Obsah (13)

§ 2§ 371§ 486§ 663§ 667§ 657§ 659§ 205§ 392§ 210§ 370§ 173§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-130719 Kohtuasi RJ INKASSO UÜ hagi H

) nõuetele vastavat hagi kostja I vastu, mis vastaks

peatükis 38 menetlusdokumendile sätestatud vorminõuetele ning

§-s 363 sätestatud sisunõuetele. Hageja I oli menetlusdokumendis märgitud kord hagejaks ja kord kostjaks. Hageja ei saanud hagi esitades tõsta ennast vastavalt kohtu poolt antud selgitustele ja esitatud küsimustele menetlusosalisele sobivalt, kas hagejaks või kostjaks. Hagi esitaja ei saanud – samaaegselt end ka kostjaks märkides – taotleda hageja asendamist ja esitada enda vastu nõudeid.

§ 2

2-24-130719 487 lg 3 kohaselt, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. 5.2. Samuti jättis maakohus menetlusse võtmata hageja II hagi raha saamiseks ja tehingu kehtetuks tunnistamiseks

§ 371

lg 1 p 9 alusel, kuna hagiavaldus polnud menetluskõlbulik.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Menetlus maakohtus sai jätkuda maksekäsu kiirmenetluses menetlusosalisteks olnud poolte vahel. Viimasena esitatud hagiavalduses oli hagejaks märgitud isik, kes polnud maksekäsu kiirmenetluse osaline. Vaidlusaluse eseme võõrandamisel (nõude loovutamisel) menetluse ajal tuli mh arvestada

§-ga 210 lg-ga 3, mille kohaselt võis õigusjärglane menetlusse astuda vaid vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul. Hagist ei olnud võimalik aru saada, keda tehingu kehtetuks tunnistamise nõue puudutas – st kes oli selle nõude puhul hagejaks ja kostjaks, ning kes on see kohtutäitur, kellele tuleks tehingute alusel saadu üle kanda. Hageja II ei saa siinse tsiviilasja raames esitada hagi enda õiguste kaitseks, vaid tal on soovi korral võimalik esitada hagi eraldi menetluses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hagejad I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus sisaldab taotlust riigilõivu tagastamiseks.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli olukorras, kus maakohus leidis, et hagejate alternatiivseid nõudeid ei saanud või menetlusökonoomiliselt ei olnud mõistlik neid ühe asjana menetleda, vajalik nõuded eraldada iseseisvaks menetluseks. Hagejate hinnangul ei ole välistatud, et hageja I ajas menetluses hageja II asja. Seega puudusid viimati täpsustatud hagiavalduses sellised puudused, mis takistanuks nõuete menetlusse võtmist või nende menetlusse võtmist eraldi menetlustes.
3. Kostja I ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja I nõuet kostja I vastu 50 000 euro saamiseks ning jättis menetluskulud hageja I kanda. Nimetatud nõude osas tuleb saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659

alusel jätta muutmata osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja II hagi kostjalt I 50 000 euro saamiseks ning kostja I ja hageja I vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks, ning jättis menetluskulud hageja II kanda. Hageja II määruskaebus tuleb rahuldada ja hageja I määruskaebus jätta rahuldamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ennatlikult hageja I rahalise nõude kostja I vastu menetlusse võtmata. 11.
2. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et pooled peavad olema menetluses selged, vastasel juhul pole hagi menetlemine võimalik.

§ 205lg-d 1 ja 2 näevad ette, et tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja.

Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Hageja õiguste kaitse hagimenetluse korras ei ole 3 2-24-130719 võimalik, kui puudub teine pool või teda pole võimalik identifitseerida, st kostja isik peab olema teada menetluse algusest peale. Samuti leidis maakohus õigesti, et ühes nõudes ei saa hageja olla samal ajal ka kostjaks. Samas nähtub hagi asjaoludest ja nõuetest, et hagejate I ja II rahaline nõue oli suunatud vaid kostja I vastu (tehingu kehtetuks tunnistamise nõude soovis hageja II esitada aga hageja I vastu). Seega eksis maakohus, kui leidis, et hageja I nõue oli suunatud ka tema enda vastu. 11.2.

§ 392

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt peab kohus eelmenetluses mh selgitama välja, kes on menetlusosalised ja millised nõudeid soovitakse esitada. Kuigi hagejad on maakohtu küsimustest lähtudes püüdnud hagi mitmel moel vormistada, püüdes muu hulgas arvestada hageja õigusjärglusega, on hagiavalduste erinevatest täpsustustest selge, et hageja I soovis esitada rahalise nõude kostja I vastu. Seetõttu puudus maakohtul alus keelduda hageja I rahalise nõude menetlusse võtmisest kostja I vastu. 12. Hagejad I ja II taotlesid maakohtult ka hageja asendamist. 12.1.

§ 210

lg-d 1 ja 2 näevad ette, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et õigusjärglane võib vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Hageja I hagis kostja I vastu tuleb maakohtul hagi menetlusse võtmisel teha asjaomased menetluslikud otsustused. Vastavalt

§ 486

lg-le 2 tuleb menetluse alguseks lugeda hageja I poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine Pärnu Maakohtule. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt loovutas hageja I oma rahalised nõuded kostja I vastu hagejale II pärast maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamist. 12.2. Seni kuni maakohus pole lahendanud taotlust hageja asendamiseks, saab rahalist nõuet kostja I vastu esitada hageja I. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene hagejale võimalust muuta hagiavalduses hagejana märgitud isikut omaalgatuslikult. Hageja saab asendada kohus, kui selleks esinevad seaduses toodud alused. Seega saab rahalist nõuet kostja I vastu praegu esitada vaid hageja I. Alles pärast õigusjärglase hagejana menetlusse astumist saab hagejaks RJ INKASSO UÜ (s.o hageja II), kes saab vajadusel ka enda nimel nõudeid esitada. Juhul kui hageja II ei saa menetlusse õiguseelneja asemel astuda (

§ 210

lg 3 esimene lause), siis võib hageja II astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel (

§ 210lg 3).

12.

1. Eelnevast tulenevalt toimis maakohus õigesti, kui jättis hageja II nõude kostja I vastu rahalises nõudes menetlusse võtmata. See oleks aga olnud menetluslikult tarbetu, kui maakohus oleks menetlenud hageja I rahalist nõuet kostja I vastu, ning lahendanud taotluse hageja asendamiseks.
2. Hagiavaldus sisaldas ka hageja II nõuet tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtupoolne hagi menetlusse võtmisest keeldumine ka selles osas õiguspärane. Vastuseks määruskaebuse asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.
3. Hagiavalduse kohaselt on põhinõudeks rahaline nõue ja alternatiivseks nõudeks tehingu kehtetuks tunnistamine. Hagejal on

§ 370alusel õigus esitada alternatiivseid nõudeid.

Seni kuni hagejaks on hageja I, pole aga võimalik tehingu kehtetuks tunnistamise nõuet lugeda alternatiivseks. Hagis esiletoodud asjaolude kohaselt on nõude esitamise õigus hageja I võlausaldajal, kelleks on hagiavalduse kohaselt hageja II (kostja II). Selleks, et hageja II saaks 4 2-24-130719 esitada siinses asjas nõudeid, peab tal menetluses olema hageja positsioon (vt kohtumääruse eelmised punktid õigusjärglase menetlusse astumise ja kaasamise kohta), mida tal aga hetkel pole. Seni kuni RJ INKASSO UÜ ei ole menetluses hagejaks, pole sellist nõuet võimalik menetleda alternatiivsena. Sellisel kujul (st alternatiivsena) esitatud nõuet ei ole seetõttu võimalik menetleda ka eraldi menetluses. Juhul, kui hagejal II on soov esitada tehingu kehtetuks tunnistamise nõue, siis tuleb esitada uus hagi enda nimel või esitada asjaomane nõue pärast siinsesse menetlusse hagejana astumist. 14. Seoses maakohtu määruse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu määrus menetluskulude jaotuse kohta.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jaotab maakohus asja tervikuna lahendamisel. Menetluskulude osaline jagamine tekitaks segadust ega teeniks menetlusökonoomiat (vt RKTKm 11.06.2020, 2-18-17703, p-d 11–12.2). 15. Riigilõivu tagastamiseks puudub

§ 150lg 1 p 5 kohaselt alus.

(allkirjastatud digitaalselt) 5