KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6188 Tsiviilasi J.J hagi U.Q.V vastu sundtäitmise lubama

§ 222

lg 1 alusel tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2025/49 lubamatuks või alternatiivselt tunnistada sundtäitmine lubamatuks Hauskari 8-1 korteriomandi enampakkumise osas.

1. Hageja on esitanud ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja palub hagi tagamise korras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2025/49 käesoleva tsiviilasja menetluse ajaks või alternatiivselt tühistada korteriomandi XXX enampakkumine käesoleva menetluse ajaks. Hageja hinnangul on hagi tagamine vajalik, et säilitada praegune õiguslik olukord ning vältida hageja õiguste riivet juba menetluse ajal, samuti uute õigusvaidluste ärahoidmine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, vaadanud läbi hagi tagamise avalduse ja tsiviilasjas seni esitatud materjalid leiab, et taotlus hagi tagamiseks tuleb jätta rahuldamata ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu. Hageja palub täitemenetluse seadustiku (

) § 222 lg 1 alusel tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2025/49 lubamatuks või alternatiivselt tunnistada sundtäitmine lubamatuks korteriomand, XXX XXX,XXX(registriosa nr 18500650) enampakkumise osas.

§ 222

lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

§ 222lg 3 sätestab, et hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.

1. Hageja leiab, et tal on
2. aprilli
3. a sõlmitud kompromisslepingust tulenevalt korteriomandi võlaõiguslik kasutusõigus, mis on sundtäitmist takistav õigus ning hagejal on õigus esitada hagi

§ 222lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul ei ole kompromisslepingust tulenev võlaõiguslik kasutusõigus sundtäitmist takistav õigus

§ 222lg 1 mõttes.

Riigikohtu praktika kohaselt on

§ 222

järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab

§ 222

täitemenetluses mitteosalevale isikule õiguse sekkuda oma vara kaitseks täitemenetlusse. Sundtäitmist takistavaks õiguseks

§ 222

lg 1 tähenduses saab mh olla kolmanda isiku omandiõigus (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.1). Seda arvestades saab kolmanda isikuna nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nt võlgniku abikaasa, kellele kuulub võlgnikuga ühiselt ese, millele täitemenetluses sissenõue pööratakse (vt nt RKTKm 04.02.2011, 3-2-1-166-10). Samuti võib kolmas isik

§ 222

järgse hagi esitada juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks seatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (

§ 222lg 2).

Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus täitemenetluses müüakse vara, mis ei kuulu täitemenetluse võlgnikule. Esitatud hagimaterjalide kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi omanik U.Q.V, kelle suhtes on algatatud ka täitemenetlus. Poolte vahel sõlmitud kompromissleping ei ole suunatud sellele, et takistada kinnistu võõrandamist. Kompromisslepingu järgi on hageja nõue suunatud sellele, et saada tagasi broneerimistasu ja kulutused, mida hageja tegi investeeringuna korteriomandisse. Kohtu hinnangul ei ole esitatud asjaolude kohaselt hageja väidetav võlaõiguslik kasutusõigus või valdamise õigus käsitletav sundtäitmist takistava õigusena ning sellisel juhul ei ole hageja isikuks, kellel on õigus

§ 222lg 1 alusel hagi esitamiseks.

1. Kohus selgitab, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue, mitte omandiõigusest tulenev nõue. Hageja on rahalise nõude osas pöördunud kohtu poole ning kohus on tsiviilasjas nr 224-16061 rahuldanud hageja rahalise nõudega hagi kostja vastu. Peale kohtuotsuse jõustumist on hagejal rahalise nõude osas täitedokument, millega saab hageja pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Hageja on hagiavalduses ka ise välja toonud, et kostjale kuulub peale XXX korteriomandi veel kinnistuid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejal võimalik oma nõue realiseerida täitemenetluse raames.
2. Eeltoodut arvestades ei ole hageja õiguste rikkumine hagis märgitud faktilistel asjaoludel üldse võimalik. Seetõttu esineb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi ja kohus jätab hagi menetlusse võtmata.
3. TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada.
4. Riigikohus on leidnud, et kui hageja esitab avalduse õiguslikult perspektiivitu hagi tagamiseks, ei ole tegu hagi tagamise avalduse puudusega TsMS § 384 lg 2 mõttes. Kohus ei pea enne hagi tagamise avalduse lahendamist määrama hagejale tähtaega hagiavalduse täiendamiseks, vaid kui hagi on õiguslikult perspektiivitu, peab kohus jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (RKTKm 12.04.2023 2-22-2527/52, p 15.2). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.
5. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
6. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida, kelle ja millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik