Obsah (4)

§ 101§ 96§ 100§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-17217 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. O. hagi A. O. vastu elatise nõudes

§ 101

lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1

1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A. O. pangakontole nr EEXXX iga kuu
2. (kolmeteistkümnendaks) kuupäevaks.
3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. O. poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
6. A. O. esitas oma seadusliku esindaja A. O. kaudu 13.11.2024.a. hagi A. O. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on A. O. ja A. O. hageja vanemad. Lapse isa lapse ülalpidamises ei osale, ei maksa millegi eest ega osta lapsele midagi. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja elatise alates 13.11.2024 igakuiselt A. kasuks 350 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused järgmised: korter, elekter 200 eurot kuus, imikutoit 10 eurot nädalas (40 eurot kuus), kütus 60 eurot paagitäis 2 nädalat lapse lasteaeda viimiseks, arstid, ravimid 20-30 eurot, mähkmed 20 eurot pakk kaheks nädalaks, kingad, riided 30-60 eurot, lasteaed 80 eurot, arendavad tunnid 20-30 eurot, laps vajab ortopeedilisi kingi 40-100 eurot, kokku 350 eurot.
7. Viru Maakohus võttis 11.12.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 14.02.2025 postkasti jätmisega, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud.
8. Kohus teatas pooltele 5.02.2025, et kui pooled soovivad esitada täiendavaid seisukohti, tõendeid, annab kohus selleks tähtaja
9. veebruar 2025.a. Pooled ei esitanud kohtule täiendavaid seisukohti ega tõendeid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
12. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. O. on A. O. poeg (dtl 432-433).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval juhul nõuab laps elatist miinimummäärast suuremas ulatuses, siis võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, on lapse vajaduste tõendamine vajalik. Hageja seaduslik esindaja ei ole lapse vajadusi hagis nõutud ulatuses tõendanud, kulusid tõendavaid tõendeid kohtule esitanud. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt lapse vajadused on järgmised: korter, elekter 200 eurot kuus, imikutoit 10 eurot nädalas (40 eurot kuus), kütus 60 eurot paagitäis 2 nädalat lapse lasteaeda viimiseks, arstid, ravimid 20-30 eurot, mähkmed 20 eurot pakk kaheks nädalaks, kingad, riided 30-60 eurot, lasteaed 80 eurot, arendavad tunnid 20-30 eurot, laps vajab ortopeedilisi kingi 40-100 eurot, mis teeb kokku 510-700 eurot. Hageja seaduslik esindaja märkis elatise nõude suuruseks 350 eurot. 3 Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Selleks, et nõuda elatist lapse ülalpidamiseks 350 eurot kuus, tuleb hagis märkida ja tõendada, et lapse vajadused kuus on 700 eurot, ning esitada vastavad tõendid. Hageja seaduslik esindaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele ja nõuetele, esitanud kohtule tõendeid lapse igakuiste vajaduste kohta. Kuna kostja ei vaielnud hagile vastu ning hageja seaduslik esindaja ei tõendanud lapse vajadusi hagis nõutud summas, leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras.
4. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 8.1

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2024.a on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi 8.2. Baassummale lisandub 3% (kolm protsenti) eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta

1. aprillil. Keskmine brutopalk
2. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. 8.3

§ 101lg 3 ja 4 järgi arvestatuna kujuneb 2024.

aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

1. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). 4
2. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid ega andmeid enda varalise seisundi kohta. Töötamise registri andmete kohaselt töötab kostja A. O. X OÜ-s kaevandusseadmete operaatori ametil alates 6.07.2015 (dtl 434). Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu A. O.le kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub A. O.le sõiduk Volkswagen Golf, ehitusaasta 1999, reg,märgi nr XXX (dtl 4041). AS Swedbank esitatud andmete kohaselt saab kostja palka X OÜ-lt keskmiselt 2000 eurot kuus (nt augustis 1475, 51 eurot; septembris 2024- 2371,73 eurot, oktoobris- 2249,36 eurot, novembris 2024 – 2271,42 eurot, detsembris 2024- 1082,96 eurot, jaanuaris 2025 – 2490,93 eurot, dtl 360-414). Swedbank kontoväljavõttest nähtuvalt maksis kostja hagejale elatist 13.12.2024 summas 200 eurot (selgitusega „alimentõ“) (vt dtl 404) ning 09.01.2025 summas 250 eurot (selgitusega „alimentõ“) (dtl 415). Menetluse ajal tasutud elatise makseid tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta ega kirjalikku vastust ja vastuväiteid hagile, eeldab kohus, et kostja on nõus elatise maksmisega ning tema varaline seisund võimaldab lapsele miinimummääras elatist tasuda.
3. Hageja seaduslik esindaja ei märkinud hagis enda varalise seisundi kohta midagi. Töötamise registri andmete kohaselt töötab hageja seaduslik esindaja A. O. X OÜ-s alates 1.10.2024 müüja ametikohal. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu A. O.le kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub A. O.le sõiduk BMW, ehitusaasta 2003, reg märk nr XXX. A. O. sissetuleku moodustavad palk (nt novembris 2024.a 467,54 eurot, detsembris 2024 – 467,54 eurot; jaanuaris 2025 – 459 eurot; dtl 298-304), kostja makstav elatis (13.12.2024 – 200 eurot, 9.01.2025 – 250 eurot, dtl 298-304) ja sotsiaalkindlustusameti poolt makstav lapsetoetus 80 eurot kuus.
4. Tuginedes kohtu käsutuses olevatele A. O. ja A. O. majanduslikku seisundit iseloomustavatele andmetele, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatise

§ 101

järgi arvestatud miinimummääras muutuva suurusena, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil. Kohus märgib, et kuigi kostja majanduslik seisund on oluliselt suurem hageja seadusliku esindaja omast, ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud kohtule ühtegi tõendit lapse reaalsete vajaduste kohta, mistõttu elatise väljamõistmine miinimummäärast suuremas ulatuses ei ole põhjendatud.
2. Hageja soovib kostjalt elatisemaksete tasumist iga kuu
3. (kolmeteistkümnendaks) kuupäevaks.

§ 100lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). 5
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab hageja kasuks kostjalt välja elatise

§ 101alusel arvestatud miinimummääras muutuva suurusena. Menetluskulude jaotus 16. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 17. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6