Obsah (4)

§ 659§ 172§ 173§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-2878 Kohtuasi Sihtas

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

1. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et puudutatud isik enam ravi ei vaja. Puudutatud isikul esineb psühhiaatrite arvamuse kohaselt raske psüühikahäire (äge psühhoos F23), puudub haiguskriitika ning sellest lähtuvalt võime adekvaatselt hinnata 4 2-25-2878 ravivajadust. Patsiendi enda arvamus haiguse kohta ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määrav psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad tsiviilasjas kogutud materjalid raviarsti arvamust, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Kolleegiumil puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Maakohtu kogutud andmed viitavad sellele, et puudutatud isik on haiglaravita jäädes ohtlik eelkõige enesele, aga ka teistele. Avaldaja 21.03.2025 vastusest määruskaebusele nähtub, et puudutatud isik kannatab olematu haiguskriitika, mõttekäiguhäirete ja luulumõtetest ajendatud tahteaktiivsuse all. Kuigi viimaste päevade jooksul puudutatud isiku seisund kergelt paranes, siis vajas ta psühhiaatri hinnangul siiski ravi jätkamist. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud.
2. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ka tähtaja pikendamiseks.
3. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Resolutsioonis märgitakse menetluskulude jaotus nii maa- kui ka ringkonnakohtus (

§ 173lg 1 ls 2).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 11.

§ 543lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 5