← Eesti

2-21-20155/138

Obsah (11)§ 172§ 663§ 657§ 654§ 696§ 179§ 190§ 171§ 175§ 445§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-20155 Tsiviil

) § 172 lg 1 alusel jätta menetluskulud lapse isa kanda. Menetluskulude puudumise tõttu maakohus neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 5.
  2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus väga kitsalt hinnanud vaid seda, kui palju laps isaga suhtleb. Lapse isa eesmärk oli aga kohustada lapse ema täitma kohtulikult kinnitatud kompromissi kõiki punkte. 5.
  3. Lapse isa on kohtutäiturile selgitanud, milliseid kompromissi punkte lapse ema ei ole täitnud. Maakohus leppis sellega, et ema vaid küsib lapselt, kas laps soovib isa juurde minna. Kompromissi p 14 kohaselt peaks ema viivitamatult pöörduma lapsega psühholoogi poole abi saamiseks. Lapse ema on rikkunud ka kompromissi p-te 15, 18 ja 20, kuid maakohus pole nendele rikkumistele hinnangut andnud. Kompromissi p 25 kohaselt on kompormissis sisalduvatest tingimustest kõrvale kaldumine lubatud üksnes ema ja isa eelneval kirjalikult vormistatud kokkuleppel. Selliseid kokkuleppeid ei ole vanemad teinud. Maakohus kuulas küll lapse ära, kuid lapse isa hinnangul on lapse ema aastate jooksul lapse isast võõrandanud. 5.
  4. Ka jättis maakohus ebaõiglaselt menetluskulud

§ 172lg 1 alusel lapse isa kanda.

  1. Lapse ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse isa kanda. 6.
  2. Lapse ema ei ole teinud mis tahes takistusi isal oma lapsega kohtumiseks ning tegemist on lapsest tulenevate põhjustega, miks laps ei ole määruses sätestatud intervalliga oma isaga kohtunud. Lapse huvidest lähtuvalt ei ole lapse ema last, kelle jaoks selline suhtluskord on olnud seni vastumeelne, kohtumisteks sundinud. Seejuures on lapse ema alati püüdnud aru saada, millest vastumeelsus tuleneb, ja julgustanud last siiski oma isaga suhtlema. 6.
  3. Lapse isa on määruskaebuses loonud narratiivi, justkui seisaks tema ja lapse vaheline suhtlus lapse ema taga. Samas ei nähtu määruskaebusest mis tahes faktilisi asjaolusid, kuidas 3

(7)2-21-20155 lapse isa oleks püüdnud parandada enda ja oma lapse vahelist suhtlust. Lapse isa peaks olulisel määral pingutama, sealjuures olema proaktiivne ja otsima lahendusi, kuidas suhteid lapsega parandada. 7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

  1. Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule lapse isa avalduse ja TMS § 179 lg 2 alusel ettepaneku lapse ema trahvimiseks, sest lapse ema ei täida tsiviilasjas nr 2-21-20155 Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrusega kinnitatud kompromissi suhtluskorra kohta. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et TMS § 179 lg-s 2 sätestatud eeldused lapse ema trahvimiseks ei ole täidetud, sest tõendamist ei leidnud, et lapse ema takistaks kindlaks määratud suhtluskorra täitmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 9.

  1. TMS § 179 reguleerib lapse üleandmist ja lapsega suhtlemise võimaldamist. TMS § 179 lg 2 esimene lause võimaldab kohtutäituril teha sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepanek kohustatud isiku trahvimiseks, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist. Seadusandja selgituste kohaselt saab kõnealuse sätte alusel trahvi määrata olukorras, kus üks pool pahatahtlikult takistab lapsega suhtlemist. Seadusemuudatusega asendati varasem, s.o kohtutäituri poolt sunniraha määramise regulatsioon, kohtu poolt trahvi määramise regulatsiooniga (vt perelepitusseaduse eelnõu seletuskiri (438 SE), lk-d 25 ja 26). Riigikohus on sunniraha määramise kohta selgitanud, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks (vt RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 69; RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1). Arvestades, et varasem sunniraha määramise regulatsioon on asendatud kohtu poolt trahvi määramise regulatsiooniga, on Riigikohtu seisukohad asjakohased ka praeguses asjas. 9.
  2. Siinsel juhul ei täida lapse ema lapse isa arvates Tartu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a määrusega kinnitatud järgmisi kompromissi punkte: - p 1: „Laps veedab lahuselava vanema juures igal kalendrikuul vähemalt kaks nädalavahetust reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mitte hiljem kui kl.18:00“; p 10: „Vanem, kelle juures laps parasjagu viibib, võimaldab lapsel (sõltumata eelmärgitust) alati osaleda teise vanema suguvõsa korraldatavatel perekondlikel tähtpäevadel“; 4

(7)2-21-20155 - - - - - p 14: „Vanemad teevad omapoolseid pingutusi, et soodustada lapse võimalikult aktiivset ja tihedat suhtlemist lahuselava vanemaga selleks vajaduse ilmnemisel lapsega koos elav vanem kohustatud viivitamatult pöörduma lapsega psühholoogi juurde lapsele abi saamiseks“; p 16: „Vanemad jagavad teineteisega lapse igapäevaelu ja kasvatamist puudutavat informatsiooni (sealhulgas õpiraskuste, puudumise põhjuste, üldise meeleolu, tervisliku seisundi jmt kohta) omapoolse initsiatiivi ülesnäitamise teel“; p 18: „Vanemal, kelle juures laps koolikohustuste täitmise ajavahemikel viibib, on kohustus teavitada teist vanemat lapse koduste tööde tegemisel või koolitundideks valmistumisel ilmnenud takistustest, tõrgetest ja probleemidest“; p 20: „Vanem, kelle juures laps koolikohustuste täitmise ajavahemikel viibib, tagab tema igapäevaselt õigeaegse jõudmise kooli ning välistab lapse puudumise koolist põhjustel, mis ei ole (dokumentaalselt tõestatult) seotud tema tervisliku seisundiga“; p 25: „Käesolevas kokkuleppes sisalduvatest tingimustest on kõrvalekaldumine lubatud üksnes ema ja isa vahelisel eelnevalt kirjalikult vormistatud kokkuleppel“. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud kompromissi punktidest lapsega suhtlemise korraldamisega seotud p-d 1, 10 ja 25 ning p 14 osas, mis näeb ette vanemate kohustuse teha omapoolseid pingutusi, et soodustada lapse võimalikult aktiivset ja tihedat suhtlemist lahuselava vanemaga. Ülejäänud lapse isa esile toodud kompromissi punktid, s.o p 14 osas, mis puudutab lapse psühholoogi juurde viimist, p-d 16, 18 ja 20 on seotud hooldusõiguse teostamisega, mille rikkumise eest ei saa TMS § 179 lg 2 alusel trahvi määrata. Nendest punktidest tulenevate kohustuste rikkumise korral on kohtutäituril võimalik määrata lapse emale TMS § 261 alusel sunniraha. Seega ei pidanud maakohus trahvi määramise otsustamisel hindama hooldusõiguslike küsimustega seotud kohustuste täitmist lapse ema poolt. 9.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtu ette toodud asjaoludel asuda seisukohale, et lapse ema keelduks võimaldamast lapsel isaga suhelda ja muudaks suhtluse võimatuks või takistaks muul moel lapse suhtlemist isaga, mis annaks aluse heita lapse emale ette kompromissi p-dest 1, 10 ja 25 tulenevate kohustuste rikkumist. Laps on maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et ta käib vahel isal Tartus külas, kuid ta ei soovi seal käia sellise tihedusega, nagu vanemad on kompromissis kokku leppinud. Lapse avaldatust nähtuvalt on ema last julgustanud isa juurde minema (dtl 584). Maakohus veendus lapse ärakuulamisel, et laps oli oma avaldatus veenev, ning maakohtunikule ei jäänud muljet, et ema oleks teda selles küsimuses mõjutanud. Ainuüksi määruskaebuse väited lapse ema väidetavast last isast võõrandavast tegevusest ei anna ringkonnakohtule alust kahelda maakohtunikul lapse ärakuulamisel tekkinud siseveendumuses. Kolleegiumi hinnangul tuleb ka arvestada, et siinsel juhul on laps juba 15aastane ning sellises vanuses last on keeruline vastu tema tahtmist isa juurde Tartusse saata. Seejuures on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et lapsel ei ole kohustust vanemaga suhelda ning kui laps keeldub lahuselava vanemaga suhtlemast, ei saa seda alati pidada lapsega koos elava vanema rikkumiseks (vt TlnRK 27.06.2024, 2-24-3406 p 9.3). 9.
  2. Laps on maakohtule avaldanud, et tal ei ole isa vastu väga positiivsed tunded. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellises olukorras tuleks isal olla lapsega suhtlemisel ja suhete taastamisel paindlik ning proovida teha lapse ja emaga suhtluskorraväliseid kokkuleppeid. Ringkonnakohus jagab maakohtu hinnangut, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa astunud täiendavaid samme selleks, et lapsega suhet parandada, sh selleks, et lapsel oleks soov isaga koos aega veeta nii, nagu suhtluskorras on kokku lepitud. Lapse ema on ärakuulamisel maakohtule avaldanud, et ta on lapse isale pakkunud, et isa võiks lapsega Tallinnas midagi koos teha, kui laps Tartusse minna ei soovi (dtl 586). Lapse sõnul ei ole isa pakkunud, et võiks Tallinnas kokku saada (dtl 584). Seejuures 5
(7)2-21-20155 ei ole lapse isa menetluses väitnud, et tal oleks olnud emast tulenevaid takistusi lapsega muude tegevuste kokkuleppimises. Vastupidi, isa on maakohtule kinnitanud, et ta suhtleb lapsega sidevahendite kaudu. Seda on kinnitanud ka laps (dtl-d 571, 584). Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul kohtu ette toodud asjaoludel asuda seisukohale, et lapse ema on lapse isast võõrandanud. Lapse isa ei ole ise kasutanud olemasolevaid ja lapse soovidega kooskõlas olevaid võimalusi lapsega suhtluse suurendamiseks. 10. Eeltoodut arvestades ei ole määruskaebuse väited põhjendatud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks trahvi määramata jätmise osas. 11. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel lapse isa kanda, põhjendades seda asjaoluga, et kohtutäituri ettepanek (lapse isa avalduse alusel) lapse ema trahvimiseks jäi rahuldamata. Seejuures viitas maakohus Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna lapse isa ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks menetluskulude tema kanda jätmine siinsel juhul ebaõiglane või ebamõistlik, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult lapse isa kanda. Samas märgib kolleegium, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei tekkinud maakohtu menetluses selliseid menetluskulusid, mida lapse isa peaks teistele menetlusosalistele hüvitama. 12. Lõpetuseks selgitab ringkonnakohus, et kui vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, saab vanem PKS § 123 lg 2 ja § 143 lg 2 1 teise lause järgi pöörduda kohtu poole avaldusega varem määratud suhtluskorra muutmiseks. 13. Praeguse määruse peale võib TMS § 219 ja

§ 696lg 1 teise lause järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused 14. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbi vaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. Ehkki RLS § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur kohtule TMS alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduste esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastatud, kuulub praeguse määruskaebuse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. 15.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus tasumata või vähem tasutud riigilõivu kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eelnevast juhindudes mõistab ringkonnakohus lapse isalt Eesti Vabariigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasumata jäänud riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Praegusel juhul ei esine kolleegiumi hinnangul mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks lapse isa vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest või tasumiseks hilisema tähtpäeva või osadena tasumise ettenägemist (

§ 190lg 7).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb lapse isal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9). 6

(7)2-21-20155 16. Kuna lapse isa määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb selle esitamisest tingitud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 järgi lapse isa kanda.

17. Kuna lapse ema on ringkonnakohtule esitanud menetluskulude kindlaks määramiseks menetluskulude nimekirja, määrab kolleegium kindlaks ema menetluskulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17.

  1. Lapse ema
  2. jaanuari
  3. a menetluskulude nimekirja kohaselt on lapse ema määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu kokku 356,25 eurot. Nimekirja kohaselt on lapse emale osutatud õigusabi tunnihinnaga 75 eurot ja esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 4 tunni ja 30 minuti ulatuses. Lapse isa ema menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. 17.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on määruskaebuse ja selle aluseks olevate dokumentidega tutvumise (sh nõupidamine) ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud kulunimekirjas esitatud mahus, s.o 4 tundi ja 30 minutit. Siinsel juhul tuleb arvestada, et lapse ema lepinguline esindaja asus ema menetluses esindama alles määruskaebemenetluses. Seetõttu oli vajalik enne määruskaebusele vastuse koostamist töötada läbi ka tsiviilasja materjalid Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit. Esindaja tunnitasu 75 eurot on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on lapse ema põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 356,25 eurot, mis tuleb lapse isalt lapse ema kasuks välja mõista. Vastavalt lapse ema taotlusele ja

§ 445

lg-le 1 koosmõjus § 463 lg-ga 2 määrab kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb tasuda lapse ema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. 18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.