Obsah (8)

§ 124§ 152§ 46§ 71§ 43§ 121§ 45§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-498 Määruse kuupäev 17. märts 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Jevgeni Medunitsa kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 14. oktoobri 20

) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jevgeni Medunitsa (kaebaja) esitas
2. augustil 2024 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaadi tegevuse peale seoses kriminaalasjaga nr 1-16-
3. Kaebaja märgib, et vandeadvokaat pani kaebaja suhtes toime pettuse, pressis temalt raha välja, kahjustas tema huve ning fabritseeris arveid, mistõttu tuleb vandeadvokaadi suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja ta Eesti Advokatuurist välja heita. Eesti Advokatuuri aukohus palus
4. augusti
5. a kirjaga nr 2-15/637-1 kaebajal hiljemalt
6. augustil 2024 täiendavalt selgitada, millal on vandeadvokaat kaebaja etteheidetavad teod toime pannud. Aukohus vaatas asja läbi
7. oktoobril 2024 ning jättis
8. oktoobri
9. a määrusega asjas nr 2-15/637 Jevgeni Medunitsa kaebuse läbi vaatamata seoses tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmisega. 3-25-498
10. Kaebaja esitas Eesti Advokatuurile
11. oktoobril 2024 kaebuse vandeadvokaadi tegevuse peale seoses kriminaalasjaga nr 1-16-
12. Kaebaja põhjendab, et vandeadvokaat pani tema suhtes toime pettuse, pressis temalt raha välja, kahjustas tema huve ning fabritseeris arveid, mistõttu tuleb vandeadvokaadi suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja ta Eesti Advokatuurist välja heita. Kaebaja sai eelkirjeldatud asjaoludest teada tsiviilasja nr 2-23-8977 menetluse raames ajavahemikul märts kuni september
13. Eesti Advokatuuri aukohus palus
14. detsembri
15. a kirjaga nr 2-15/842-1 kaebajal hiljemalt
16. detsembril 2024 esitada nõuetele vastav parandatud kaebus ning tuua välja täpsed kuupäevad, millal kaebaja advokaadi rikkumistest teada sai. Juhul kui sündmustest on möödunud rohkem kui kuus kuud, tuleb välja tuua mõjuvad põhjused, miks ei olnud kaebajal võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Eesti Advokatuuris registreeriti
17. detsembril 2024 kaebaja avaldus, milles ta selgitab, et kõik faktilised asjaolud advokaadi tegevuse kohta selgusid tsiviilasja nr 2-23-8977 raames, millest kaebaja sai teada alates
18. a märtsist. Aukohus vaatas asja läbi
19. jaanuaril 2025 ning jättis
20. jaanuari
21. a määrusega asjas nr 2-15/842 Jevgeni Medunitsa kaebuse läbi vaatamata seoses puuduste kõrvaldamata jätmisega. Kaebuse koostamise ja aukohtule jõudmise hetkeks oli advokatuuriseaduse § 16 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaeg möödunud ning kaebaja ei ole välja toonud tähtaja ennistamise aluseid.
22. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
23. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu
24. oktoobri
25. a määruse asjas nr 2-15/637 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning
26. jaanuari
27. a määruse asjas nr 2-15/842 tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks või alternatiivselt eelnimetatud määruse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (kohtu märkus – kaebuses on aukohtu määruste kuupäevadeks märgitud ekslikult määrustele aluseks olnud istungite toimumise kuupäevad, s.o
28. oktoober 2024 ja
29. jaanuar 2025, mistõttu korrigeerib kohus ise kaebuses nimetatud kuupäevi). Kaebaja märgib, et sai viimati nimetatud aukohtu määruse kätte
30. jaanuaril
32. Tartu Halduskohus jättis
33. veebruari
34. a määrusega Jevgeni Medunitsa kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse heakskiitmiseks ja riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus põhjendas, et kaebaja kaaskinnipeetaval ei ole võimalik halduskohtumenetluses kaebaja esindajana osaleda.
35. Tartu Halduskohtusse saabus
36. märtsil 2025 kaebaja digitaalselt allkirjastatud kaebus. Samal päeval esitas kaebaja Vangide Infoportaali kaudu kohtule avalduse, milles teatab, et esitas vanglale taotluse tasuda tema arvelt riigilõiv 20 eurot. Kaebuselt tasuti riigilõivu
37. märtsil 2025 kokku 40 eurot.
38. Eesti Advokatuur esitas
39. märtsil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Ühtlasi teatas Eesti Advokatuur, et aukohtu
40. jaanuari
41. a määrus asjas nr 2-15/842 saadeti kaebajale tähitud kirjaga posti teel Viru Vanglasse ning kiri on märgitud kättetoimetatuks
42. jaanuaril
44. Viru Vangla esitas
45. märtsil 2025 kohtule vastuse kohtunõudele, milles kinnitab, et kaebaja on Eesti Advokatuuri saadetud kirja kätte saanud
46. jaanuaril
48. Tartu Halduskohus jättis
49. märtsi
50. a määrusega Jevgeni Medunitsa kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja kohustamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning tuvastamisnõuete osas põhjendatud huvi selgitamiseks. Esmalt märkis kohus, et kohtule teadaolevalt ei saa kinnipeetavad Viru Vanglas dokumente digitaalselt allkirjastada. Seega peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja asemel allkirjastas
51. märtsil 2025 kaebuse keegi 2 3-25-498 teine, s.o väljaspool vanglat viibiv isik, mistõttu ei saa kohtusse saabunud digitaalselt allkirjastatud kaebust lugeda kaebaja tahteavalduseks. Eeltoodu ei takista siiski käesoleval juhul haldusasja ettevalmistava menetluse jätkamist, kuivõrd kaebaja esitas kohtule ise
52. märtsil 2025 avalduse, milles kinnitab riigilõivu tasumist ning millega võib lugeda, et kaebaja kiidab tema nimel esitatud kaebuse heaks. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik esitada kohustamis- ja tuvastamisnõuded, kuid kohtul ei ole võimalik aukohtu
53. jaanuari
54. a määrust asjas nr 2-15/842 tühistada. Kuna aukohus ei vaadanud Jevgeni Medunitsa
55. oktoobri
56. a kaebust sisuliselt läbi, vaid jättis selle läbi vaatama, siis ei ole aukohtu
57. jaanuari
58. a määrus asjas nr 2-15/842 haldusakt. Tegemist on haldusmenetlust lõpetava menetlustoiminguga, mis on võimalik tunnistada õigusvastaseks. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab Eesti Advokatuuri aukohtu
59. oktoobri
60. a määruse asjas nr 2-15/637 ja
61. jaanuari
62. a määruse asjas nr 2-15/842 õigusvastasuse kindlakstegemist ning Eesti Advokatuuri kohustamist vaadata kaebaja
63. oktoobri
64. a kaebus uuesti sisuliselt läbi. Kui kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, siis tuleb tal sellest kohut teavitada. Kaebaja sai aukohtu
65. jaanuari
66. a määruse asjas nr 2-15/842 kätte
67. jaanuaril 2025 ning kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg möödus
68. veebruaril
69. X esitas kaebaja nimel kaebuse halduskohtusse alles
70. veebruaril 2025 ehk hilinenult. Seega on kaebus kohustamisnõude osas esitatud kaebetähtaega ületades, mistõttu annab kohus kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja ei ole kohtule põhjendanud, miks on aukohtu määruste õigusvastasuse kindlakstegemine tema õiguste kaitseks vajalik ning milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi. Seetõttu annab kohus kaebajale võimaluse eeltoodut täiendavalt selgitada. KOHTU SEISUKOHT
71. Kohus tõlgendas
72. märtsi
73. a määruses, et kaebaja nõuab Eesti Advokatuuri aukohtu
74. oktoobri
75. a määruse asjas nr 2-15/637 ja
76. jaanuari
77. a määruse asjas nr 215/842 õigusvastasuse kindlakstegemist ning Eesti Advokatuuri kohustamist vaadata kaebaja
78. oktoobri
79. a kaebus uuesti sisuliselt läbi. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, et ta sellise tõlgendusega ei nõustu, mistõttu lähtub kohus eelkirjeldatud tõlgendusest ka käesolevas määruses. 10.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Kohus jääb

1. märtsi
2. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kohustamisnõuet puudutavas osas tähtaega ületades. 10.1.

§ 46

lg 2 esimene lause sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Eesti Advokatuuri ja Viru Vangla kinnitusel sai kaebaja aukohtu

1. jaanuari
2. a määruse asjas nr 2-15/842 kätte
3. jaanuaril
4. Seega hakkas halduskohtule kohustamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
5. jaanuaril 2025 ning möödus
6. veebruaril
7. X esitas kaebaja nimel kaebuse halduskohtusse alles
8. veebruaril 2025 ehk hilinenult. Isegi kui kaebaja oleks Eesti Advokatuuri aukohtu
9. jaanuari
10. a määruse asjas nr 2-15/842 saanud kätte
11. jaanuaril 2025, nagu on kaebuses märgitud, siis oleks kaebuse esitamise tähtaeg möödunud
12. veebruaril 2025 ning kaebus oleks endiselt esitatud üks päev hilinenult. 3 3-25-498 10.2.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale

1. märtsi
2. a määrusega võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus 7 päeva jooksul arvates eelnimetatud määruse kättesaamisest. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
3. märtsi
4. a määruse avaliku e-toimiku kaudu kätte samal päeval, kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
5. märtsil 2025 ning möödus
6. märtsil
7. Kaebaja ei ole kohtule kaebetähtaja ületamist põhjendanud ega tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Seetõttu kohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitle. 10.3.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse kohustamisnõude osas. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 11. Kohtu hinnangul tuleb tuvastamisnõuete osas tagastada kaebus

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

11.

1. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Kohus andis kaebajale
2. märtsi
3. a määrusega võimaluse tuvastamisnõuete osas põhjendatud huvi selgitamiseks, kuid kaebaja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi esitanud. Ka kohtule ei ole vastav huvi haldusasja materjale arvestades äratuntav. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10;
6. oktoobri
7. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõudeid ning rahuldaks selles osas kaebuse, siis ei kohustaks see Eesti Advokatuuri tulevikus aukohtumenetlust teistsugusel viisil läbi viima. Kui Eesti Advokatuuri aukohus jätab tulevikus Jevgeni Medunitsa kaebuse läbi vaatamata, siis on kaebajal võimalik esitada kohtule

§ 46

lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides kohustamisnõue Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata tema kaebus sisuliselt läbi. Üksnes eeltoodu tagaks, et aukohus tema kaebuse uuesti sisuliselt läbi vaatab. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale sellist tulemust. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Eesti Advokatuuri tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. 11.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel Jevgeni Medunitsa kaebuse tuvastamisnõuete osas.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine 4 3-25-498 õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kaebuselt on tasutud riigilõivu kokku 40 eurot. Kuna kaebaja pidi kaebuselt tasuma riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 1 üksnes 20 eurot, siis tagastab kohus kaebajale enam tasutud riigilõivu summas 20 eurot (

§ 104lg 5 p 1).

Lisaks tuleb kaebajale osaliselt tagastada ka kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv. Kuna tasutud riigilõiv tuleb tagastada kohustamisnõude osas, mille osas kohus haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel lõpetab (

§ 104

lg 5 p 4), ning riigilõiv ei kuulu tagastamisele tuvastamisnõuete osas, mille osas kohus kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel tagastab (

§ 104

lg 5 p 2), siis tagastab kohus kaebajale täiendavalt pool kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 10 eurot. Seega tagastab kohus

§ 104lg-st 8 juhindudes kaebajale kokku riigilõivu summas 30 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5