← Eesti

2-24-14721/17

Obsah (9)§ 477§ 172§ 138§ 139§ 144§ 175§ 218§ 177§ 617

2-24-14721 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-14721 Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2025, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L U avaldus Narva linn, A. Puškini t

) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Avaldaja on korteri asukohaga XXX (ühis)omanik (dtl 62) ja seega on Narva linn, A. Puškini 20 korteriühistu liige.

  1. augustil 2024 toimus Narva linn, Puškini tn 20 korteriühistu korduv üldkoosolek, mille päevakorras olid järgmised küsimused:
  2. Informatsioon jäätmete sorteerimisest;
  3. Tariifide kinnitamine soojale veele ja elektrienergiale;
  4. Revisjonikomisjoni valimine;
  5. Katusel asuva veemahuti avariiremont. Katuseremondi hinnapakkumiste valimine;
  6. Uue teenindustariifi ja katusel asuva veemahuti avariiremondiks remondifondi kinnitamine;
  7. Seitsmeks kuuks majandustegevuse kava projekti kinnitamine. Avaldaja palub kohtul tuvastada
  8. augusti 2024 üldkoosoleku otsuste p-de 2, 5 ja 6 tühisus või tunnistada need kehtetuks. Kohus analüüsib kõigepealt tühisuse aluseid, kuna kui otsused on tühised, ei saa neid enam kehtetuks tunnistada. Kohus selgitab, et vastavalt KrtS § 29 lg-le 1 on otsused tühised eelkõige siis, kui on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KrtS § 20 lg 1 alusel käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, §-des 20 ja 20 1, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 1 1, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg-te 1, 5 ja 6 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 5

(10)2-24-14721 Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Seega võivad üldkoosoleku otsused osutuda tühisteks, kui koosolek ei olnud kokku kutsutud pädeva organi poolt, sellest ei olnud õigeaegselt ja õigel viisil teatatud, aga ka põhjusel, kui koosolekul arutati küsimused, mida ei olnud päevakorras. Avaldaja ei ole aga nendele asjaoludele tuginenud. Samuti ei ole avaldaja tuginenud sellele, et tema ei ole üldkoosoleku teadet kätte saanud või ei ole saanud seda õigel ajal ja õigel viisil. Nimetatud rikkumisi ei selgu ka avalduse asjaoludest, korteriühistu seisukohtadest või kohtule esitatud muudest dokumentidest. Koosolek oli ka pädeva organi (juhatuse) poolt kokku kutsutud. Kohtule esitatud toimiku materjalidest selgub, et
  1. augusti 2024 koosoleku puhul on tegemist korduva koosolekuga. Esmane koosolek toimus
  2. augustil 2024, kuid sellele ei ilmunud vajalik arv liikmeid (dtl 94, 96).
  3. augusti 2024 e-kirjaga (dtl 97) edastati kutse korduvale koosolekule, mis toimus
  4. augustil
  5. Seega oli korduvast koosolekust teatatud õigeaegselt. Esmase ja korduva koosoleku päevakorrad ei erinenud (dtl 88, 92, 100-101). KÜ põhikirja p 6.11 (dtl 77-82) kohaselt kui koosolekule ei ole ilmunud nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline siis, kui sellel viibib vähemalt 20% liikmetest.
  6. augusti 2024 üldkoosoleku protokolli (dtl 111-116, 118-123) kohaselt oli koosolekul esindatud 31 korteriomanike häält 64-st ning korduv koosolek oli otsustusvõimeline. Selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Avaldaja ei ole vaidlustanud häälte arvu, hääletamistulemusi või osalejate nimekirja. Avaldaja on leidnud, et
  7. augusti 2024 protokoll ei vasta seaduse nõuetele, kuna ei ole märgitud hääli mitu oli poolt ja mitu vastu. Kohtule esitatud protokollist aga nähtub, et nimetatud andmed on protokollis olemas (dtl 111-116). Küll aga tuvastas kohus, et korduva koosoleku teates puudub KrtS § 23 lg 1 ls-s 2 sätestatud viide, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. KrtS § 23 kohaselt kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Kohus selgitas
  8. märtsi 2025 kohtunõudes, et koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes on ka see, kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole KrtS § 23 lg 1 teist lauset järgides viidatud asjaolule, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole sellele asjaolule viidatud, on korduskoosolekul vastu võetud otsused tühised (Riigikohtu lahend nr 2-22-12198 p 12). Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui tegelikult vastav viide oli tehtud, tuleb tal esitada tõendid. Korteriühistu selgitas
  9. aprilli 2025 kohtule esitatud seisukohas, et tal ei ole muid tõendeid korduva koosoleku kokkukutsumise menetlusliku korra kohta. Korteriühistu leidis aga, et kuna avaldaja L U on endine korteriühistu juhatuse liige, pidi talle olema teada korduva koosoleku kvooruminõuetest. Tulenevalt KrtS § 29 lg 1 toob korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu 6
(10)2-24-14721 osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-10- 17, p 13). Sama põhimõte kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Kohus leiab, et viite puudumine, et korduv koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, on kokkukutsumise korra oluline rikkumine, kuna teade annab küll võimaluse üldkoosoleku toimumisest teada saada, kuid kahjustab korteriühistu liikmete võimalust otsustada enda osalemise vajalikkuse üle. Selle viite olulisus tuleneb selgelt KrtS § 23 lg 1 ls-st 2 – ehk vajadus on otseselt seaduses ette nähtud. Ka sätte dubleerimine korteriühistu põhikirjas ei asenda viidet kokkukutsumise teates. Vastasel juhul puuduks ka KrtS § 23 lg 1 ls-l 2 eesmärk ja säte oleks sisutühine, kuna vastav info on juba seaduses olemas ja korteriomanik ühistu liikmena võiks huvi tunda ka vastavate seaduste vastu, et enda kui korteriühistu liikme kohustusi nõuetekohaselt täita. Kohus leiab, et korduva koosoleku teates vastava viite olemasolu eesmärgiks ei ole niivõrd korteriomanikku informeerimine sellest, mis on seaduses või korteriühistu põhikirjas sätestatud, vaid just võimaluse tagamine otsustada, kas korteriomanik soovib koosolekul osaleda, kui tema hääl võib olla otsustava tähendusega. Ja seda seisukohta ei muuda asjaolu, et avaldaja on endine juhatuse liige ja peaks olema teadlik korteriühistu põhikirja sisust ja kvooruminõuetest. Praegu ei ole avaldaja juhatuse liige ega tema ülesandeks pole järgida, millal milline koosolek toimub. Seda asjaolu kinnitab mh ka see, et korduval koosolekul ei ole välistatud uute küsimuste lahendamine, kui samaaegselt toimub nii esmane kui ka korduv koosolek. Sel juhul peab olema konkreetselt selge, milliste küsimuste osas ei ole tavaline kvoorum nõutud. Neil põhjustel leiab kohus, et korduva koosoleku teates viite puudumine, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata, on kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Sellel koosolekul tehtud otsused on tühised. Tühised otsused on kehtetud algusest peale. KrtS § 20 lg-te 3 ja 4 alusel kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Avaldaja väited majanduskava eelnõu saamise kohta olid menetluse kestel vastuolulised, lõplikus seisukohas kinnitas siiski avaldaja, et tema on eelnõu kätte saanud. Puudutatud isik esitas tõendina e-kirja (dtl 83, 86, 157), mis oli saadetud avaldajale 08. augustil 2024 ning millega koos oli edastatud kutse 15. augusti 2024 koosolekule ja majanduskava eelnõu (dtl 91, 93). Avaldaja ei ole nimetatud asjaolu ümber lükanud. Kohus märgib, et kutse koos majanduskava eelnõuga ei olnud saadetud enne esmast koosolekut õigeaegselt – seitsmepäevane tähtaeg ei olnud järgitud. Kuid kuna esmasel koosolekul hääletamist ei toimunud ning korduva koosoleku puhul olid kõik tähtajad järgitud, loeb kohus, et majanduskava eelnõu oli edastatud õigeaegselt ning korteriomanikel oli piisav aeg sellega tutvumiseks. Kuna eelnõu oli edastatud elektrooniliselt, leiab kohus, et korteriühistu ei pidanud seda teistkordselt saatma koos kutsega korduvale koosolekule. Kohus leib, et korteriomanikul peab olema faktiline võimalus majanduskava eelnõuga tutvuda, mitte formaalne saatmine. Antud juhul oli eelnõu saadetud koos kutsega 15. augusti koosolekule ja seega korduva koosolekuni oli omanikel piisavalt aega sellega tutvuda. Avaldaja tugines aga muuhulgas sellele, et saadetud majanduskava eelnõu ei vastanud seaduse nõuetele, samuti koosolekul oli vastu võetud majanduskava selline variant, mida ei olnud eelnevalt tutvustatud. 7
(10)2-24-14721 KrtS § 41 lg 1 alusel koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. Kohus leiab, et majanduskava mõlemad variandid (dtl 108-110) ei vastanud seaduse nõuetele KrtS § 41 lg 1 p 5 osas. Kava eelnõud ei sisaldanud kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavat kogust ja maksumust. Kuigi samal ajal samal koosolekul oli päevakorras punkt tariifide kinnitamine soojale veele ja elektrienergiale. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tariife on võimalik kinnitada ka majanduskavast eraldi (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 2-23-1906 p-d 26-28). Sel juhul ei oleks majanduskaval nii suurt tähtsust, kui korteriomanike jaoks olulisi tariife oleks võimalik muuta või kehtestada kavast eraldi. Seega kuigi majanduskava eelnõu oli avaldajale saadetud enne koosolekut, ei sisaldanud majanduskava seadusega ettenähtud andmeid, kuigi samal koosolekul otsustati just nende andmete üle (tariifide kinnitamine soojale veele ja elektrienergiale). Antud asjaolu – kui saadetakse eelnõu puudulike andmetega - on võrdsustatav sellega, kui majanduskava ei oleks üldse saadetud. Seega koosoleku kokkukutsumisel oli rikutud ka KrtS § 20 lg-d 3 ja
  1. Seda asjaolu ei muuda see, et avaldaja on palunud juhatuselt enne koosolekut selgitusi tariifide osas (dtl 103-107) ning juhatus on teinud ettepaneku enne koosolekut kohtuda ja vastata küsimustele. Majanduskava pidi sisaldama vajalikke andmeid ning kui oli mitu võimalikku varianti, pidid kõik variandid olema enne koosolekut korteriomanikele tutvustatud. Vastasel juhul ei ole võimalik korteriomanikul koosolekul informeeritult osaleda ega enda arvamust väljendada. Kui juhatus saadab KrtS § 20 lgte 3 ja 4 alusel korteriomanikele vajalikud dokumendid, peavad need vastama seaduse nõuetele ja sisaldama asjakohast informatsiooni. Seega
  2. augusti 2024 koosoleku otsused nr 2 ja 6 on tühised ka sellel põhjusel. Kuna kohus on tuvastanud otsuste tühisuse, ei anna kohus hinnangut avaldaja otsuste kehtetuks tunnistamise nõudele. Samuti ei pea kohus vajalikuks lahendis käsitlemata seisukohti ja tõendeid analüüsida. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja tuvastab Narva linn, A. Puškini 20 korteriühistu korteriomanike
  3. augusti 2024 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse. Menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad avaldaja kulud kokku 1080 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja 1030 on õigusabikulud (tunni hind on 100 eurot). Avaldaja esindaja on teinud järgmised toimingud: materjalidega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 1 t; avalduse ettevalmistamine ja koostamine – 3,5 t; avalduses puuduste kõrvaldamine – 2,5 t; 28.11.2024 seisukoha koostamine – 1,5 t; 06.12.2024 avalduse koostamine – 0,3 t; 07.04.2025 avalduse koostamine – 1,5 t. 8

(10)2-24-14721

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 139

lg 1 järgi on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, seega kuulub nimetatud summa väljamõistmisele puudutatud isikult.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Tsiviilasjas esindas avaldajat lepinguline esindaja

§ 218lg 1 p 2 alusel.

Kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud, seega osales avaldaja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Õigusabile kulunud aega ei ole reeglina võimalik esindajal tõendada, kohus peab ajakulu põhjendatust hindama lähtudes asja keerukusest, esindaja oskustest, elulisest usutavusest jm sellistest aspektidest. Kohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu 6 tundi avalduse koostamisele ja selles puuduste kõrvaldamisele on üleliigne. Kohus eeldab, et lepinguline esindaja kui õigusharidusega esindaja peab koostama avalduse selliselt, et kohus ei jäta seda käiguta, s.t esindaja poolt kohtule esitatav menetlusdokument peab olema puudusteta. Kohus leiab seega, et avalduse koostamisele on põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi koos materjalidega tutvumise ja kliendiga nõupidamisega. Kohus leiab ka, et 28.11.2024 seisukoha ja 07.04.2025 avalduse koostamisele peaks kuluma kokku 2 tundi, kuna avaldustes osaliselt on korratud juba varem esitatud seisukohad. Samuti leiab kohus, et lepingulise esindaja ülesanneteks on esitada kohtule asjakohased tõendid ja asjakohast õiguslikku analüüsi. Lepingulise esindaja ülesandeks ei saa olla kõigi võimalike seisukohtade ja dokumentide esitamine, millest kohus peaks ise sobivama valima, vaatamata kohtu selgitamiskohustusele ja hagita menetluse uurimispõhimõttele. Avaldaja lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 100 eurot/tund. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistliku suurusega ja tavalisest turuhinnast madalam. Arvestades seda moodustavad avaldaja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud: 6,8tx100=680 eurot. Nimetatud summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel moodustavad avaldaja menetluskulud kokku: 50 + 680 = 730 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esindaja ei taotlenud viivise väljamõistmist. 9

(10)2-24-14721 Jõustumine ja täitmine

§ 617

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.