KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-16

§ 162lg 1 hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruseks on 512,40 eurot (st 3 tundi tunnitasu suurusega 140 + käibemaks), mis kuulub hagejalt menetluskuluna kostja kasuks välja mõistmisele. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu tühistada ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks või teha uus otsus, millega tunnistada täiteasi nr 034/2023/4754 põhjendamatuks ja kostja hageja arvel alusetult rikastunuks; mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis hagihinnas 330 eurot (või alternatiivselt kahjuhüvitis, mis kujuneb täitemenetluse kulust 293,95 eurot ja viivisest kahju tekkimise päevaga 22.12.2023) ja menetluskulud ning kohustada kostjat maksma hagejale viivist kahjuhüvitise ja menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. 4.1. Maakohus ei ole õigussuhet kvalifitseerinud ega käsitlenud järgmisi küsimusi:

1. a)kas hagejal oli õigus saada kätte täitedokument või selle teatis enne täitemenetluse algatamist;
2. b)kas hagejal on õigus täita täitedokument päeval, kui ei toimu veel täitedokumendi nõudelt viivise arvestust;
3. c)kas täitedokumendi nõude täitmise tähtaeg on ennistatav mõjuval põhjusel, kuna põhjustab võlgnikule õigustühise negatiivse tagajärje;
4. d)kas põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust;
5. e)alternatiivselt, kas täitedokumendi nõudelt sissenõudja viivise arvestus toimub täitmise päevast või sellele järgnevast päevast. Hageja jääb nimetatud küsimustes maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Maakohus ei ole nimetanud põhjendustes ühtegi seadust, mida kohaldas. Samuti pole hinnatud tõendeid. 4

§ 657lg 1 p 21).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 8. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus on jätnud ühe hageja nõude lahendamata, tema väidetele vastamata ja otsuse põhjendamata. Nimetatud menetluslikud minetused saab ringkonnakohus kõrvaldada. Põhjendamatud on hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja esindajal puudub korteriühistu esindamise õigus. Asjas on esitatud volikiri (dtl 120), millest nähtub kostja esindaja volitus kostjat esindada. Väide, et vastav asjaolu on tuvastamisel teistes kohtumenetlustes, on sedavõrd üldine, et seda pole võimalik kontrollida. Hageja 24.02.2025 taotlus esindaja menetlusõiguse kontrollimiseks on esitatud hilinemisega ja kohus seda ei menetle, kuna see põhjustaks menetluse lahendamise viibimise. Hageja ei ole põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus (

§ 331lg 1).

1. Pooled ei vaidle siinse otsuse p-s 1.1 hageja esile toodud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need aluseks asja lahendamisel.
2. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt vastata küsimusele, millal 13.11.2023 määrus jõustus ja kas see sõltus määruse hagejale kättetoimetamisest või selle e-toimikus nähtavaks tegemisest. 10.
3. Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustub

§ 694lg 2 järgi selle avalikult teatavakstegemise päeval.

Tulenevalt

§ 452

lg-st 1 ja § 680 lg-st 1 tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Sama kehtib

§ 463lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta.

Kohtulahend tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalisel on võimalik otsusega tutvuda ja saada sellest ärakirju 5

§ 453

lg 1 esimene lause), st lahend on avalikult teatavaks tehtud alates ajast, mil see on menetlusosalistele füüsiliselt kohtukantseleis kättesaadav. Seega jõustub kirjalikus menetluses tehtud Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta päeval, mil see on kohtukantseleis kättesaadav. Seadus ei nõua kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruse (formaalset) kättetoimetamist menetlusosalisele ega seo sellega määruse jõustumist. Piisab määruse edastamisest

§ 310

nõuete kohaselt (

§ 679lg 5 esimene lause).

Seda põhjendab eelkõige asjaolu, et Riigikohtu määruse peale ei saa edasi kaevata (vt RKTKm 29.03.2010, 3-2-1-13-10, p-d 15, 16). Sama normi kolmanda lause kohaselt tehakse e-toimiku kaudu isikule kättesaadavaks kohtu infosüsteemis kinnitatud otsus, millele allkirja ja pitserit ei lisata. Seadus ei seo seega lahendi jõustumist selle kättesaadavaks tegemisega e-toimikus. 10.

1. Nimetatust järeldub, et määrus jõustus sõltumata sellest, kas see hagejale e-toimikus nähtavaks tehti või tema e-posti aadressile saadeti.
2. Hageja heidab kostjale ette täitedokumendi (jõustunud kohtulahendi) sundtäitmisele esitamist ilma asjaolude selgitamiseks kostjaga eelnevalt ühendust võtmata ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamata jätmist olukorras, kus kostja teadis, et hagejale ei ole 13.11.2023 määrust kätte toimetatud. Seega heidab hageja kostjale ette tegevusetust. 11.
3. Kostja vastutus hageja ees saab tuleneda delikti üldkoosseisust (VÕS § 1043), mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 11.
4. Kahjulik tagajärg, mis hagejale osaks sai, on täituri tasu, mida hageja pidi täitemenetluse algatamata jätmise tõttu tasuma. 11.
5. Hageja väidet, et kostja oleks pidanud temaga enne lahendi täitmisele esitamist ühendust võtma, mõistab ringkonnakohus viisil, et kostja poolt hagejaga ühenduse võtmine enne täitmisavalduse esitamist oleks endaga kaasa toonud nõude vabatahtliku täitmise. Sellisel juhul oleks vajalik põhjuslik seos olemas, sest kostjal oleks siis puudunud vajadus lahendit täitmisele esitada ja hageja ei oleks pidanud täituri tasu maksma. 11.
6. Teisel juhul, kui kostja jättis esitamata täitemenetluse lõpetamise avalduse, ei ole olemas ka vajalikku põhjuslikku seost, sest täitekulud kannab võlgnik (TMS § 38 lg 1). Kuna kohtutäituri tasu on täitekulu (TMS § 37 lg 1), oleks hagejal tulnud tasuda see ka siis, kui täitemenetlus oleks kostja avalduse alusel lõpetatud (TMS § 48 lg 1). 11.
7. Isegi kui jaatada, et kostja tegevusetus enne kohtuotsuse täitmisele esitamist on hageja kahju vajalikuks põhjuseks, ei saa seda pidada õiguslikus mõttes kahju põhjuseks. Kahju õigusliku põhjuse tuvastamisel tuleb hinnata VÕS § 127 lg 2 järgi ka seda, kas rikutud kohustuse puhul oli sätte eesmärgiks tekkinud kahju ärahoidmine. 11.
8. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur läbi täitemenetluse sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel on tal õigus nõuda, et kostja võtaks temaga enne jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele esitamist ühendust. Sellist normi õiguskorras ei ole ja tegemist ei ole ka hageja käibekohustusega. Käibekohustust ei saa tuletada üldisest kohustusest hoida teisi positiivse tegevusega võimalike kahjude eest. 6

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. 16.

1. Kolleegiumi hinnangul on asi õiguslikult ja materjalide mahtu arvestades keskmise keerukusega. Sellest lähtuvalt ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ülemäärane. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. 16.
2. Seetõttu tuleb jätta maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. 18.

§ 174

lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas tema lepinguline esindaja õigusabiteenuseid tunnihinnaga 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostjale osutatud õigusabitoimingute sisuks on olnud apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h 13 min, sellele vastuse koostamine 4 h ja menetluskulude nimekirja koostamine 27 min. Kokku on ajakulu 5 h 40 min. Kostja palub hagejalt välja mõista (5,67 * 140 + käibemaks), s.o 971,44 eurot. 9.1. Hageja vaidles vastu kostja menetluskulude suurusele, leides, et tundide arv ja esindaja tunnitasu on ülemäärased. 9.2.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud. Neile kulunud aeg on menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud, v.a apellatsioonkaebuse vastuse osas. Selle sisuline pikkus on 2 lk ja selles korratakse põhiosas juba maakohtus esitatud väiteid. Ringkonnakohus peab nimetatud osas põhjendatud ajakuluks 2 h. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus kostjale ringkonnohtu menetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks (3,67 * 140 + käibemaks) 626,87 eurot ning mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. 8

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 9