Obsah (12)

§ 367§ 637§ 405§ 442§ 232§ 5§ 162§ 174§ 178§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-113224 Kohtuasi Osaühingu Termop

§ 367alusel.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud poolte endi kanda jätta. 5.
2. Kostja esitas 09.12.2024 maakohtule vastuhagina pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles märkis, et esitab vastuhagi alusetu rikastumise sätete alusel ning nõuab poolte vahel väidetavalt sõlmitud lepingu õigustühiseks tunnistamist. Kostja märkis, et poolte vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud ning kostja ei ole ühtegi poolikut ega valmistööd saanud. Kostja hinnangul soovib hageja kostja arvel alusetul rikastuda. Kostja korrigeeris hiljem vastuhagi tuvastushagiks, nõudes hageja esitatud arve õiguspärasuse tuvastamist, väites, et esitatud arve ei vasta vorminõuetele ja tuleb seetõttu lugeda õigustühiseks. 5.
3. Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest. Kostja hinnangul on vastuhagi menetlusse võtmisest ebaõigesti keeldutud, kuna maakohus ei ole tuvastanud õigesti väidetava töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid ega õigeid osapooli. Maakohus ei tuvastanud õigesti, kas kostja on saanud esitatud arve summa ulatuses mingit hüve. Kostja ei ole hagejalt midagi saanud. Maakohus on põhjendamatult asunud hageja poolele ja uskunud üksnes hageja paljasõnalisi väiteid. 4 2-22-113224 5.
4. Maakohus alustas vaidluse lahendamisega, kui hageja esitatud arve kuupäevast oli möödunud 3 aastat. Maakohus leidis, et võlg ei ole aegunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 1319,67 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13). 10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust 5 2-22-113224 õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. 11. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 5

lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus 25.10.2022 kohtuistungil pooltele lepingu sõlmimise õiguslikku regulatsiooni ja tõendamiskoormust (dtl-d 63–70). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendite alusel saab järeldada, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ja on tõendatud, et tööd olid valmis hageja poolt märgitud mahus ja need edastati kostjale. Kostja väited, et tema ei ole lepingupool ega ole saanud hagejalt ühtegi hüve, ei haaku asjas esitatud tõenditega. Paljasõnaliseks jäävad kostja väited, et ta oli üksnes info koguja ja soovis vaid hinnapakkumist. Põhjendatud on ka maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostja vastuhagi, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsusega ei ole kostja vastuhagi menetlusse võtmisest keeldutud, ei ole kostja väited apellatsioonkaebuse lahendamisel asjakohased. Kostja on 29.01.2025 määruskaebusega vaidlustanud Pärnu Maakohtu 28.01.2025 vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja Tallinna Ringkonnakohus on kostja määruskaebuse lahendanud 17.03.2025 määrusega, leides, et siinses asjas aitab kostja õiguslikku huvi tagada hageja esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada õigussuhe või selle puudumine (st kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping). Ringkonnakohus selgitas eelnimetatud määruses, et vastuhagi rahuldamine ei annaks kostjale midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Lisaks selgitas ringkonnakohus kostja alusetu rikastumise nõude kohta, et kostja ei ole välja toonud, et ta oleks hagejale midagi üle andnud, mille arvel oleks hageja alusetult rikastunud. Vaidlus puudub, et töövõtulepingu alusel kostja midagi hagejale tasunud ei ole.
2. Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
3. Kuivõrd kostja palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

15. Ringkonnakohtul on

§ 637

lg 2 1 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud

§ 174lg-s 1 sätestatut.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtul 6 2-22-113224 võimalik hinnata, kas ta peaks

§ 178

lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15). 16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 18. Kostja ei esitanud koos kaebusega andmeid riigilõivu tasumise kohta ja neid ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist. Seega ei teki lõivu tagastamise küsimust (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

19.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 7