KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-462 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Janek Palopääle kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
- jaanuari
- a otsusele väärteoasjas nr 2780,25,000299 Menetlusalune isik Janek Palopääl isikukood 39007262724, elukoht XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee, esindaja Cristel Jakobson Kohtuistung 1.aprill
- a RESOLUTSIOON
- Rahuldada Janek Palopääle kaebus.
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
- jaanuari
- a otsus väärteoasjas nr 2780,25,
- Lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2780,25,000299 KarS § 278 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Janek Palopääle teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik
- jaanuaril 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse uurija Aivar Kalmus väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,25,
- Protokolli kohaselt pani Janek Palopääl 08.01.
- a kell 00:03 toime eritalituse vale väljakutse kui helistas telefoninumbrilt XXX häirekeskusele, öeldes, et Tartus XXX korteris hoitakse naisterahvast pantvangis. Kohale saabunud politseipatrull selgitas välja, et nimetatud sündmust tegelikkuses ei ole toimunud. Väärtegu kvalifitseeriti KarS § 278 lg 1 järgi. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult.
- jaanuaril 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson üldmenetluse otsuse. Kohtuväline menetleja asus tõendeid uurides seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale etteheidetava süüteo ning rikkumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 278 lg 1 järgi. Otsuses leitakse, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuses on kajastatud, et tegemist oli "charlie" väljakutsega ning patrullekipaaž reageeris vastava prioriteediga. Kohapeal selgus, et tegemist oli valeväljakutsega ning abi keegi ei vajanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et valeväljakutse tegemine tekitab lisatööd nii häirekeskusele kui ka reageerivale patrullekipaažile, mistõttu tuleb nimetatud teo eest määrata karistus. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikul on karistusregistri kirjete järgi kehtiv kriminaalkaristus, kuid samalaadseid rikkumisi varasemalt ei ole, mistõttu leiab kohtuväline menetleja, et karistuse võib määrata keskmisest madalamas määras ning karistas Janek Palopäält 123 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 984 eurot. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.
- veebruaril
- a esitas Janek Palopääl Tartu Maakohtule kaebuse, milles märgib, et oli väljakutset tehes kergelt joobes ja XXX, mis põhjustas temapoolse ülemõtlemise. Väljakutse oli tehtud heade kavatsustega, et kontrollida, kas on abi vaja või ei ole. Janek Palopääl taotleb karistuse muutmist ja tema suunamist rehabilitatsiooni teenusele. Kaebaja leiab, et rahaline karistus raskendab tema olukorda ning tekitab juurde vaimseid pingeid. Kaebusele on lisatud väljavõte haigusloost. Kohtuotsuse põhjendused
- VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
- Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
- Käesolevas väärteoasjas heidetakse Janek Palopäälele ette, et ta tegi eritalituse vale väljakutse KarS § 278 lg 1 tähenduses kui helistas 08.01.
- a kell 00:03 häirekeskusesse ja teavitas naisterahva pantvangis hoidmisest.
- KarS § 278 lg 1 näeb ette vastutuse päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadvalt vale väljakutse või väljasõidu põhjustamise eest.
- Politsei infosüsteemis on registreerinud 08.01.
- a üks Janek Palopääle poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõne, milles isik teavitas häirekeskust sellest, et Tartus XXX hoitakse vägisi kinni naisterahvast ning manustatakse mingeid aineid. 2
(5)- Tunnistaja D. J. ütluste kohaselt laekus 08.01.
- a öösel kõige kõrgema prioriteediga väljakuste (isik või tema elu on ohus), mille sisuks oli, et naisterahvast, kes pidi olema narko-või alkoholijoobes, hoitakse vägisi XXX tänaval. Kõne tegi Janeki nimeline meesterahvas. Sündmusele reageeris nii tunnistaja patrullmeeskond kui ka lisaks teine patrull. XXX tänaval avas ukse keegi meesterahvas, kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Korteris oli kolm meest ja üks naisterahvas. Seltskond istus rahulikult, kuid olid politsei tulekust šokeeritud. Isikud ütlesid, et tarvitasid seltskonnas alkoholi ja neid oli esialgu viis inimest. Neli jäi sinna ja Janek Palopääl lahkus. Tunnistaja avaldas kohtus, et politsei selgitas välja, et naisterahvaga oli kõik korras. Naisterahvas küsis, et miks politsei nende juurde tuli ja selgitas, et neil on kõik korras - istusid ja vaatasid televiisorit, tarvitasid alkoholi, sõid ja suhtlesid. D. J. sõnul veendusid politseinikud selles, et koosviibijatega oli kõik korras, ohtu ei olnud. Naisterahvast kolleeg rääkis seltskonnas olnud naisterahvaga ka eraldi ning kõik oli tõepoolest korras. Politseinike küsimusele, et miks viies meesterahvas läks minema, vastati, et meesterahvas ei olnud piisavalt kaine, tarvitas nendega koos alkoholi ja päris palju ning mingi hetk hakkas seal käituma ebaadekvaatselt. Seltskond ei tahtnud rohkem talle alkoholi anda, mille peale meesterahvas ärritus ja läks korterist minema. Tunnistaja sõnul üritasid politseinikud kätte saada isikut, kes helistas, kuid isik telefonikõnele ei vastanud ja kodus ei viibinud.
- Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt jäi talle XXX tänava korteris viibides kõrvu, et naisterahvas vaadates telekat nuttis millegi peale vahete-vahel. See nutmine jäi Janek Palopääle sõnade kohaselt teda kummitama. Kummitama jäi ka see, et kas naisterahvaga on kõik korras ja Janek Palopääle sõnade kohaselt tekkis tal ülemõtlemine ja siis tekkis juba XXX. Menetlusalune isik kinnitas, et ta tunneb selle hetke ära kui XXX. Seejärel tegi kõne, eesmärgiga, et las politsei kontrollib igaks juhuks, kas ikkagi naisterahvaga on kõik korras kui tõesti midagi on, siis oleks naisterahval võimalus politsei abiga ära saada, aga kui kõik on korras, siis on kõik korras. Pantvangis olemise kahtlust põhjendab Janek Palopääl sellega, et naisterahvas nuttis ja istus kramplikult nagu ühe koha peal. Kui mitmed inimesed selle aja jooksul käisid WC-s, siis tema ei külastanud kordagi WC-d. See jäi menetlusalusele isikule kuidagi meelde või niimoodi faktiliselt pähe kummitama. Janek Palopääle ütluste kohaselt oli ta terve õhtu peale, s.o pikema aja peale tarbinud pudeli ja ¼ konjakit „Aramis“. Need olid pooleliitrised pudelid, 30 kraadised. Janek Palopääl selgitas, et asi polnud purjusolekus, vaid kui ta joob, siis on XXX. Sinna jäänud isikud olid samuti alkoholijoobes. Naisterahvas oli ka silmnähtavalt joobes. Janek Palopääle sõnul XXX ja XXX, see on pikk protsess. Ta on selle probleemiga tegelenud aastaid. Varem probleemi ei tunnistanud, elas oma elu, tegi ettevõtteid, hakkas midagi saavutama ja siis kukkus kõik kokku. Lähedased sundisid teda arsti juurde pöörduma. Kui arst kinnitas probleemide olemasolu, siis hakkas menetlusalune isik regulaarselt arsti juures käima ja sealt hakkas diagnostika ja edasiminek, mis jõudis selleni, et see probleem on päris tõsine. Janek Palopääle sõnade kohaselt on ta jälgimisel ja lõppdiagnoosi ei ole. Ravi on pidevalt peal, sest muidu hakkab juhtuma igasuguseid asju. Viimasel ajal on end ära isoleerinud ja kuskil pubides ei käi, vaatab kuidas ravi hakkab tööle ja siis vaatab edasi, et ei juhtuks rohkem probleeme. XXX tekib siis kui on tunne, et keegi ründab teda, kas sõnadega verbaalselt või füüsiliselt, või keegi teeb mingisuguseid etteheiteid, mis ei ole asjakohased. Janek Palopääl avaldas, et kui XXX tuleb, siis ei reageeri ta adekvaatselt. Saab sellest tagantjärele aru, et ei reageerinud sel korral adekvaatselt. Arst on öelnud, et ühe tabletiga koos ei tohi alkoholi tarvitada, teisi tablette peab võtma igas seisus. Alkoholi tarvitamine on menetlusaluse isiku sõnul tema puhul igapäevane, kuid hästi piiratud kogustes. Arstiga on sellest teadlik. On päevi, kui ta ei võta alkoholi, siis sööb tablette. XXX ja XXX. Arst on öelnud, et kui on seda vaja, siis tee (võta alkoholi), aga ei tohi üle piiri minna. Peale seda intsidenti on olnud Janek Palopääle sõnul olnud politseiga kokkupuuteid ja 3
(5)seetõttu on ta veel rohkem tõmbunud koduseinte vahele. Kuskil oli konflikt pubi turvamehega ja pärast viis politsei ta kainenema. Menetlusaluse isiku sõnul on ta teinud endaga kokkuleppe, et ta ei külasta ühegi peokohta enne kui kõik on korras. Janek Palopääl avaldas, et tal XXX ja XXX, kuid see on lõpetatud ja XXX. XXX ja tal XXX. XXX, mis aitas kõik asjad lahendada.
- Väljavõte ambulatoorsest epikriisist kajastab, et XXX on Janek Palopääle osas 21.01.
- a muutnud raviskeemi. 05.02.
- a seisuga on fikseeritud, et isik vajab XXX ja kui seisund paremaks ei lähe, siis XXX.
- Kohtuasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise aja ning koha osas. Janek Palopääl tunnistab, et ta tegi häirekeskusele väärteoprotokollis ja väärteootsuses kajastatud väljakutse. Samas põhjendab Janek Palopääl häirekeskusele tehtud kõnet asjaoluga, et ta hindas olukorda oma tervislikust seisundist tulenevalt ebaadekvaatselt. Tema soov oli see, et politsei kontrolliks olukorda XXX tänava korteris, ja vajadusel osutaks naisterahvale abi, mitte aga see, et teha vale väljakutse.
- Kohus on seisukohal, et nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega ning häirekeskusele Janek Palopääle poolt tehtud kõnega on tõendatud, et 08.01.
- a kell 00:03 tegi Janek Palopääl väljakutse helistades telefoninumbrilt XXX häirekeskusele ja ütles, et Tartus XXX korteris hoitakse naisterahvast pantvangis. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et kohale saabunud politseipatrullid selgitasid välja, et kedagi pantvangis ei hoitud. Seega on täidetud KarS § 278 lg 1 kirjeldatud väärteokoosseisu objektiivne külg.
- Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 278 lg 1 teo toimepanemist otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
- Seega saab isikut KarS § 278 lg 1 alusel karistada vaid juhul kui on tõendatud, et süüdlane oli kindel, et teate sisuks olevat häda- või ohuolukorda tegelikult ei eksisteeri.
- Kohtuvaidluse käigus on kohtuvälise menetleja esindaja avaldanud järgmist:“/ …/ Seetõttu on selge, et siin ei ole tõenäoliselt otsest tahtlust. Selliste tegude toime panemisel väärteomenetluses on karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud teod.“
- Kohtuvälise menetleja 31.01.
- a otsus ei kajasta menetleja seisukohta teo subjektiivse külje osas.
- Janek Palopääl on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus põhjendanud oma tegu asjaoluga, et ta hindas olukorda 08.01.
- a öösel ebaadekvaatselt. Kuid tal oli tekkinud kahtlus, et XXX tänava korteris võib seal viibinud naisterahvaga midagi juhtuda ja ta soovis, et politsei kontrolliks olukorda. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid seda, et Janek Palopäälel oli tahtlus teha vale väljakutse ja ta oli kindel, et häda- või ohuolukorda tegelikult ei eksisteeri.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Janek Palopääle poolne otsene tahtlus tegu toime panna pole tõendamist leidnud, siis pole KarS § 278 lg 1 subjektiivne koosseis täidetud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada.
- Kohus peab vajalikus siiski märkida seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse seisukohaks, et 08.01.
- a oli Janek Palopääl väljakutset tehes XXX. 4
(5)Kohtule esitatud väljavõte Janek Palopääle haigusloost kinnitab vaid seda, et ta on alates 16.08.
- a neljal korral pöördunud perearsti poole ning järgib XXX koostatud muudetud raviskeemi. Haigusloo väljavõte kinnitab küll seda, et Janek Palopääl saab ja vajab XXX, kuid seda, et ta oleks olnud 08.01.
- a XXX, haigusloost ei tulene.
- Kohus on seega seisukohal, et Janek Palopääl oli 08.01.
- a süüvõimeline.
- Eeltoodut kokku võttes tuleb Janek Palopääle kaebus rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
- jaanuari
- a otsus väärteoasjas nr 2780,25,000299 tühistada. Kohus lõpetab väärteoasjas KarS § 278 lg 1 järgi väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Janek Palopääle teos väärteotunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5
(5)