Obsah (6)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

2-25-213 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2025, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-213 Tsiviilasi R.R.-i, L.-R.A., A.A. ja Z.F

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused: 3 2-25-213      Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. (lg 4) Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja
3. Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hagejad nõuavad kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Pooltel puudub ka vaidlus hagejate kulude üle, mistõttu ei hinda kohus hagejate igakuiste võimalike kulude põhjendatust. Kostja põhilised vastuväited hagile olid, et ta on töötu ega saa elatist maksta, ta on lastele taskuraha kandnud ning ta on lastele ostnud asju.

§ 102

lg 1 ja 2 sätestavad, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§-i 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus hagi rahuldamata jätmiseks elatise nõude osas või kostjalt hagejate ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Antud juhul ei ole kostja tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks või elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja varaline ning perekondlik seis on kohtule teadmata, sest kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, milles oleks midagi märgitud eelnimetatu osas. Kostja on väitnud, et ta on lastele ostnud asju, nt riideid ja jalanõusid, kuid oma väiteid tõendanud pole. Kohtul pole seega võimalik hinnata, kas ja mis ulatuses kostja on või ei ole hagejaid vahetult ülal pidanud. Kostja on enda sõnul andnud lastele ka taskuraha, nt kandes raha otse laste endi kontole. Kohus selgitab, et lastele taskuraha andmine ei lähe elatise maksmisena arvesse. Elatist tuleb maksta vastavalt vanemate kokkuleppele. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejate seadusliku esindajaga kokku leppinud elatise maksmises laste endi kontole. Kohus märgib, et hagejate seaduslikul esindajal on kohustus igakuiselt kanda laste kulusid eluasemele, tervishoiule, transpordile, toidule ja muule. Hagejate seaduslik esindaja ei saa kostja antud raha kasutada laste püsikulude kandmiseks, kui kostja on raha kandnud otse laste kontole taskurahana. Lapsed kasutavad raha ära enda äranägemise järgi. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust täitnud. 4 2-25-213 Kostja on väitnud, et ta on töötu, otsib tööd ja tema sissetulekuks on töötutoetus. Tõendeid selle kohta kostja ei ole esitanud. Kostja ei saa enda sõnul elatist maksta, sest tal pole tööd. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-162343/41 p 13, 3-2-1-118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Töötuks olemine ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest. Kostja on töövõimeline inimene, kellel tuleb leida töö ning hakata panustama hagejate ülalpidamisse. See, et kostjale pole öeldud, et on vaja elatist või abi, ei tähenda, et kostjal laste ülalpidamiskohustus puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis

§ 101sätestatud ulatuses.

Hagimaterjalidest ei nähtu, et hagejad viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja vastupidiseid seisukohti ega tõendeid esitanud. Seega ei kuulu

§ 101lg 6 kohaldamisele.

Kohus määrab elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5 ja 7.

Hagejad on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest 07.01.

1. Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus hagejatele järgmine:  R.R.-ile 259,59 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad).  L.-R.A.-le 220,65 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% R.R.-i elatise määrast, sest L.-R.A. ja R.R.-i vanusevahe on vähem kui kolm aastat).  A.A.-le 212,15 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% L.-R.A. elatise määrast, sest A.A. ja L.-R.A. vanusevahe on vähem kui kolm aastat).  Z.F-ile 212,15 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% A.A. elatise määrast, sest Z.F ja A.A. vanusevahe on vähem kui kolm aastat). Kohus mõistab elatise hagejate kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta
2. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad nõuavad elatist ka tagasiulatuvalt 07.01.2024-06.01.2025.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejate tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb arvesse võtta, et kuni 31.03.2024.a oli miinimumelatise suurus hagejate osas järgmine: R.R. 232.21€, L.-R.A. 197.38€, A.A. 188.88€ ja Z.F 188.88€. Alates 01.04.2024 oli miinimelatis suuruses nagu kohus eelpool määras. 5 2-25-213 Võttes arvesse perioodil iga hageja suhtes kehtinud elatise miinimummäärasid ja nõude perioodi (07.01.2024-06.01.2025) on tagasiulatuv elatis iga hageja osas järgmises suuruses:  R.R.-ile 3038.25 eurot [(232,21€/31p x 25p) + (232,21€ x 2k) + (259.59€ x 9k) + (259.591€/31p x 6p)].  L.-R.A.-le 2642.51 eurot [(197,38€/31p x 25p) + (197,38€ x 2k) + (220.65€ x 9k) + (220.65€/31p x 6p)].  A.A.-le 2480.47 eurot [(188,88€/31p x 25p) + (188,88€ x 2k) + (212.15€ x 9k) + (212.15€/ 31p x 6p)].  Z.F-ile 22480.47 eurot [(188,88€/31p x 25p) + (188,88€ x 2k) + (212.15€ x 9k) + (212.15€/31p x 6p)]. Kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ühekordse summana. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6