← Eesti

2-23-17873/30

Obsah (5)§ 97§ 102§ 96§ 99§ 108

2-23-17873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-23-17873 Otsusee tegemise aeg ja koht Rakvere, 31. oktoober 2024 Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi E K P hagiav

§ 97p 2 järgi lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamist.

  1. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kuus keskmiselt 624 eurot. Hageja on suures osas oma kulusid tõendanud ning osas, mille kohta hagejal ei ole tõendeid esitada, kuna ta ei ole kõiki ostutšekke alles hoidnud, on hageja muuhulgas lähtunud ka Statistikaameti poolt avaldatud andmetest (andmed leibkonna kulude kohta 2020.a).Hageja alaliseks sissetulekuks on vaid riiklik lapsetoetus summas 80 eurot ning arvestades eelnevat on hageja kulud, mille kandmiseks ta vajab abi oma vanematelt, 544 eurot (624-80). Ehk siis ühe vanema osa on (544/2) 272 eurot.
  2. Nii hageja ema kui ka lepinguline esindaja on korduvalt pöördunud isa poole nõudega, et isa hakkaks lapsele tasuma elatist sh on isale edastatud info lapsega seotud kulude kohta, kuid kahetusväärselt ei ole isa elatist tasuma hakanud.
  3. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja keskhariduse omandamiseni igakuine elatis summas 272 eurot ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuv elatis) perioodi eest 02.08.2023 kuni 18.12.2023 summas 1 079.5 eurot. KOSTJA VASTUS
  4. 22.01.2024 esitatud vastuses märkis kostja, et hagiavalduses välja toodud elatiseks tasutud summa suurus tulenes vanemate vahelisest kokkuleppest. Lisamata on jäetud, et elatiseks makstavale summale lisandusid isa poolt muude lapsega seotud kulude tasumine. Hagiavalduses on E K tasutud elatise kohta välja toodud vaid osa elatise maksmise kokkuleppest. 2

(9)2-23-17873
  1. Hagiavalduses tuuakse välja, et hageja jätkas pärast põhikooli oma õpinguid Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja elab Tartus olles üksinda oma emale kuuluvas korteris. Samas jäetakse lisamata oluline selgitus, millistel asjaoludel ning kokkulepete alusel õpib E K üksinda Tartus, Hugo Treffneri gümnaasiumis ning millest tulenevalt on hagejal kulutused, mida enamikel tänastel gümnaasiumis õppivatel lastel ei ole. Kostja arvates hageja gümnaasiumis õppimisega ja üksi elamisega seotud kulutused oleksid välditavad, kui oleks toiminud eelnevalt vanemate vaheline reaalne arutelu ning koostöö lapse tuleviku planeerimisel. Kõik alaealise hagejaga seotud otsused nii kooli valiku, elukoha, kulutuste ja edasiste kohustuste võtmised otsustas ainuisikuliselt hageja ema.
  2. Kostja tugines

§ 102lg 1 ja tema arvates ta on esitanud kohtule tõendid oma kohustustest.

Sellest tulenevalt ei nõustu kostja hagiavalduses esitatud nõuetega ei elatise väljamõistmiseks summas 272 eurot ega ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 1 079.50 euro hüvitamisega, sest sellega kahjustaks kostja enese tavalist ülalpidamist. HAGEJA VASTUS 10. Hageja 07.02.2024 esitatud vastuses leiab hageja, et kostja väited ei anna alust hagiavaldust rahuldamata jätta. Kostja vastusest moodustab suurema osa kostja etteheited hagejale ning hageja emale seonduvalt hageja õppima asumisega Tartusse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse. Hageja on seisukohal, et elatisnõude lahendamise seisukohast ei oma kostja etteheited aga mingit kaalu. On fakt, et hageja ei ela oma isaga koos ning ehkki hageja on saanud täisealiseks, siis õpib ta jätkuvalt gümnaasiumis ja ei saa ise endale sellest tulenevalt sissetulekut teenida ning seega on hageja õigustatud nõudma

§ 97p 2 alusel oma vanematelt ülalpidamist.

  1. Kostja vastusest jääb mulje, et hageja kulud on peamiselt tekkinud põhjusel, et ta õpib Tartus. Eelnev ei vasta aga tõele. Tegelikkuses isegi kui laps oleks jäänud õppima Rakveresse, siis oleks tal igakuiselt ikkagi tekkinud kulusid, mille kandmises isa oleks pidanud osalema sh oleks tekkinud kulud seonduvalt eluasemega. Hageja kulud ei ole ülepaisutatud ja on põhjendatud ning tõendatud. Hageja leiab, et tema kulud oleksid olnud sarnases suurusjärgus ka Rakveres elades. Isa on ju ka ise õigesti viidanud, et lapsel ei ole Tartus elamisega lisa üürikulu, kuna laps elab emale kuuluvas korteris – muud kulud oleks lapsel ka Rakveres ema juures elades. Lisaks eelnevale on isa poolt üleüldse pahatahtlik teha lapsele seonduvalt Tartus õppimisega etteheiteid. Koolist saadud haridus ja kogemus annab lapsele kindlasti hea stardiplatvormi tema edasisel haridusteel ja elus üldse. Samuti leiab hageja, et isa ei ole tõendanud oma sissetulekuid ning hagejal on alust arvata, et isa näitab oma sissetulekuid väiksemana kui need tegelikkuses on.
  2. Isa on seisukohal, et ta vabaneb lapsele elatise maksmisest, kuna tema sissetulekud on liiga väiksed ning ta ei oleks hagejale elatist makstes võimeline iseennast ülal pidama. Hageja sellise väitega ei nõustu. Isa teenib piisavalt sissetulekut, et anda ülalpidamist ka oma vanemale tütrele ning vajadusel on isal vastutustundliku lapsevanemana võimalik oma kulud üle vaadata ning neid vähendada, et anda mõlemale oma lapsele ülalpidamist.
  3. Kuni hageja täisealiseks saamiseni tasus isa lapsele elatist summas 150 eurot ning lisaks tasus isa täiendavalt veel lapse sidekulusid. Asjaolu, et isa tasus elatist alla elatise miinimummäära, oli isa ühepoolne otsus ning ema on korduvalt nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Isa ei ole tõendanud, et tema sissetulekud ja üldine majanduslik olukord oleks võrreldes selle ajaga 3

(9)2-23-17873 kehvemaks läinud. Vastupidi - isa töötasu on selle ajaga võrreldes hoopiski suurenenud. Arvestades kõike eeltoodut on hageja veendunud, et isa on tegelikkuses võimeline jätkuvalt andma ka oma täisealisele (kuid jätkuvalt gümnaasiumis õppivale) lapsele elatist, kuid ta lihtsalt pahatahtlikult ei soovi seda teha ja hoiab lapse ülalpidamiskohustusest kõrvale. Olukord, kus lapse kogu ülalpidamine on vaid tema ema kanda, ei ole aga ei õiglane ega õige.
  1. Hageja arvates kostja ei ole tõendanud oma sissetulekuid ja hagejal on alust arvata, et isa näitab oma sissetulekuid väiksemana kui need tegelikkuses on. Isa väitel on tema sissetulekuks töötasu summas 1621,63 eurot. Kuivõrd isa töötab XXX, siis on tema palgaandmed avalikud ning andmetest tulenevalt saab isa lisaks põhipalgale 1 621.63 eurot veel ka muutuvpalka ning tõenäoliselt ka preemiat. 2022.a andmete kohaselt oli isa aasta sissetulekuks 24 566 eurot ehk siis 2 047 eurot kuus (brutotasu) so 1 585 eurot netotasu. Isa põhipalk aastal 2022 oli 1 910 eurot (brutotasu). Aasta 2023 kohta on hetkel avaldatud andmed vaid põhipalga kohta, milleks on 2 060 eurot (brutotasu), kuid puuduvad andmed muutuvpalga ja preemiate kohta ehk siis ei ole teada, mis oli isa kogupalk 2023.a. Linnavalitsuses vaadatakse töötasud üle aasta alguses ning seega on tõenäoline, et jaanuarist 2024 on isa töötasu tegelikkuses veelgi tõusnud. Lisaks eelnevale kuulub isale ettevõtte OÜ K (registrikood XXX) (vt lisa 2) ning hagejale teadaolevalt osutab isa läbi selle ettevõtte geodeesia ja maamõõtmisteenust ehk siis tõenäoliselt saab isa läbi selle ettevõtte veel lisasissetulekuid.
  2. Kostja ei vabane elatise maksmisest, ta teenib piisavalt sissetulekut, et anda ülalpidamist ka oma vanemale tütrele. Hageja tõi välja, et kostja kulutused sideteenustele summas 215 eurot kuus on ilmselgelt ülepaisutatud ega ole mõistlikud. Telia maksetest ei tulene, et mis kuluga seonduvalt isa iga kuu tasub 190 eurot. Kostja eluasemekulud on tõendamata ja ülepaisutatud. Isa on viidanud, et tasub eluasemelaenu ja muude kohustustega kuus kokku 788.04 eurot. Samas ei ole isa tõendanud ega ka põhjendanud, millega on seotud lisas 6 nimetatud kulu summas 384 eurot – tõendist nähtub vaid see, et isa kannab ühelt oma arvelt teisele oma arvele raha. Ka muude laenukohustuste osas ei ole teada, millega need kohustused seotud on või mis on kohustuste. Kostja tegelikkuses elab Keilas oma uue elukaaslase juures (ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses on isa oma elukohaks märkinud XXX). XXX, mille eest isa igakuiselt väidetavalt suuri summasid eluasemekuluna tasub, ei ole isa alaline elukoht ja maja seisab tühjana. Olukorras, kus isa ei suuda endale ja oma lastele ülalpidamist anda, võiks isa XXX maja müüa või siis anda rendile. MENETLUSE KÄIK
  3. 04.04.2024 toimunud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamine edasi seoses kostja istungile ilmumata jätmisega ja tegi kostjale ettepaneku esitada tõendid oma varade, sissetulekute ja kohustuste kohta.
  4. 29.04.2024 esitas kostja tõendid.
  5. 06.05.2024 toimunud kohtuistungile kostja samuti ei ilmunud. Kohus võttis kohtuistungil kostjaga telefoni teel ühendust ja pooled jõudsid pooled kompromissini, mille kohaselt kostja kohustub tasuma elatist hagejale ülalpidamiseks summas 50 eurot alates 01.03.2024 kuni 31.10.2024 ning alates 01.11.2024 igakuiselt summas 150 eurot kuni hageja omandab kesk- või kõrghariduse või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kuni hageja 21.a saamiseni. Hageja loobus tagasiulatuva elatise nõudest. 4
(9)2-23-17873
  1. Viru Maakohtu 10.05.2024 kohtumäärusega kinnitati poolte vahel saavutatud kompromiss ja lõpetati tsiviilasja menetlus.
  2. Kostja taganes kompromissist ja esitas kohtumääruse peale määruskaebuse ja Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2024 kohtumäärusega rahuldati kostja määruskaebus, tühistati Viru Maakohtu
  3. mai 2024 määrus ja saadeti asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks samas staadiumis, kus see oli enne menetluse lõpetamist.
  4. Tsiviilasi saabus maakohtusse 23.09.2024 ja 09.10.2024 kohtumäärusega võeti tsiviilasi maakohtu menetlusse, määrati lahendada asi edasi kirjalikus menetluses ja paluti hagejal teatada, kas ta loobub tagasiulatuva elatise nõudest ka tsiviilasja sisuliselt lahendamise korral.
  5. 16.10.2024 teatas hageja, et hagiavalduses on hageja nõudnud elatise tasumist kuni keskhariduse omandamiseni. Seoses sellega, et hageja on asunud õppima Tartu Ülikooli (so asunud omandama kõrgharidust) ja on alates septembrist humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo õppekava bakalaureuseõppe (päevaõpe, täiskoormus), palub hageja mõista elatis välja kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuivõrd kostja on tagantjärgi kompromissist taganenud, siis ei pea hageja võimalikuks asja sisulisel lahendamisel loobuda tagasiulatuvast nõudest ning palub kohtul hagiavaldus täies ulatuses (sh tagasiulatuva nõude osas) rahuldada.
  6. 23.10.2024 teatas kohus pooltele, et kohtuotsus tehakse teatavaks 31.10.2024 hiljemalt kell 16.
  7. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja ja tema esindaja seletused kohtuistungitel ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o üksnes jooksva elatise väljamõistmise osas, kuid ka selles osas mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Elatise väljamõistmine
  9. Hagiavalduse juurde lisatud Rahvastikuregistri tõendi kohaselt (dtl 5) E K P (hageja) on sündinud XXX. Tema vanemateks on E P ja S A (kostja). 22.08.2023 hageja sai täisealiseks. Hugo Treffneri Gümnaasiumi 14.12.2023 tõendi kohaselt hageja õpis statsionaarses õppes 2023/2024 õppeaastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi
  10. klassis (dtl 7). Tartu Ülikooli 02.09.2024 tõendi kohaselt hageja on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo õppekava bakalaureuseõppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta
  11. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 02.09.2024 lõpuajaga 31.08.2027, nominaalne õppeaeg 3 aastat (dtl 212).
  12. Perekonnaseaduse (

) § 82 esimese lause kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hageja nõudeks on täisealisele isikule elatise väljamõistmine.

§ 96

lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 5

(9)2-23-17873 Eelmises punktis tooduga on kohus tuvastanud, et kostja on hageja vanem, hageja on saanud täiselaiseks, kuid jätkab hariduse omandamist - algul õpis ta gümnaasiumis ja alates käesoleva aasta septembrist õpib ülikoolis. Seega viidatud sätetest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist.
  1. Hagiavalduse kohaselt ja selle lisa nr 3 (dtl 8, 9) järgi hageja vajadused moodustavad 624 eurot kuus, s.h: kommunaalkulud 93 eurot, elekter 16 eurot, TV ja internet 27 eurot, eluaseme kindlustus 10.88 eurot, netflix, spotify 14.98 eurot, sidekulu (tel nr 51918259) 14.99 eurot, toit 160 eurot, bussipoiletid ja ühistransport 42.2 eurot, hügieeni tarbed, migreeniravimid, apteegikosmeetika ja psühholoog 42.50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, kooliga seotud kulud ja matemaatika abitunnid 68 eurot, vaba aeg 70 eurot ja muud (raamatud, juuksur) 35 eurot.
  2. Ülalpidamise ulatus on reguleeritud

§ 99

, mille lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on selgitanud, et täisealise isiku ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse 3-2-1-119-15 punkt 10).

  1. Kostja ei ole hagiga nõus muu hulgas sellepärast, et hageja Tartusse õppima asumise on otsustanud üksnes ema, mitte vanemad ühiselt. Nimetatud väitel asja lahendamise seisukohalt ei ole tähendust, sest see ei välista lapse õigust nõuda elatist tema vajaduste rahuldamiseks. Sisulisi vastuväiteid hageja vajaduste suurusele kostja esitanud ei ole. Hageja on kinnitanud, et saab sissetulekuna vaid lapsetoetuse 80 eurot. Seega hageja arvutuste järgi katmata on tema vajadused 544 eurot ulatuses kuus (624 -80).
  2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta ennast kahjustamata võimeline hagejale elatist tasuma.
  3. aprillil 2024 esitatud seisukohas on kostja täpsustanud, et tema sissetulekuks on töötasu 1 621.63 eurot ning varaks kinnistu XXX ja sõiduauto Mercedes-Benz 230 E, registrimärk XXX, esmane registreerimine 21.08.
  4. Kostja on teatanud, et temal on igakuised kohustused 1 410.65 eurot kuus, s.h: - alaealisele lapse E L A makstav elatis kuni 2024.a aprillini 260.33 eurot ja edasi 287.33 eurot ning tagasiulatuv elatis 100 eurot, kokku 387.33 eurot; - elektrienergia kulud keskmiselt 51 eurot; - eluasemelaenu maksed 384.40 eurot; - sidekulud 215.32 eurot, sh T AS 191.74 eurot ja E AS 23.58 eurot; - kohustused I F AS-i ees 226.21 eurot; - kohustused B AS-iees 147.80 eurot; - kohustused EAS-i ees 27.53 eurot; - Looduse tn 13 jäätmekäitluse tasu 6.71eurot, kodukindlustuse summa 15.35 eurot kuus, mis tasutakse korra kvartalis.
  5. Kostja esitatud tõendite kohaselt kostja sai ajavahemikus detsember 2023 kuni märts 2024 netotasu 1 621.63 eurot kuus (dtl 117-120). Hageja 07.02.2024 seisukohas viidatud Rahandusministeeriumi kodulehel (https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja6

(9)2-23-17873 palgastatistika#ametnike-palgaandmed) avaldatud andmete kohaselt kostja töötab XXX maakorraldajana ja tema brutopalga suuruseks on 2 060 eurot kuus, 2023 aastal teenis kogu tulu selle tööandja juures 25 720 eurot ehk keskmiselt 2 143.33 eurot kuus. Seega nõustub kohus kostjaga vaid selles, et kostja poolt teenitav sissetulek Keila Linnavalitsuses on 1 621.63 eurot.
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et ta ei suuda elatist maksta. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (vt 2-16118651/31 p 15). 04.04.2024 toimunud kohtuistungil kohus tegi kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks kostja varade, sissetulekute ja kohustuste kohta (dtl 109). Kostja esitas küll kinnistusraamatu tõendi temale kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr XXX kuulumise kohta (dtl 125) ja tõendi kostjale sõiduki Mercedes-Benz 230 E, registrimärk XXX, esmane registreerimine 21.08.1990, kuulumise kohta (dtl 128). Hageja esitatud äriregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt kostja on OÜ K (registrikood XXX), osakapitali suurus 2 500 eurot, juhatuse liige ja ainuosanik (dtl 93). 2023 majandusaasta aruande kohaselt ei ole äriühingul käivet.
  2. Kostja on kostja esitanud käesoleva otsuse punktis 30 toodud tõendid, kuid ei esitanud tõendeid oma kohustuste kohta ega kontoväljavõtteid alates nõude esitamise kuupäevast. Hageja on väitnud, et kostja saab tasu ka mitteametlikult, kuid kostja ei ole seda ümber lükanud ega muude sissetulekute puudumist tõendanud. Kohased tõendeid selleks on pangakonto väljavõtted. Võlaõigusseaduse § 3 punkti 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Kostja ei ole esitanud kohtule tema poolt kolmandatele isikutele kohustuste tasumiseks tehtud ülekannete aluseks olevaid lepinguid. Sellest tingituna ei ole võimalik järeldada, et üle kantud summadega täidab kostja endale võetud kohustusi. Maakohtu arvates olukorras, kus kostja ei täitnud kohtu nõudmisi ega kahel korral ei ilmunud kohtuistungile, puudub vajadus TsMS § 230 lg 5 punktides 1-5 toodud isikutelt kostja kohta teabe nõudmiseks, sest kostja sissetuleku suuruse on kohus juba tuvastanud kostja esitatud tõendite aluselja kostja kõiki kohustusi ei suudaks kohus ka vastavate päringute tegemisega kindlaks teha.
  3. Kostja kohustuste osas nõustub kohus tema teisele lapsele kuni 2024.a aprillini tasutud elatise suurusega 260.33 eurot ja edasi vastavalt elatusmiinimumi tõusule tasutava elatise suurusega 287.33 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise maksmisega summas 100 eurot (dtl 132), milledele hagejal vastuväiteid ei ole. Samuti nõustub kohus kostja tasutud elektrienergia kuludega 562 eurot ehk keskmiselt 51 eurot kuus (dtl 134). Kostja on selle oma seisukohas kuluna nimetatud, kuid ei ole seda summat kohustuste kokkulöömisel arvestanud. Kostja kinnistule registriosa nr XXX on seatud kohtulik hüpoteek summas 1 835 000 krooni AS-i S kasuks 06.04.2006 asjaõiguslepingu alusel. Kostja on teinud S AS-ile ülekandeid ajavahemikus jaanuar - märts 2024 kokku 1 153.20 eurot (dtl 136) ehk keskmiselt 384.40 eurot. Kohus nõustub selle kostja kohustusega, sest eeldab, et kostja täidab endale võetud laenukohustuse. 7
(9)2-23-17873
  1. Kohus ei nõustu kostja poolt T AS-ile tasutud kohustustega kokku 702.13 eurot (dtl 138) ehk keskmiselt 175.50 eurot kuus, E AS-ile tasutud summaga 125.64 eurot (dtl 139) keskmiselt 20.94 eurot kuus, I AS-ile tasutud summaga 904.84 eurot (dtl 141) keskmiselt 226.21 eurot kuus, B ASile tasutud summaga 591.20 eurot (dtl 143), keskmiselt 147.80 eurot kuus, E AS-ile tasutud summaga 130.12 eurot (dtl 145), keskmiselt 26.02 eurot kuus, R AS-ile tasutud summaga 26.73 eurot (dtl 147), keskmiselt 6.68 eurot kuus, E SE-le tasutud summaga 92 eurot (dtl 149), keskmiselt 46.05 eurot kuus, sest kohustuste selgitustest (viited makse numbrile, makse kontole ja muud viited) ei ole võimalik tuvastada, et kostja tasus endal tekkinud kohustused.
  2. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja tõendatud igakuisteks kohustusteks on elatis 387.33 eurot, laenukohustus S AS-i ees 384.40 eurot ja elektrienergia kulud 51 eurot, kokku 822.73 eurot, mille kostja sissetulekust 1 621.63 eurost maha arvamisel jääb üle 798.90 eurot. Kohus ei nõustu hageja vajadustega netflix, spotify 14.98 eurot, sest hageja on eraldi näidanud kulutustena sidekulud ja interneti kulud. Hageja kuludest hügieeni tarbed, migreeniravimid, apteegikosmeetika ja psühholoog 42.50 eurot nõustub kohus ½ osaga summas 21.25 eurot. Matemaatika abitundide kuluga 68 eurot kohus ei nõustu põhjusel, et on ära langenud abitundide vajadus. Ka hageja vaba aja kuludega 70 eurot kohus ei nõustu, sest hageja on näidanud kuludena muud kulud (raamatud, juuksur). Seega maakohtu arvates on hageja vajadused 369.77 eurot (544 - 14.98 - 21.25 – 68 – 70).
  3. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses, vaid summas 185 eurot kuus (369.77 : 2). Pärast elatise maksmist jääb kostjale enda vajaduste rahuldamiseks 613.90 eurot (798.90 – 185) ja hageja vajadused 185 eurot ulatuses tuleb katta hageja emal. Tagasiulatuv elatis
  4. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi eest alates 02.08.2023 kuni 18.12.
  5. Hageja on arvestanud selle perioodi eest 1 246 eurot. Hageja ja Eesti Rahvuskultuuri Fond sõlmisid 07.12.203 lepingu 23/443/203, millega eraldati hagejale T T fondist 333 euro suuruse stipendiumi õpinguteks Hugo Treffneri Gümnaasiumis (dtl 29). Kuna hagejale 2023.a detsembris maksti ühekordne stipendium summas 333 eurot, siis vähendab hageja tagasiulatuva elatise ½ stipendiumi võrra ja palub välja mõista kostjalt 1 079.50 eurot (1246 – 166.50 eurot. 39.

§ 108

alusel õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt 3-2-1-136-13 p 11). 40. Hageja ei ole pärast täisealiseks saamist kostjalt elatise tasumist nõudnud. Eelviidatud otsuse punktis 12 Riigikohus möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 8

(9)2-23-17873 nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.
  1. Hageja on täisealine. Käesolevas asjas nõude jooksva elatise nõudes kohus rahuldab põhjusel, et kostja ei ole osa oma kohustusi tõendanud. Maakohtu arvates sellises olukorras hagi tagasiulutava elatise nõudes rahuldamisel asetaks kostjat äärmiselt raskesse olukorda ja koormaks kostjat ebamõistlikult. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täida enam ka ülalpidamise eesmärki, siis kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise muutmise hagi läbivaatamise eest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vaidluse olemust, poolte vahelisi suhteid ja hagi rahuldamise ulatust arvestades, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2025 kohtuotsusega. 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.