KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-21-9783 Tsiviilasi E.Q kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoimi

§ 153

lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded) saamata järgnevalt: : Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Saamata nõue (EUR) 1 AS C banka (RK XXX) 5 150.24 2 I OÜ (RK XXX) 1 599.81 3 O I OÜ (RK XXX) 5 392.02 4 M OÜ (RK XXX) 3 679.36 5 B AS (RK XXX) 19 334.73 6 A P AS (RK XXX) 12 623.90 Kohus selgitas võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta

1. detsembriks, esimene aruanne tuli esitada kohtule 14.12.
2. E.Q aruannet kohtu määratud ajaks ei esitanud. 06.01.2023 kohtunõudes selgitas kohus võlgnikule taas tema kohustusi. Võlgnikul tuli esitada aruanne ning andmed kohustuste täitmise kohta. Samuti tuli võlgnikul esitada andmed oma sissetulekute kohta, sõlmitud töölepingute või andmed töö otsimise kohta ning konto väljavõtted. Nimetatud andmed tuli esitada kohtule 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Võlgnik aruannet ega nõutud tõendeid kohtu määratud ajaks ei esitanud. Kohus kutsus võlgniku ärakuulamisele 25.04.
3. Võlgnik ilmus ärakuulamisele. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta Soomes, saades sissetulekut vahemikus 740.00 - 2 900.00 eurot. Kohus selgitas taas võlgnikule tema kohustusi ning kohustas teda esitama
4. maiks 2023 kõigi kontode väljavõtted perioodi 14.12.2021-14.12.2022 kohta, samuti tuludeklaratsioonid ning tõendid töötamise kohta. Kohus teatas, et järgmise aruande esitamise tähtaeg on 14.12.
5. Võlgnik esitas 07.05.2023 aruande koos AS S P pangakonto väljavõttega perioodi 14.12.2021-14.12.2022 kohta. Aruande kohaselt on võlgnik olnud hõivatud tööga OÜ-s W kuni 23.04.
6. Kuivõrd võlgnik ei täitnud ka edaspidi enda kohustust esitada iga-aastast aruannet, andis kohus 18.12.2023 kohtunõudes võlgnikule taas tähtaja aruande esitamiseks. Võlgnik esitas aruande 01.01.
7. Võlgnik on teatanud, et internetipanka tal ligipääs puudub, antud perioodil ei ole sissetulekuid ega väljaminekuid. Aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Ka peale 2 16.12.2024 kohtunõuet võlgnikku 29.12.2024 esitatud aruandest ei nähtunud, kuidas võlgnik täidab oma kohustusi. Kohus kutsus võlgniku taas ärakuulamisele 18.02.
8. Võlgnik ilmus ärakuulamisele. Võlgniku selgituste kohaselt töötas ta Soomes vaid kaks kuud, seejärel C , kuid ka see töö ei kestnud kaua. Võlgnik teatas, et teenib mitteametlikku sissetulekut ehitus- ja remonditöid tehes, tasuga ca 500.00 - 600.00 eurot kuus, mõni kuu natukene rohkem. Võlgnik kinnitas, et ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, kelle ülalpidamiskohustus on jagatud tema ja laste ema vahel. Võlgnikul puudub vara ning ta elab üürikorteris. Pärandit ei ole võlgnik saanud. Kohus küsis 20.02.2025 võlausaldajate seisukohta menetluse jätkamise osas. Võlausaldaja I OÜ teatas, et ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlgnik ei ole tasumisi teinud, nõude jääk on 1 599.81 eurot. Võlausaldaja O I OÜ on selgitanud, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames võlausaldajale teostanud mitte ühtegi väljamakset. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja A F G OÜ (endine A P AS, samuti B AS loovutatud nõue) teatas, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel väljamakseid teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvi ei ole suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldajad AS C banka ja M OÜ enda seisukohta kohtu määratud ajaks ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 3 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda

§-st 173 tulenevaid kohustusi, ka vaatamata sellele, et kohus on neid temale korduvalt selgitanud. Esiteks märgib kohus, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule iga-aastaselt aruandeid. Esitatud aruanded on olnud ka puudulikud. Kohus selgitab, et võlgnik, eriti kui ta täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul ning võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ja kuludest ning sellest, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Antud juhul jättis võlgnik korduvalt nõutud info edastamata. Sellise käitumisega on võlgnik asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Arvestades ka, kui mitu korda on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Kuna võlgnik on esitanud puudulikud aruanded, tuleb kohtul lähtuda üksnes võlgniku enda poolt ärakuulamisel avaldatust. Võlgnik on 18.02.2025 toimunud ärakuulamisel esile toonud, et teenib mitteametlikku sissetulekut ehitus- ja remonditöid tehes, võlgnik pangakontot ei kasuta (arveldab seega sularahas). Praegusel juhul ei ole seega kohtul ja võlausaldajatel võimalik võlgniku sissetulekutest mitte mingisugust ülevaadet saada, millest saab samuti järeldada, et võlgnik on asunud oma tulusid ja vara varjama ning rikkunud sellega

§ 173lg 2 tulenevaid kohustusi süüliselt.

Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et võlgnik oleks asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama. Ühtegi tõendit võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kohtule samuti esitatud ei ole. Võlausaldajatele maksete tegemata jätmist kinnitas ka võlgnik ise 18.02.2025 ärakuulamisel. Ka võlausaldajad on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole oma kohustuste täitmiseks teinud ühtegi väljamakset. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne selle lõppu ilmnenud

§ 175lg-s 2 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused järgimata ning seega on võlgniku käitumises tuvastatud vähemalt raske hooletus. Kohus selgitab ka, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetlus 4 eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes menetluse tähtaja möödumise ootamist. Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta E.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 5