lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav I.D , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik ; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht – xxxx; väärteokorras karistatud 2-l korral; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 10.01.2017 Viru Maakohtu otsusega
järgi
lg 1 kohaldades 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendatud
S § 46 lg 1 p 1 alusel 12.10.2019 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: I.D süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 alusel pöörata kohtuotsuse jõustumisel täitmisele 1 (üks) kuu 16 (kuusteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2019, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda I.D poolt koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda I.D vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. 1
lg 1, 3 ja 5 alusel jätta ülejäänud karistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust täitmisele pööramata tingimusel, et I.D ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata I.D katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama
lg 2 p 8 alusel kohustada I.D-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lugeda I.D-le määratud katseaja alguseks 11.02.2020.
lg 5 kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 p 1 alusel võtta I.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada I.D-d kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.D-lt menetluskuluna sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.D-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista I.D-lt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 14 (neliteist) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada I.D-l kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1046 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 104,60 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700007339 ning selgitusega: „I.D , 1-20-1128, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt 2 tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS I.D-d süüdistatakse selles, et tema olles 10.01.2017 karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
alusel, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundist juhtimise eest, juhtis taas 12.10.2019 kella 06.45 paiku alkoholijoobes olles Lääne-Virumaal Tapa vallas Moe-Nõmmküla mnt 1. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. EKEI uuringuaktiga 1510T tuvastati I.D veres etanoolisisalduseks 2,58+/-0,06 mg/g kohta. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse I.D alkoholjoobes olevaks isikuks. Seega I.D , juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.D-le
lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel pöörata kohtuotsuse jõustumisel täitmisele 1 kuu 16 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 12.10.2019, s.o 1 päev ning I.D-l jääb kanda 1 kuu 15 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust jätta
Katseajaks allutada I.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustada I.D-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada I.D-d osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta I.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav I.D on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. I.D tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel j oobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 3 vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 156 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada I.D-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1046 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 104,60 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.