Obsah (6)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-154

) § 97, § 98 ja § 101 tulenevaid elatise tasumise põhimõtteid. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 12-aastane poeg (hageja I) ja ühine kümneaastane poeg (hageja II). Lapsed elavad kummagi vanemaga vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrusele nr 2-22-3826, s.o u 2/3 ajast emaga ja u 1/3 isaga. Samuti märkis maakohus, et poolte esile toodud asjaolude järgi ei ole vaidlust selles, et hagejate vajadused ületavad

§-s 101 sätestatud valemi järgi arvutatavat miinimumelatist.

1. Põhjendatud on kostjalt täiendava elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsed on u 2/3 ajast emaga ja 1/3 ajast isaga ning sel ajal peavad vanemad vahetult lapsi üleval.
2. On tavapärane, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid eluasemekulusid. Kulude keskmine määr ei sõltu sellest, mitu päeva täpselt lapsed kammagi vanemaga koos on, sest laste tarbitava elektrienergia maht ja vee kogus on nii väikese osakaaluga. Seetõttu puudub vajadus korrektuuri tegemiseks. Kuna kumbki vanem peab lapsi eluaseme osas vahetult üleval, ei ole vaja täiendavalt elatist tasuda.
3. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid hügieenikulusid on tavapärane. Kulude keskmine määr ei sõltu suuresti sellest, mitu päeva täpselt lapsed 5 2-23-15482 kummagi vanemaga koos on. Vaidlust ei ole, et juuksuriteenuse eest tasub vaid ema. Üldteadaolevalt maksab teismelise poisi juukselõikus u 24 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja osas hügieenikulusid 12 eurot kuus.
4. Vanemad kulutavad laste riietele-jalatsitele ligi sada eurot kuus (ema 73 eurot ja isa 19 eurot). Seega tuleb kostjal tasuda kummagi hageja osas riiete-jalatsite kuluna täiendavalt 27 eurot kuus.
5. Peamise osa laste hariduskulust kannab ema (9/10, s.o 45 eurot). Samas on usutav, et isal tekib samuti minimaalses määras (1/10, 5 eurot) koolikohustuse täitmisega seotud kulusid. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja osas hariduskulu 20 eurot kuus.
6. Mõlemad vanemad kannava laste transpordikulu vahetult. Kulu suurus tuleneb vanemate elukohtadest ja laste igapäevastest tegevustest, sh treeningutest. Kuna isa transpordikulu on u 1/3 võrra ema osast suurem (37 eurot vs 25 eurot), siis puudub vajadus transpordikulu osas täiendava elatise väljamõistmiseks.
7. Pooled tõid esile, et laste toidukulu on keskmiselt 10 – 12 eurot päevas, mis vastab laste viibimisele kummagi vanema juures (220 eurot u 20 päeva eest emaga, ja 127 eurot u 10 päeva eest isaga). Seega kannab kumbki vanem laste toidukulu vahetult ajal, mil lapsed temaga on. Kuna ema peab lapsi ülal kümne päeva võrra rohkem, tuleb kostjal hüvitada kummalegi hagejale toidukulu 55 eurot kuus, s.o ½ kümnest päevast.
8. Hagejate trenni ja huvialade kulusid kannab ema. Isa on teinud ettepaneku jagada need kulud pooleks ja on ka varem trennide eest tasunud. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ta peab tasuma vaid eelnevalt kokkulepitud huvialade kulusid. Vanematel on ühine hooldusõigus ja tuleb eeldada, et laste huvialad on ühiselt valitud. Ei ole usutav, et isa ei oleks neist teadlik. Kostjal tuleb hüvitada hagejale I kuni 31.10.2023 43 eurot ja alates 01.11.2023 16 eurot ning hagejale II kuni 31.10.2023 16 eurot ja alates 01.11.2023 28,92 eurot.
9. Muud püsikulud, sh ühistegevused, vabaaeg, meelelahutus jmt on suuremas osas toreduslikud kulud, mille suurus kujuneb välja vanemate majanduslikust võimekusest ja peretraditsioonidest. Kumbki vanem peab lapsi vaba aja, meelelahutuse jmt osas vahetult üleval ja täiendavalt elatist tasuda ei tule. Muud ebaregulaarsed kulud, sh klassiraha, koolitarbed, matk, ekskursioon jmt tuleb lugeda tavapärase koolikulu alla.
10. Asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et vanematel ei oleks majanduslikku võimekust lapsi üleval pidada.
11. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda ülal kindlaksmääratud elatise suurusest. Hagejad paluvad elatise välja mõista aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Kuigi kostja väidab, et hagejad ei ole tema poole elatise nõudega enne kohtumenetlust pöördunud, ei ole ta ka väitnud, et oleks vaidlusalusel ajal elatist tasunud või et elatise väljamõistmine tagasiulatuva ajavahemiku eest asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda. Tagasiulatuva elatise nõue tuleb seega rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus
12. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagejate nõuded kostjalt elatise väljamõistmiseks ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja I ülalpidamiseks välja alates 01.01.2024 9 eurot kuus ja ajavahemiku 01.11.2022–31.10.2023 eest elatis kokku 68,70 eurot ja hageja II ülalpidamiseks alates 01.01.2024 21,92 eurot kuus. 6 2-23-15482
13. Kaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata laste isa poolt enamtasutud transpordikulu 12 eurot. Elatist oleks tulnud vähendada sellest poole arvelt, s.o 6 euro võrra.
14. Maakohus jättis arvestamata peretoetustega, mis laekuvad emale.
15. Maakohus mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja alates 22.05.2022, kuigi hagejad nõudsid seda alates 01.11.
16. Hagejate apellatsioonkaebus
17. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagid rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagejate hagid täies ulatuses. Alternatiivselt paluvad hagejad saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
18. Maakohus hindas ebaõigesti hagejate püsikulude suurust ja ei ole kummagi vanema juures tehtavate kulude suurust nõuetekohaselt tuvastanud. Kohus jättis ema kantavad igakuised kulud arvestamata ja arvestas põhjendamatult kostja kuludega.
19. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata laste eluasemekuludega, sh kasutuseelistega ajal, mil lapsed viibivad emaga, samuti hügieenikuludega. Eluasemekulusid ja hügieenikulusid mõjutab otseselt see, kui suure osa ajast lapsed vanemaga viibivad. Ema paneb lastele isa juurde ka kõik hügieenivahendid kaasa ja isal seega sellega seotud kulusid ei teki.
20. Maakohus ei hinnanud kostja väidetud laste riiete ja jalanõude kulu põhjendatust ja jättis arvestamata, et kõik hagejate olulisemad riided ostab ema. Ema ostetud riideid saavad lapsed kanda ka isa juures. Isa lubab enda ostetud riideid kanda vaid enda juures.
21. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et isal tekib haridusega seotud kulusid ja et need on 5 eurot kuus. Otsusest ei ole aru saada, mille alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Kostja ei ole selliste kulude tegemist tõendanud.
22. Maakohus jättis hindamata kostja transpordikulude põhjendatuse. Kui lapsed veedavad isaga 1/3 ajast, ei saa tema kulud transpordile olla ema omadest suuremad. Isa ei tõendanud, et lapsed ei saa tema juures olles kooli ja huviringidesse minemiseks ühistransporti kasutada.
23. Maakohus jättis tervishoiukuludega üldse arvestamata ja nende arvestamata jätmise põhjendamata.
24. Maakohus luges muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, matk, ekskursioon, koolitarbed jmt) ebaõigesti tavapärase koolikulu hulka. Nende kulude kandmisel ei osale kostja üldse.
25. Maakohus ei ole kriitiliselt hinnanud kostja priiskavaid kulusid ega arvestanud, et lapsed viibivad temaga vaid 1/3 ajast.
26. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole selge. Välja on toomata, millises summas elatise võlg kostjalt on välja mõistetud.
27. Maakohus kaldus lubamatult kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest. 7 2-23-15482 Seisukohad apellatsioonkaebustele
28. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja I hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I ülalpidamiseks välja elatise ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.2023 157 eurot kuus ja alates 01.11.2023 130 eurot kuus ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis ajavahemiku eest 01.11.2022 kuni 31.10.2023 kokku 1597,64 eurot ja alates 01.11.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 197,82 eurot kuus. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja II hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja II ülalpidamiseks välja elatise ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.2023 130 eurot kuus ja alates 01.11.2023 142,92 eurot kuus ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis ajavahemiku eest 01.11.2022 kuni 31.10.2023 kokku 1374,44 eurot ja alates 01.11.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 219,14 eurot kuus. Välja mõistetud elatisest tuleb perekonnaseaduse § 101 lg 5 alusel maha arvestada pool arvestamisele kuuluvatest peretoetustest, mis olid alates novembrist 2023 94,17 eurot kuus ja on olnud alates jaanuarist 2024 77,50 eurot kuus. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
30. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 130 eurot ja hageja II kasuks 142,92 eurot alates 01.11.2023 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni ning elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.2023 hageja I kasuks 157 eurot kuus ja hageja II kasuks 130 eurot kuus. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub teha uue otsuse, millega mõista temalt hageja I kasuks välja elatise alates 01.01.2024 9 eurot kuus ja ajavahemiku 01.11.2022–31.10.2023 eest kokku 68,70 eurot. Seda ületavas osas palub kostja maakohtu otsuse tühistada. Samuti palub kostja teha uue otsuse, millega mõista temalt kostja II kasuks välja elatise alates 01.01.2024 21,92 eurot kuus. Seda ületavas osas, samuti tagasiulatuva elatise nõude osas palub kostja maakohtu otsuse tühistada. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse ka hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäi rahuldamata ja elatis kostjalt välja mõistmata. Maakohtu otsust ei ole seega vaidlustatud osas, millega kostjalt mõisteti alates 01.01.2024 hageja I kasuks välja 9 eurot kuus ja hageja II kasuks 21,92 eurot kuus ning hageja I kasuks ajavahemiku 01.11.2022– 31.10.2023 eest kokku 68,70 eurot. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
31. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle (vt p 17 ülal). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.
32. Hagejad nõuavad kostjalt kui oma isalt elatise väljamõistmist. Selline nõue tuleneb

§ 96

lg-st 1 ja 97 p-st 1, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada ülalpidamist oma vanemalt. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks 8 2-23-15482 vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal.

§ 100

lg-te 1 ja 2 kohaselt täidab vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Olukorras, kus laps viibib vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht, peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Vanem ei pea elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib (RKTKo 22.06.2022, 219-19160/42, p 15.4–15.6). Siinses asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejad viibivad iga kuu 2/3 ajast emaga ja 1/3 ajast isaga, s.o kostjaga.

1. Eeltoodust tuleneb seega eeldus, et kohustatud vanem, s.o antud juhul kostja, kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt 1/3 ajast iga kuu. Hagejatel oli see eeldus võimalik ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, peab ka hagejate ema tegema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.6). Hagejad on seda tõendanud ja maakohus on lõppastmes õigesti leidnud, et kostja kohustub täitma ülalpidamiskohustust lisaks ka rahalist elatist makstes. Osaliselt on õiged aga nii kostja kui hagejate apellatsioonkaebuste väited selle kohta, et maakohus on eksinud elatise suuruse määramisel. Ringkonnakohus parandab need eksimused.
2. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab üldjuhul siiski see, et seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Maakohus tuvastas õigesti, et siinsel juhul nähtub aga nii hagejate kui kostja esile toodud asjaoludest, et laste igakuised vajadused ületavad seaduses sätestatud määra. Seetõttu tuli maakohtul ülalpidamiskohustuse ulatuse määramiseks tuvastada laste vajaduste ulatus kummagi vanema juures viibimise ajal, kummagi vanema tehtud kulud laste vajaduste vahetult katmisel ja määrata kindlaks, kui suures ulatuses peab kostja tasuma elatist rahas, arvestades ka riigi poolt hagejatele makstavaid peretoetusi. 51. Õige on hagejate etteheide, et maakohus on oma otsuses küll tuvastanud, kuid jätnud sisuliselt arvestamata, et hagejad viibivad emaga 2/3 ajast ja kostjaga 1/3 ajast. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 101

lg-t 6, mille kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada proportsionaalselt ajaga, mis laps viibib kohustatud vanema juures. Elatise suurust mõjutab otseselt see, kui suurel määral osaleb vanem lapse kasvatamises vahetult. Seetõttu ei saa eelnevalt laste vajaduste ulatust ja vanemate tehtud kulude suurust hindamata eeldada, et ema ja isa tehtavad kulud on võrdsed.

1. Eeltoodu tõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, nagu saaks vanemate eluasemekulud täies ulatuses tasaarvestada. Elatise koosseisu saab arvestada üksnes kulud, mis seonduvad laste vajaduste katmisega. Neid vanema eluasemega seotud kulusid, mida vanem kannab ajal, kui lapsed tema juures ei viibi, ei saa käsitada laste ülalpidamiskuluna. Vastasel korral koormataks vanemat, kelle juures lapsed viibivad, topelt. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, nagu ei tuleks laste vajaduse määramisel arvestada laste osaga igakuiselt kantavatest kommunaalkuludest. Laste tarbitavate teenuste (vesi, elekter jms) maht ja seega ka maksumus on otseselt seotud sellega, kui palju aega laps vanemaga veedab. Ringkonnakohus muudab 9 2-23-15482 selles osas maakohtu otsust ja arvestab elatise koosseisu ka vanemate kantavad eluasemega seonduvad kulud. 52.
2. Kostja on siinses menetluses tuginenud sellele, et ta kannab laste kulusid vahetult ajal, mil lapsed tema juures viibivad, tasudes mh eluaseme ostmiseks võetud laenu makseid. Hagejad on õigesti märkinud, et püsikulude suuruse määramisel ei saa lähtuda eluaseme laenumaksete suurusest. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et laste vajadus kasutada eluruumi ei sõltu sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Eluasemevajaduse ulatus ja selle rahaline väärtus määratakse kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Lapse eluruumi kasutuseelise väärtuse saab TsÜS §-i 65 vastavalt kohaldades määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Samuti selgitas ringkonnakohus, et kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades ka oma siseveendumuse kohaselt (vt ka RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 20–21). Ka TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega. 52.
3. Kostja selgitas 31.01.2025, et kummagi hageja kasutuseelis on arvestades laste kostja juures viibimise proportsiooni 555,60 eurot kuus ja esitas selle tõendamiseks väljavõtted kinnisvaraportaalist www.kv.ee Rae vallas asuvate Vaadi tee, Õnne tee ja Pajupea elamute üürikuulutuste kohta (dtl 383–386). Ringkonnakohus võtab tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 238 lg 1 alusel asja materjali juurde. Väljavõtete kohaselt on elamute üürihind vastavalt 8,81 €/m2, 10,10 €/m2 ja 13,10 €/m
4. Kostja arvestab eeltoodu alusel, et keskmine üürihind on 10,67 €/m2 ja arvestades kostja Hundinuia tee elamu üldpinda 156,3 m 2, on elamu keskmine üürihind 1667 eurot. Kolleegium nõustub kostja arvestusega keskmise kasutuseelise väärtuse leidmise kohta. Õige ei ole hagejate seisukoht, et Õnne tee ja Pajupea elamute üürihinnaga ei saa nende asukoha tõttu arvestada. Kõik kostja esitatud võrdlusobjektid asuvad Rae vallas, s.o samas piirkonnas. Igal juhul ei ole asukoht ainus kriteerium, mis eluruumi üürihinda mõjutab. Kolme samas piirkonnas asuva sarnase eluruumi üüripakkumise alusel on võimalik välja arvestada kohalik keskmine üürihind TsÜS § 65 tähenduses. Kohalikku keskmist üürihinda ei saa määrata kõige odavama pakkumise alusel, nagu soovivad hagejad. Teistsuguseid võrdlevaid üüripakkumisi hagejad ise ei esitanud. 52.
5. Kostja selgitas, et tema leibkonda kuulub kolm inimest ja elamut kasutatakse võrdsetes osades. Hagejate väited, nagu oleks kostja leibkond suurem, on tõendamata. Kostja poolt maakohtu menetluses esitatud andmetel oli tema leibkond ajutiselt suurem ajal, mil ta elas Viimsi vallas (vt kostja 05.05.2024 menetlusdokument). Leibkonna suurus Hundinuia tee elamus on kostja andmetel olnud alati kolm inimest. Seda, et kostja elukoht Viimsis oli ajutine ja lühiajaline, kinnitavad ka hagejad ise. Seega ei saa hagejate ülalpidamiskulude suurusest kostja juures lähtuda suuremast leibkonnast kui kolm. Sellest tulenevalt moodustab kummagi hageja osa kasutuseelistest kostja juures viibimise ajal 185,22 eurot (1667 × 1/3 ÷ 3). Sellele lisanduvad kommunaalkulud. Kostja kandis ajavahemikust september 2022 kuni september 2023, s.o 13 kuu vältel kommunaalkulusid kokku 2799,86 eurot ehk keskmiselt 215,37 eurot kuus (dtl 255). Arvestades leibkonna suurust ja asjaolu, et hagejad viibivad kostjaga 1/3 ajast, vastutab teine vanem nende kulude kandmise eest 23,93 euro ulatuses hageja kohta (215,37 × 1/3 ÷ 3). Kummagi hageja eluasemekulud on kostja juures seega 209,15 eurot. 10 2-23-15482 52.
6. Kostja esitas 14.02.2025 menetlusdokumendiga eluaseme ja kommunaalkulude tasumise kohta vaidlusalusel ajavahemikul panga kinnitusega failid (dtl 401–407). Kostja esitas tõendid vastusena hagejate vastuväidetele selgitades, et need on seotud kostja poolt juba 05.05.2024 esitatud arvutuskäiguga. Ringkonnakohus keeldub uute tõendite vastuvõtmisest TsMS § 652 lg-st 3 tuleneva aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohus lahendab apellatsioonkaebuse üldjuhul maakohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel (TsMS § 652 lg 1). Ringkonnakohus võib arvestada uute asjaolude ja tõenditega üksnes siis, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, samuti siis kui maakohus jättis esitatud asjaolu või tõendi põhjendamatult tähelepanuta (TsMS § 652 lg 3). Kostja ei ole esile toonud, et tal ei oleks olnud võimalik esitada arvelduskonto väljavõtted juba maakohtus. 52.
7. Hagejate seisukoht, nagu tuleks jätta kostja kantud kommunaalkuludega üldse arvestamata, ei ole õige. Kommunaalkulude arvestamisel saab arvesse võtta kostja filtreeritud ja süstematiseeritud ülevaate kantud kulude kohta (ülal viidatud dtl 255 tabel). Hageja vastuväited tõendile on oletuslikud. Asjaolu, et lapsed tarbivad kostja juures elamise ajal kommunaalteenuseid, on üldteadaolev asjaolu. Tegemist ei ole ilmselgelt ebamõistliku summaga, arvestades ka ema väiteid tema igakuiste kulude suuruse kohta. 52.
8. Hagejad osundavad apellatsioonkaebuses samamoodi õigesti sellele, et lapsed viibivad ema juures 2/3 ajast, mil ema peab tagama lastele sooja toa, elektri ja vee. Neid asjaolusid tuleb arvestada laste vajaduste määramisel aga ka ema juures viibimise ajal. Hagejad tõid esile, et nende ema üürib eluaset hinnaga 1577,58 eurot kuus. Arvestades ka ringkonnakohtu 22.01.2025 antud selgitusi, on õige hagejate seisukoht, et ema juures kantavate eluasemekulude suuruse määramisel saab arvesse võtta, milline on hagejate kasutuses oleva eluruumi osa. Hagejate esitatud andmetel on eluruumi üldpind 135 m2 ja kumbki hageja kasutab oma tuba, mis on 12,5 m
9. Ülejäänud osas on eluruum ühiskasutuses. Kohus ei nõustu hagejatega, nagu tuleks laste ainukasutuses oleva ruumi hulka arvestada ka rõdu. Rõdu ei kuulu köetava pinna ega elamiseks kasutatava pinna hulka. Ühe hageja kasutuseelise väärtus on seega 268,77 eurot (1577,58 ÷ 135) × (12,5 + ((135 – 12,5 – 12,5) ÷ 5) × 2/3). Lisaks kannab hagejate ema kommunaalkulusid keskmiselt 370,60 eurot kuus, millest kummagi hageja osa on 49,41 eurot (370 × 2/3 ÷ 5). Kokku on hagejate eluasemekulud ema juures seega 318,18 eurot. 52.
10. Hagejad esitasid 10.02.2025 ringkonnakohtule oma eluasemekulude kohta uue arvestuse, sh kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja City24.ee väljavõtted (dtl 394–395). Ringkonnakohus keeldub nende tõendite asja materjali juurde võtmisest TsMS § 652 lg 1 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel. Hagejad põhjendasid uute tõendite esitamist üldsõnaliselt väitega, et eluasemekulud on vahepeal tõusnud. Eluasemekulude tõus on järeldus, mitte asjaolu. Hagejad ei ole üürihindade tõusmist millegagi sisustanud ega tõendanud. Hagejad ei ole väitnud, et nende ema üüritava eluaseme üürihind oleks tegelikult tõusnud. Hagejad tõid maakohtu menetluses esile, et nende ema eluaseme üür tõusis augustis 2023 ja sellega on menetluses juba arvestatud. Samuti ei ole põhjendatud hagejate poolt 10.02.2025 esitatud väide, nagu tuleks hagejate ema juures kantavate eluasemekulude määramisel lähtuda neljaliikmelisest, mitte viieliikmelisest leibkonnast. Asjaolu, et viies pereliige oli hagi esitamise ajal vastsündinu, ei oma tähtsust. Hagiavalduse esitamisel lähtusid hagejad ka ise viieliikmelisest leibkonnast. 52.
11. Kokku on kummagi hageja vajadus eluasemele seega 527,33 eurot (209,15 + 318,18). See, et statistikaameti andmetel on keskmised elamispinna kulud ühe leibkonna liikme kohta väiksemad, ei muuda konkreetselt hagejate vajaduste rahuldamiseks vanemate poolt tehtud 11 2-23-15482 kulutuste suurust.

§ 105

lg 3 kohaselt vastutavad mõlemad vanemad laste kulude kandmise eest võrdelt, s.t kumbki vanem 263,67 euro ulatuses. Arvestades vanemate poolt vahetult tehtud kulusid, peab kostja hüvitama kummalegi hagejale rahas veel 54,52 eurot (263,67 – 209,15) kuus.

1. Maakohus ei ole eksinud laste riiete ja jalanõudega seotud vajaduse määramisel. Maakohus tuvastas, et vanematel kulub kummagi hageja riiete ja jalanõudega seoses ligi 100 eurot kuus, täpselt emal 73 eurot ja kostjal 19 eurot. Kostja seda maakohtu järeldust ei vaidlustanud. Kolleegium ei nõustu hagejatega, nagu ei oleks kostja tehtud kulu põhjendatud. Arvestades, et lapsed elavad ka kostja juures olulise osa ajast, on tavapärane, et lastel on osaliselt topeltgarderoob. Seda, et kostja on laste riietele kulusid teinud, möönavad hagejad ka ise. Kostja poolt lastele tehtud kulu ei muuda põhjendamatuks väide, et hagejate olulisemad riided (kooli, treeninguteks, vabaaja veetmiseks, kodus olemiseks, sh talveriided, pidulikud riided jms) ostab ema ning neid riideid saavad lapsed kasutada nii ema kui ka isa juures, koolis, trennis ja mujal. Asjaolu, et enamus riideid ostab ema, juba kajastubki ema tehtud kulutuste suuruses, mis on ligi neli korda kõrgemad isa kuludest. Maakohus leidis seega õigesti, et kostja peab hüvitama hagejatele poole laste vajaduste katmiseks tehtud kuludest, arvestades ka isa tehtud kulusid, s.o 27 eurot ((73 + 19) ÷ 2 – 19).
2. Õige on hagejate etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata vanemate esile toodud kuludega laste hügieeni tagamisel. Kuna hügieenitarvikutele tehtavad kulud on otseses seoses sellega, kui palju lapsed selle vanema juures viibivad ja neid kasutavad, tuleb laste vajaduste suuruse hindamisel arvesse võtta nii hagejate kui kostja esile toodud kulutused. 54.
3. Hagejate esile toodu kohaselt kulub emal kummagi hageja hügieeni tagamisele, sh juuksuris käimisele, keskmiselt 25 eurot kuus. Kostja väitel kulub temal kummalegi lapsele veel 10 eurot kuus. Õige on hagejate seisukoht, et kostja väidetav kulu ei ole põhjendatud ega eluliselt usutav. Kostja väidab küll, et ostab lastele vastavalt vajadusele hambaharju, -pastat, dušigeeli jms vajalikku, kuid arvestades laste kostja juures viibimise aega, ei ole usutav kostja väide, et see kulu on 10 eurot lapse kohta iga kuu. Samuti ei vaielnud ta vastu hagejate väitele, et lastel on isa juurde minnes vajalikud hügieenitarbed alati kaasas. 54.
4. Kohtu hinnangul on kummagi lapse igakuine vajadus hügieenitarvetele, sh juuksuris käimisele, kokku 26 eurot, mis tuleb vanematel kanda võrdselt. Arvestades punktis 54.1 nimetatud asjaolusid, arvestab kohus, et kostja kannab laste kulusid vahetult keskmiselt 1 euro kuus. Seega on lõppastmes õige maakohtu järeldus, et kostja peab hüvitama hagejatele rahas veel 12 eurot (26 ÷ 2 – 1).
5. Õige on hagejate etteheide, et maakohus jättis vastamata hagejate vastuväidetele kostja esile toodud transpordikulule. 55.
6. Kostja tõi nimelt eile, et ta sõidab laste huvides keskmiselt 440 km kuus (sh 240 km tavasõite (kooli, trenni, koju)), s.o keskmiselt 37 eurot lapse kohta kuus. Neid andmeid hagejad ei vaidlustanud, kuid leidsid, et isa tehtud sõite ei saa arvestada põhjusel, et ta kolis Viimsisse, s.t kaugele laste koolist ja huviringidest omal soovil ning et pikemad väljasõidud ei ole osa laste püsikuludest. Kohus nõustub hagejatega osaliselt. 55.
7. Transpordikulu on osa laste vajaduste katmiseks tehtavatest kuludest sõltumata sellest, kus kostja elab.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise ulatuse määramisel kõiki eluvajadusi, samuti õigustatud isiku tavalist elulaadi. Hagejate väide, et kostja ei ole tõendanud, et lapsed ei saa tema juurest sõita kooli ja trenni bussiga, on vastuolus hagejate 12 2-23-15482 enda esile tooduga selle kohta, et ka ema sõidutab lapsi kooli ja trenni, kuigi elab koolile ja trennile lähemal. Seega ei anna ainuüksi viide sellele, et kostja elas Viimsis, alust jätta hagejate transpordile kuuluva summaga arvestamata. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et lapsed elavad koos kostjaga uuesti Rae vallas, Patikal. Pooled ei ole aga esile toonud, et see mõjutaks laste transpordikulusid. Arvestades, et ka kostja tänane elukoht on hagejate koolist ja huviringidest kaugemal, kui hagejate ema elukoht (Peetris), on usutav, et kostjal kulub laste transpordile endiselt hagejate emast rohkem. 55.

1. Maakohus arvestas ebaõigesti ülalpidamiskohustuse hulka kostja pikemate väljasõitude kulu (keskmiselt 200 km kuus). Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline. Maakohus selgitas, et kulud ühistegevustele, vabale ajale ja meelelahutusele on suuremas osas toreduslikud ning nende suurus sõltub vanemate majanduslikust võimekusest ja peretraditsioonidest. Maakohus ei võtnud seetõttu eraldi arvesse vanemate meelelahutuse ja vaba aja veetmisega seotud kulusid, kuna kumbki vanem peab lapsi selles osas vahetult üleval vastavalt oma soovidele ja võimalustele. Pooled seda maakohtu seisukohta ei vaidlustanud. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kostja kulu, mis seondub vaba aja veetmiseks tehtud pikemate väljasõitudega kaasnevale kütusekulule. Kostja põhjendatud transpordikulu on esile toodud asjaoludel seega keskmiselt 20,40 eurot lapse kohta kuus (240 ÷ 100 × 10 × 1,7 ÷ 2), mis vastab tavasõitude tarbeks tehtud kulule. 55.
2. Arvestades, et hagejate ema kannab laste transpordikulusid 25 eurot lapse kohta kuus, on ühe hageja vajadus seoses igakuise transpordiga kokku 45,40 eurot kuus. Kuna see tuleb vanematel kanda võrdselt, tuleb kostjal tasuda hagejatele transpordikulude katteks elatisena täiendavalt 2,30 eurot kuus (45,40 ÷ 2 – 20,40). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu tuleks temalt väljamõistetavat elatist 6 euro võrra hoopis vähendada.
3. Maakohus on elatise suuruse määramisel jätnud arvestamata hagejate tervishoiuga seotud vajadused ja põhjendamata, miks ta nendega ei arvesta. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse. Poolte väidete kohaselt on hagejate ema laste tervishoiule tehtud kulud 15 eurot kuus ja kostjal 5 eurot kuus, s.o kokku 20 eurot kuus. Kostja hagejate tervishoiukuludele vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagejate väitele, et lastel on kostja juurde minnes alati kõik vajalik kaasas ega väitele selle kohta, et hambaarsti juures käib lastega ema. Kuigi ka isa juures viibimise ajal võib lastel olla vaja kasutada kraadiklaasi, valuvaigisteid, plaastreid, palavikualandajaid vms, ei ole tegemist regulaarse igapäevakuluga. Kostja ei ole väitnud, et ta ostaks lastele vitamiine. Kostja esitas küll väljavõtte apteegis tehtud ostudest kaheksa kuu jooksul (dtl 265), kuid ei ole selgitanud, mille või kelle jaoks ostusid on tehtud ja kuidas need kulud tema leibkonna liikmete vahel jagunevad. Arvestades ka hagejate kostja juures viibimise aega, ei ole kohtu hinnangul usutav, et kostja tegelikud kulud kummagi hageja tervishoiule on enam kui keskmiselt 1 eurot kuus. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejatele tervishoiukuluna rahas veel 7 eurot (16 ÷ 2 – 1).
4. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kummagi hageja koolikohustuse täitmisele kulub keskmiselt 50 eurot kuus. Hagejad ei nõustu aga sellega, et kostja kannaks vahetult keskmiselt 5 eurot kuus. Kohus nõustub sellega. Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Kostja on menetluses üksnes üldsõnaliselt märkinud, et on ostnud lastele vastavalt vajadusele vihikuid, pliiatseid, markereid, joonlaudu jms. Arvestades aga, et kostja ei ole seadnud kahtluse alla seda, et kõik kooliks vajalikud tarbed soetab ema, samuti arvestades kontoritarvete maksumust, ei ole usutav, et mõlemal hagejal on isa juures olles vaja täiendavalt kontoritarbeid keskmiselt 5 euro eest iga kuu. Seejuures veedavad lapsed isaga aega üle ühe nädala reede õhtust kolmapäeva hommikuni, s.t suur osa 13 2-23-15482 ajast langeb nädalavahetusele. Samas on iseenesest usutav, et lastel võib tekkida vajadus kontoritarvete järele ka ajal, mis satub isaga suhtlemise ajale, kuid kohtu hinnangul ei saa eelkirjeldatud asjaoludel olla see kulu suurem kui keskmiselt 1 euro kuus. Kuna elatise suurus sõltub

§ 99

kohaselt laste vajadustest, mitte kuludest, mida vanemal õnnestub tõendada, ei anna alust jätta kulu täielikult arvestamata etteheide, et kostja ei ole selliste kulude tegemist tõendanud. Elatisnõude lahendamine ei eelda, et vanemad koguvad iga kulutuse kohta igaks juhuks jooksvalt tõendeid. 57.

1. Osaliselt on aga õige hagejate etteheide, et maakohus eksis hagejate muude vältimatute kooliga seotud kulude hindamisel ja koolikulude hulka arvestamisel. Hagiavalduse kohaselt on hageja I koolikohustuse täitmisega seotud kulu 10 eurot, mis seisneb kulutustes koolitoidule (dtl 69 arvelduskonto väljavõte) ja hageja II kulu 45 eurot, mis seisneb kulutustes logopeedilisele abiõppele (dtl 70–71). Muud vältimatud kulud 21,80 eurot lapse kohta kuus hõlmavad koolidiskot, kooliekskursioone ja teatrikülastusi, kingitusi ja lilli koolis, sh õpetajatele, klassipilte ja koolivormi. Need kulud on laste kasvatamiseks vajalikud kulud, mis kuuluvad elatise koosseisu. 57.
2. Maakohus märkis, et hagejate esile toodud muud vältimatud kulud kuuluvad koolikohustuste kululiigi alla ja luges kulu põhjendatud suuruseks kokku 50 eurot hageja kohta kuus. Seega ei ole maakohus jätnud muude vältimatute kuludega arvestamata, nagu leiavad hagejad. Küll aga on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja II kulud on hageja I kuludest seoses logopeedilise abi vajadusega suuremad. Seetõttu on hageja II kooli ja sellega seotud vajaduseks kokku 66,80 eurot (45 + 21,80), mitte 50 eurot. Arvestades ka kostja panust hageja II kontoritarvetele (vt p 57), tuleb kostjal hüvitada hagejale II täiendavalt 32,40 eurot kuus (66,80 ÷ 2 – 1). Kuna apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et hageja I vajadus kooli ja sellega seonduvatele kuludele on kokku keskmiselt 50 eurot kuus ja ülal tuvastatu kohaselt kannab kostja sellest vahetult 1 euro kuus, peab ta hüvitama hagejale I rahas veel 24 eurot (50 ÷ 2 – 1).
3. Maakohtu määratud toidukulude arvestust hagejad ega kostja apellatsioonkaebuses kahtluse alla ei sea. Seejuures on maakohus toidukulude hindamisel arvestanud ka hagejate kostjaga suhtlemise proportsiooni. Seetõttu lähtub ka ringkonnakohus maakohtu tuvastatust, et kostjal tuleb hüvitada hagejatele täiendav toidukulu rahas 55 euro ulatuses.
4. Samuti ei ole pooled vaidlustanud maakohtu järeldusi selle kohta, et kostjal tuleb hüvitada treening- ja huvialakuludest hagejale I kuni 31.10.2023 43 eurot ja alates 01.11.2023 16 eurot ning hagejale II kuni 31.10.2023 16 eurot ja alates 01.11.2023 28,92 eurot.
5. Õige on kostja etteheide, et maakohus jättis elatise suuruse määramisel arvestamata hagejatele makstavate toetustega, mis laekuvad ema kontole.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Viidatud sättest tuleneb kohustus arvestada peretoetustega sõltumata poolte taotlustest (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42 p 14.3). Siinsel juhul on hagejad aga ka ise esile toonud, et hagejate emale makstakse nii lastetoetust, kuid alates augustist 2022 ka lasterikka pere toetust. 61. Lapsetoetus oli perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt pere esimese ja teise lapse kohta 01.11.2022 seisuga 60 eurot kuus ja on alates 01.01.2023 80 eurot kuus. Lasterikka pere toetus oli PHS § 21 lg 2 kohaselt kuni 31.12.2022 300 eurot kuus, alates 01.01.2023 650 eurot kuus ja on alates 01.01.2024 450 eurot kuus.

§ 101

lg 5 teise lause kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, 14 2-23-15482 mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Ühele hagejale arvestatava toetuse suurus oli seega kuni 31.12.2022 110 eurot kuus, alates 01.01.2023 188,33 eurot kuus ja alates 01.01.2024 155 eurot kuus. Kostjalt väljamõistetavat summat tuleb vähendada sellest poole võrra, s.o vastaval ajavahemikul 55 euro, 94,17 euro ja 77,50 euro võrra. 15 2-23-15482

1. Kokku kujuneb kostjalt hagejate kasuks väljamõistetav elatis järgmiselt: Kostja peab hüvitama hagejale I alates nov. 2022 alates jaan. 2023 alates nov. 2023 alates jaan. 2024 54,52 54,52 54,52 54,52 eluasemekulud 27,00 27,00 27,00 27,00 riided/jalanõud 12,00 12,00 12,00 12,00 hügieenikulud, sh juuksur 24,00 24,00 24,00 24,00 kool ja muu seonduv 2,30 2,30 2,30 2,30 transpordikulu 7,00 7,00 7,00 7,00 tervishoid 55,00 55,00 55,00 55,00 toit 43,00 43,00 16,00 16,00 treeningja huviala 224,82 224,82 197,82 197,82 -55,00 -94,17 -94,17 -77,50 peretoetus 169,82 130,65 103,65 120,32 Kostja peab hüvitama hagejale II alates nov. 2022 alates jaan. 2023 alates nov. 2023 alates jaan. 2024 54,52 54,52 54,52 54,52 eluasemekulud 27,00 27,00 27,00 27,00 riided/jalanõud 12,00 12,00 12,00 12,00 hügieenikulud, sh juuksur 32,40 32,40 32,40 32,40 kool ja muu seonduv 2,30 2,30 2,30 2,30 transpordikulu 7,00 7,00 7,00 7,00 tervishoid 55,00 55,00 55,00 55,00 toit 16,00 16,00 28,92 28,92 treeningja huviala 206,22 206,22 219,14 219,14 -55,00 -94,17 -94,17 -77,50 peretoetus 151,22 112,05 124,97 141,64
2. Ringkonnakohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja I kasuks välja alates hagi esitamisest 01.11.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni 20.02.2025 sissenõutavaks muutunud elatise 1976 eurot (2 × 103,65 + 14 × 120,32 + 20 päeva eest 84,22) ja hageja II kasuks 2332,05 eurot (2 × 124,97 + 14 × 141,64 + 20 päeva eest 99,15) ning elatise alates 21.02.2025 hageja I kasuks 197,82 eurot kuus ja hageja II kasuks 219,14 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatisest tuleb maha arvestada kostjale langev osa

§ 101lg 5 alusel arvestamisele kuuluvatest lapsetoetustest.

1. Põhjendatud ei ole kostja väide, nagu ei oleks mõistlik, et hagejate väidetud vajadused ületavad elatiskalkulaatoris toodud summat. Asjaolu, et siinsel juhul ületavad hagejate vajadused seaduses sätestatud määra nähtub ka kostja enda väidetest selle kohta, kui suured on tema kulud lastele 10 päeva jooksul, mis lapsed kuus temaga viibivad (ligikaudu 750 eurot lapse kohta kuus). Kuna laste vajadused ja tavapärane elulaad ületavad seaduses sätestatud määra, ei ole viited elatiskalkulaatorile asjakohased.
2. Nii hagejad kui ka kostja on õigesti osundanud sellele, et maakohus mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja ebaõigesti ajavahemiku eest, mille kohta ei ole nõuet esitatud. 16 2-23-15482 Hagejad nõudsid hagiavalduses tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku eest alates 01.11.2022 kuni 31.10.2023, kuid maakohus mõistis elatise välja alates 22.05.
3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt elatise välja ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.
5. Ringkonnakohus, võttes arvesse ülal tuvastatut elatise suuruse kohta, samuti hageja esile toodut selle kohta, et kostja maksis elatist sellel ajavahemikul 97 eurot, mõistab kostjalt

§ 108

alusel ajavahemiku eest 01.11.2022 kuni 31.10.2023 välja elatise hageja I kasuks 1597,64 eurot ja hageja II kasuks 1374,44 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega määrab kindlaks kostjalt väljamõistetava elatise suuruse. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Menetluskulude jaotus
2. Kuigi ringkonnakohus muudab kostjalt välja mõistetud elatise suurust, ei anna see alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Samal põhjusel jäävad menetlusosaliste endi kanda ka apellatsioonimenetluse kulud.
3. Asjaolusid, mis annaksid TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt aluse kalduda kõrvale seaduses sätestatud kulude jaotusest, arvestades ka siinse menetluse tulemust, ei esine. Seadusest tulenevat kulude jaotust ei muuda ebaõiglaseks asjaolu, et hagejad pidid kostjalt elatise saamiseks pöörduma kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) 17