Obsah (11)

§ 162§ 638§ 637§ 405§ 652§ 329§ 178§ 7§ 639§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-144451 Kohtuasi Osaühingu E

) § 405 kohaselt lihtsustatud korras. 5.

1. Puudub vaidlus, et: kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik; kostja parkis sõiduki 10.08.2023 Pärnu linnas hageja opereeritud parklas Riia mnt 92 ning sõiduki kojamehe vahele jäeti samal päeval leppetrahvi nõue. 5.
2. Kohus oli seisukohal, et parklas oli piisavalt liiklus- ja teavitusmärke, et territooriumile siseneja ja seal viibija saaks aru, et tegemist oli tasulise parkimise alaga. Parklasse sissesõidul oli liiklusmärk tähistusega, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele. Kostja juhitud sõiduki trajektoorile jäi veel teine ja kolmas liikluskorraldusvahend, mis teavitasid sellest, et parkimine on keelatud, v.a Waldhofi Ärikvartali parkimisloaga, ja viitasid sellele, et parkimist korraldab hageja ning vastavad tingimused asuvad infotahvlil. Samas parklas asusid ka infotahvlid (dtl 88-96, 138). Ühelgi liikluskorraldusvahendil ei ole märgitud teksti parkimine lubatud valdaja loal. Vastavat tõendit selle kohta ei esitanud ka kostja. Vaidlust ei olnud selles, et kostja sõiduk oli pargitud kolmanda liikluskorraldusvahendi juurde. Samuti ei olnud vaidlust, et kostja märkas liikluskorraldusvahendit, mille järgi oli parkimine lubatud üksnes Waldhofi Ärikvartali loaga. Kuna kostja selgituste kohaselt oli tema üksnes ärikvartalis asuva hambakliiniku klient, puudus tal alus eeldada, et tal on olemas tasuta parkimist võimaldav parkimisluba. Kuivõrd parkimist võimaldav luba kostjal puudus, pidi ta aru saama, et parkimise eest tuleb tasuda vastavalt parkimistingimustele. Samuti pidi kostja liikluskorraldusvahenditele märgitust olema teadlik, et parkimist korraldas hageja. Eeltoodust tulenevalt oli poolte vahel sõlmitud parkimisleping. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, on kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkuleppe. 5.
3. Kohus ei nõustunud kostjaga, et infotahvlite väärast paigutusest tulenevalt oli leppetrahvi kokkulepe tühine kui ebamõistlikult tarbijat kahjustav. Parkimiskorraldust selgitavad 3 2-23-144451 liikluskorraldusvahendid ja infotahvlid olid piisavad selleks, et kostja saanuks täieliku ja piisava ülevaate ning informatsiooni tingimuste ja vajalike tegevuste kohta. Tõenditest järelduvalt parkis kostja sõiduki täpselt liiklusmärgi juurde, suunaga liiklusmärgi poole (dtl 84-87). Seega oli hoolika suhtumise korral kostjal võimalus ilma täiendavaid füüsilisi pingutusi tegemata tutvuda parkimiskorraldusega (infotahvlite nägemiseks tuli liikuda). Olukorras, kus kostja on olnud hooletu ja tähelepanematu, ei vabane ta vastutusest. 5.
4. Vaidlust ei olnud selles, et hageja oli kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud. Sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvi nõue 10.08.2023 kell 13.20, s.o samal ajal kui nõue koostati. Seega oli leppetrahvinõue põhjendatud ja kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 55 eurot. 5.
5. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu 40 eurot. 5.
6. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jäid menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline esindaja õigusteenust kokku 3,75 tundi, tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta), s.o materjalide läbitöötamine, hagi koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 2 tundi, kostja vastuse läbitöötamine ja seisukohtade koostamine 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik ja põhjendatud. Kohus pidas põhjendatuks hagiavalduse koostamise toimingute ajakulu üksnes 1 tunni ulatuses, kuna tegemist on tüüphagiga. Järelikult oli hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 2,75 tundi (1+1,5+0,25), s.o kokku 302,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 422,50 eurot, s.o 100 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 302,50 eurot lepingulise esindaja kulu. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 6.
2. Kostja väitel tuvastas maakohus valesti asjas tähtsust omavad asjaolud ning tõlgendas vääralt tüüptingimuste regulatsiooni. Kohus jättis tähelepanuta kostja seisukohad tüüptingimuste kehtivuse ja rikkumise vabandatavuse osas, millest tulenevalt põhineb kohtuotsus õigusnormi rikkumisel ning hagi on lahendatud ebaõigesti. 6.
3. Eramaal parkimise korraldamise puhul on kinnistu omanikul õigus reguleerida parkimise korraldust ja nõuda tasu eramaa kasutamise eest, kuid see peab olema üheselt arusaadav ja igale tasulise parkimisega alale sattunud sõiduki kasutajale selgelt mõistetav. Pärnus külalisena viibivatel isikutel ei ole selget teadmist tasuliste parkimisalade osas, milles tulenevalt tuleb tasulised parkimisalad selgelt tähistada ning klienti teavitada, et parkimise alguse tähistamiseks tuleb paigaldada parkimiskell. Segadust tekitas ka liikluskorraldusvahend parkimine lubatud valdaja loal, mida kostja esindaja tõlgendas selliselt, et valdaja on huvitatud klientide ärikeskuse külastamisest, parkimiseks on valdaja nõusolek olemas ning parkimise eest tasuma ei pidanud. 6.
4. Maakohus ei käsitlenud kostja väidet, et kuna valdaja ühepoolselt kehtestatud leppetrahv ületab märkimisväärselt päevast parkimistasu ja on ebamõistlikult suur, siis on tegemist on tühise tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 tähenduses. 4 2-23-144451 6.
5. Kuivõrd kostja esindaja parkis selles parklas esimest korda eesmärgiga külastada ärihoones asuvat hambaravi kabinetti, siis on kostja rikkumine vabandatav. 6.
6. Maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks loetud hageja kohtukulud on ebamõistlikult suured, arvestades vaidluse sisu ja mahtu. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 ning

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

1. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist osas, mis puudutab hagi lahendamist ja menetluskulude jaotust (I), ning seejärel osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab ringkonnakohtu kolleegium menetluslikud selgitused (III). I
2. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse leppetrahvinõude 55 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja viivise menetluskuludelt väljamõistmiseks. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 10. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 11. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole

§ 637lg 2¹ järgi alust.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi 5 2-23-144451 ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist. 11.

1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja ning kostja parkis sõiduki 10.08.2023 Pärnus hageja opereeritud parklas Riia mnt
2. Samuti puudub vaidlus faktilise asjaolu üle, et kostja 10.08.2023 kell 13.20 koostatud leppetrahvinõuet leppetrahvinumbriga 1551008231320119 tasunud ei ole. Kostja väidab apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt seda, et ta ei saanud aru, et tegemist oli tasulise hageja opereeritava parkimisalaga ning parkimisalal oli mh liikluskorraldusvahend parkimine lubatud valdaja loal, millest kostja järeldas, et ta parkimise eest tasuma ei pidanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja väited alust kahelda maakohtu otsuse õigsuses. 11.
3. Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, mida kostja apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta: parklasse sissesõidul oli liiklusmärk tähistusega, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele; kostja sõiduki trajektoorile jäi veel teine ja kolmas liikluskorraldusvahend, mis teavitasid sellest, et parkimine on keelatud, v.a Waldhofi Ärikvartali parkimisloaga, ja viitasid sellele, et parkimist korraldab hageja ning vastavad tingimused asuvad infotahvlil; parklas asusid ka infotahvlid ning ühelgi liikluskorraldusvahendil ei olnud märgitud kostja väidetud teksti parkimine lubatud valdaja loal. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised kostja väited, et ta ei saanud aru, et pargib tasulisel parkimisalal või et parkimisalal üldse asus liikluskorraldusvahend parkimine lubatud valdaja loal. Maakohus järeldas põhjendatult, et kostja väited on jäänud tõendamata. 11.
4. Kostja on sisuliselt seisukohal, et tema rikkumine on vabandatav, kuna ta ei saanud aru, et parkis hageja opereeritud parkimisalal. Rikkumise vabandatavust sisustab kostja ka asjaoluga, et parkis vaidlusalusel parkimisalal esimest korda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja käitumine ei olnud VÕS § 103 kohaselt vabandatav. Maakohus järeldas põhjendatult, et kostja oleks saanud kohustuse rikkumise ära hoida, kui ta oleks olnud piisavalt tähelepanelik. Hageja on tõendanud liikluskorraldusvahendite olemasolu, millega tutvumist sai kostjalt mõistlikult oodata. 11.
5. Kostja toob apellatsioonkaebuses ka esile, et maakohus ei käsitlenud kostja väiteid, et valdaja ühepoolselt kehtestatud leppetrahv ületab märkimisväärselt päevast parkimistasu ja on ebamõistlikult suur, mistõttu on tegemist tühise tüüptingimusega. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tuginenud maakohtu menetluses vastuväitele, et leppetrahv ületab märkimisväärselt päevast parkimistasu. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tuginemine on piiratud, apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti (vt ka

§ 652

).

§ 329

lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab, s.o esimesel võimalusel esimeses kohtuastmes. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole toonud kohtu ette, et tal puudus võimalus kõik vastuväited esitada maakohtu menetluses. 12. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jaotas menetluskulud

§ 162lg 1 järgi, kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, see tähendab rahuldas hagi.

Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei 6 2-23-144451 sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et kostja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune otsustus.

1. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. II
2. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas, millega hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 422,50 eurot ja mõisteti see summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
3. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus

§ 637

lg-s 2¹ sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates 01.01.2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13). 16. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda

§ 637lg 1 p 6 alusel.

16.1. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. 16.2. Kostja on apellatsioonkaebuses üldsõnaliselt esile toonud, et maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks loetud hageja kohtukulud on ebamõistlikult suured, arvestades vaidluse sisu ja mahtu. Seejuures ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi konkreetset väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Mingeid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiks anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas

§ 7

2-23-144451 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel materiaalõiguse kohaldamisel. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. III 17.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 18. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on kostjal õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada vastavasisuline avaldus. 19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

20.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 8