Obsah (13)

§ 4771§ 534§ 533§ 371§ 198§ 5§ 663§ 657§ 654§ 476§ 475§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2025, Tallinn

§ 4771

lg 1 ja 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 534

lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse psüühikahäirega isiku paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse esitada ka psühhiaatrilise abi seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud isik, kelleks võib olla isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.

§ 533

lg 1 p 1 järgi menetleb kohus käesolevas jaos sätestatud korras isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamine tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamine. Sama sätte lg 2 sätestab, et psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise asja menetleb kohus ka isiku eestkostja avalduse alusel. 8.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Lähtudes eelpool viidatud sätetest võib kohtule esitada esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise avalduse isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst. Avaldajaks on aga käesoleva juhul hoolekandeasutus, kellel puudub seadusest tulenev õigus nimetatud avalduse esitamiseks, mistõttu jättis kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2. Samuti võib kohtule esitada isiku kinnisesse asutusse paigutamise põhiavalduse kas isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus või eestkostja. Kuivõrd avaldajaks on hoolekandeasutus, kellel puudub seadusest tulenev õigus nimetatud avalduse esitamiseks, keeldus kohus kohtule esitatud avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ja teha uus määrus, millega otsustatakse avalduse menetlusse võtmine.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus menetlusõigust õigesti kohaldanud.
3. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus ei ole kaalunud avaldusega soovitud eesmärgi saavutamise vajadust ja võimalust. Avaldaja on selgitanud avalduses, et ta on pöördunud puudutatud isiku elukohajärgse omavalitsuse, Saku valla poole, et vald esitaks kohtule avalduse isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks, kuid vald keeldus sellest. Kohus pidanuks kaasama puudutatud isikuna Saku valla.

§ 198lg 3 kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.

14. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise on hagita asi. Hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi (

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-d 5 ja 7) arvestades lasub kohtul vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest ning kohus peab seisma selle eest, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et avalduse esitas teenuseosutaja. Määruskaebuse esitaja on selgitanud puudutatud isiku ohtlikku käitumist, mis seisneb reaalsete vigastuste tekitamises kaasklientidele ja teenuseosutaja töötajatele. 3 2-24-13573

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et menetluse algatamiseks avalduse esitamise tähendus ja sellest tulenevad õigused ei ole hagita menetluses üheselt määratavad. Asjades, kus avaldaja peamine funktsioon on teavitada kohut olukorral reguleerimise vajadusest, nt isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlus, ei ole avaldaja õiguste tagamine menetluses nii kesksel kohal. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse menetluseõiguse normide rikkumisest. esitaja etteheidetega maakohtule
2. Siinses asjas pöördus avaldaja kohtusse psüühiliselt haige isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse, tuginedes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolule. SHS § 105 lg 4 kohaselt otsustab täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 6 kohaselt on isiku paigutamine kinnisesse asutusse hagita asi.

§ 476

kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. 21.

§ 533

lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku paigutamist kinnisesse asutusse isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel.

§ 533

lg 2 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise asja ka isiku eestkostja avalduse alusel. 22. Kuigi avalduses esile toodud asjaolud puudutatud isiku võimaliku ohtlikkusega seonduvalt on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõsised ja avaldaja soov abi leida sel põhjusel ka mõistetav, ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Avaldaja (teenuseosutajana) ei ole kehtiva õiguse kohaselt isikuks, kelle avalduse alusel kohus

§ 475lg 1 p-s 6 sätestatud hagita menetluse algatada saaks.

Seda ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka määruskaebuses tsiteeritud lõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandest. Maakohtu seisukoht, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda, on põhimõtteliselt õige.

4 2-24-13573

1. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et õigusaktidest ei tulene ka kohtule õigust omal initsiatiivil isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse algatamiseks, ei ole maakohtule tehtud etteheited avaldusega soovitud eesmärgi saavutamise vajaduse ja võimaluse kaalumata jätmisest, uurimisprintsiibi rikkumisest ning Saku valla puudutatud isikuna kaasamata jätmisest põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
2. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes avaldaja, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks määramiseks. 25. Määrusele võib tulenevalt

§ 178

lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 5