendusi ka osas, milles maakohus hindas kostja võimalusi hagejale ülalpidamist anda. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). Kostja leiab, et maakohus ei ole tema sissetulekuid ja kulusid tõendite alusel igakülgselt hinnanud ja hagejale elatise tasumine paneb ohtu kostja igapäevase toimetuleku. Kostja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut selles, et kostja netosissetulek on 1621,63 eurot kuus (maakohtu otsuse p 31). Kostja väidab, et tema igakuiste kulude suurus on 1410,65 eurot kuus, nende kulutuste hulka ei ole kostja arvestanud kulutusi toidule, igapäevastele 6 tarbeesemetele, garderoobi kaupadele, vaba aja veetmisele jms. Oma kohustusi kolmandate isikute ees soovib kostja tõendada enda pangakonto väljavõttega maksete tegemise kohta. Maakohus kohustas kostjat esitama kohtule enda pangakonto tervikväljavõte alates hagi esitamise kuupäevast, samuti lepingud, mis on aluseks kostja maksetele kolmandatele isikutele. Kostja neid tõendeid kohtule ei esitanud, samuti ei ilmunud kostja kahel korral kohtuistungile. Seepärast leidis maakohus otsuse p-s 35 põhjendatult, et üksnes kostja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kohtul järeldada, et kostja täidab Telia Eesti AS-i, Elisa Eesti AS-i, Inbank Finance AS-i, Bigbank AS-i, Esto AS-i ja Ragn Sells AS-i ees oma isiklikke kohustusi. Kostja kaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid on maakohus ebaõigesti hinnanud. Kostja ei ole tõendanud oma kaebuse väiteid, et ta tasub sideteenusena seadmete üüri eest ja järelmaksu kostja nimel sõlmitud lepingute alusel. Kostjal oli võimalus neid väiteid tõendada ja asjakohased lepingud esitada, kostja ei ole neid tõendeid esitanud ka ringkonnakohtule. Maakohus ei saanud hinnata tõendeid, mida kostja keeldus esitamast. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja ei pea täisealise lapse ülalpidamiseks endale vajalikest teenustest loobuma, kuid praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, millised teenused on talle vajalikud ja et ta neid teenuseid ka isiklikult tarbib. 10.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tõendite ebapiisavuse korral oli maakohtul endal kohustus tõendeid koguda, sh nõuda välja kostja nimetatud teenuste osutajatelt lepingud. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on ülalpidamisasjas õigus

§ 230

lg 5 alusel nõuda teavet poole sissetuleku ja varalise seisundi kohta, kui pool vaatamata sellele, et kohus teda kohustab, asjakohast teavet kohtule ei esita. Sellest sättest ei tulene aga kohtu õigust teha järelepärimisi kostja väidetavatele lepingupartneritele, kui pool ise neid lepinguid esitada ei soovi ja teine pool kohtult

§ 236lg 2 alusel lepingute välja nõudmist ei taotle.

Maakohtul oli küll järelepärimise tegemise õigus krediidiasutusele

§ 230

lg 5 p 5 alusel, kuid selle õiguse mittekasutamist ei saa kostja maakohtule praeguses olukorras ette heita, kuivõrd kostjal oli endal võimalus asjakohased tõendid esitada. 10.

1. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja keeldus maakohtule oma kulude tõendamiseks side-, laenu jm kulude lepinguid ja pangakonto terviklikku väljavõtet esitamast, hindas maakohus otsuse p-s 36 õigesti kostja põhjendatud kulu suuruseks 822,73 eurot kuus, sh elatis kostja alaealisele lapsele 387,33 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et poolte vajadused ja kohustused on ajas muutuvad. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et oma alaealise lapse A.A. L.Y elatise võlgnevuse tasus kostja vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-134931 tehtud kompromissile oktoobriks 2024 ja edaspidi peab kostja tasuma lapsele elatist 287,33 eurot kuus. Kostja nõustus selle hageja väitega
2. märtsi 2025 menetlusdokumendis, kinnitades, et alaealisele lapsele makstav elatis on hetkel 287,72 eurot, mis suureneb aprillist 2025 301 euroni. Seega on kostja kulutused alaealise lapse ülalpidamisele võrreldes maakohtu otsuse tegemise ajaga vähenenud. 10.
3. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt maakohtu seisukohaga, et arvestades kostja tõendatud sissetulekut 1621 eurot kuus ja maakohtu poolt tuvastatud tõendatud kulutusi 822,73 eurot kuus (sellest elatis alaealisele lapsele 287,33 eurot, alates aprillist 2025 301 eurot), suudab kostja tasuda hagejale elatist 185 eurot kuus. Kostja suudab seda ka siis, kui tema põhjendatud kulude hulka arvata ka mõistlikud toidu- ja esmatarbekaupade kulud, mida kostja ise ei ole kuluna käsitlenud, samuti XXXXXXXXXX jäätmekäitluse tasu 6,71 eurot ja kodukindustus 15,35 eurot kuus, mille põhjendatusega maakohus ei nõustunud. Elatise 185 eurot kuus hagejale tasumiseks ei pea kostja võõrandama talle kuuluvat vara, sh elamut 7 XXXXXXXXXX ning sellekohaste hageja ettepanekutega kostjale ringkonnakohus asja otsustamisel ei arvesta.
4. Kostja on viidanud hageja võimalusele lahendada hageja ülalpidamisküsimus otsesuhtluses kostjaga. Ringkonnakohus möönab, et see on kostja poolt mõistlik ettepanek ja kostja saab alati astuda samme selles suunas. Paraku peab kohus lahendama hageja nõude ka olukorras, kus otsesuhtlus poolte vahel ei toimi. Kostja on toonud
5. märtsi 2025 menetlusdokumendis esile asjaolud, mis põhjustasid poolte vahelise suhtluse lõppemise (kostja ei nõustunud hageja gümnaasiumi valikuga), kuid tegemist ei ole asjaoludega, mis mõjutaksid kohtu otsustusi elatisehagi lahendamisel. Kostja ei ole oma väiteid, et hageja ei vaja temalt kõrgkoolis õppimise ajal ülalpidamist, millegagi tõendanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on leidnud ka täisealise lapse puhul, et juhul, kui laps asub õppima välisriigi kõrgkooli, et omandada tema võimete ja kalduvuste kohast haridust, ei saa ülalpidamiskohustust jätta kõrgemate ülalpidamiskulude ulatuses rahuldamata üksnes põhjendusega, et samaväärsel erialal on võimalik kõrgharidust tasuta või odavamalt omandada ka Eestis (vt RKTKo
6. aprill 2024, 2-21-6015, p 10).
7. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb suuremas osas rahuldamata, tuleb menetluskulu ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude jaotust ei mõjuta praegusel juhul asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas kostja kaebuse osaliselt. Põhjendatud on siinjuures hageja seisukoht vastuses apellatsioonkaebusele, et kohtu eksimust otsuse resolutsiooni p-s 2 saanuks käsitleda ka

§ 447

lg 2 alusel parandatava ebatäpsusena, mille maakohus oleks saanud ka ise otsustada. Kostja ei vaielnud maakohtu eksimuse parandamisele ka praeguses menetluses vastu. Hageja menetluskulu nimekirja järgi on tema menetluskulu suuruseks 4,5 h õigusabi eest 878,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et hageja kulud õigusabile on

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.

Esindaja tunnitasu 160 eurot/h (lisandub käibemaks), on kohtupraktikas aktsepteeritud ja kooskõlas asja keerukusega. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 878,40 eurot, millele lisandub kostja taotlusel viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) 8