← Eesti

1-24-7396/19

Obsah (7)§ 137§ 178§ 74§ 63§ 65§ 75§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2025, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-24-7396 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Markus K

§ 137lg 1, § 178 lg 11 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 6.

märtsil 2025 lühimenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Agu Hani Eesti Vabariigi kodanik, ik 37209230013; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 23. augusti 2021. a otsusega

§ 178

lg 11 järgi.

§ 74

lg 1, 3, 5 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata 2 aasta 7 kuu pikkuse katseajaga; tõkendit kohaldatud pole Kaitsja Janek Valdma RESOLUTSIOON Ringkonnakohus jätab Agu Hane kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast 1 kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus tegi 6. märtsil 2025 otsuse, millega mõistis Agu Hane süüdi

§ 178

lg 11 ja § 137 lg 1 järgi.

§ 178

lg 11 järgi mõistis kohus Agu Hanele karistuseks 2 aastat,

§ 137

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, st 2 aastani. Kuriteod on pandud toime katseajal, mistõttu suurendas kohus eespool nimetatud 2-aastast karistust

§ 65lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 23.

augusti 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 6 kuu vangistuse – võrra ning mõistis Agu Hanele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus mõistis Agu Hane

§ 178lg 1 1 järgi süüdi selles, et ta hoidis täpselt tuvastamata ajast kuni 21.

oktoobrini 2022 enda elukohas olevas arvutis ja mälupulkadel suurt hulka foto- ja videofaile, millel oli kujutatud nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut nii pornograafilises kui ka erootilises situatsioonis.

§ 137

lg 1 järgi mõistis maakohus Agu Hane süüdi selles, et ta filmis ja pildistas tema kohta andmete kogumise andmetel oma naabrit. 16.12.2021 kella 13.54-st kuni 13.55-ni filmis ja pildistas ta hoovis viibivat naabrit. 08.10.2022 kella 03.11 ja 03.17 vahelisel ajal ja 16.10.2022 kella 21.02 ja 21.07 vahelisel ajal filmis ta akna tagant liistu otsa kinnitatud mobiiltelefoni kasutades salaja naabrit tema korteris. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Agu Hane kaitsja, kes vaidlustab otsust reaalse vangistuse kohaldamise osas. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus mõistaks uue karistuse selliselt, et vähemalt osa liitkaristusest jääks tingimisi kohaldamata. Võimalusel palub kaitsja asendada karistus osaliselt või täielikult tingimisi vangistusega või mõne muu kergema mõjutusvahendiga. Kaitsja märgib, et karistusseadustiku § 56 lõike 2 kohaselt võib vangistust mõista üksnes juhul, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus ei põhjendanud otsuses piisavalt, miks ei ole võimalik süüdistatavat mõjutada leebemate mõjutusvahenditega, eelkõige tingimisi vangistusega või muude karistusliikidega. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud karistuse mõistmisel tähelepanuta süüdistatava isiku tausta ja praeguse eluolukorra, nimelt selle, et 2  Agu Hani on töövõimetuspensionär;  töötab madalapalgalisel töökohal (majahoidjana);  tema tervislik seisund on halb;  isikul on sünnipärastel asjaoludel madal haridus- ja sotsiaalne kapital;  ta ei käitu vägivaldselt ja tal ei esine sõltuvusprobleeme. Kõik see näitab kaitsja hinnangul, et karistuse eesmärgid oleks saavutatavad kergema mõjutusvahendiga. Kaitsja leiab, et kuigi tegemist on Agu Hane mitmenda karistusega, on seaduslikult võimalik jätta karistus osaliselt või täielikult täitmisele pööramata

§ 74

alusel, arvestades, et  süüdistatav füüsiliselt ei ole ohtlik teistele isikutele;  tema intellektuaalsed eripärad ja raske lapsepõlv ning elukogemus nõuavad pigem juhendamist kui vangistust;  pikk vangistus lõhuks olemasoleva sotsiaalse tugistruktuuri;  süüdistatav on väljendanud valmisolekut saada vajalikku ravi ja tuge;  kriminaalhooldaja oma ettekandes leiab, et šokivangistus võiks olla kohane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni argumendid on ilmselgelt põhjendamatud ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 4. Agu Hani pani uued kuriteod toime talle

§ 74alusel kohaldatud katseajal.

Kui isik paneb uue tahtliku kuriteo toime

§ 74

alusel kohaldatud katseajal, saab vastavalt

§ 74

lg-le 5 kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga üksnes koos süüdlase elektroonilisele valvele allutamisega, elektroonilist valvet saab vastavalt

§ 75lg 2 p-le 9 kohaldada vaid süüdistatava nõusolekul.

Kaitsja ei ole apellatsioonis elektroonilise valve kohaldamise küsimust käsitlenud ja apellatsioonist ei nähtu, et maakohtu menetluses oleks küsitud Agu Hane nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. See, et kaitsja taotleb Agu Hane karistuse täitmisele pööramata jätmist vähemalt osaliselt, ei tähenda, et sellisel juhul ei kehtiks elektroonilise valve kohaldamise nõue –

§ 74reguleerib nii karistusest täielikult kui ka osalist vabastamist.

5. Lisaks eelnevale märgib kohtukolleegium aga, et apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel vigu, mis tingiks maakohtu otsuse muutmise. Kaitsja etteheide, justkui oleks maakohus rikkunud

§ 56

lg-t 2, kuna pole põhjendanud, miks ta ei kohaldanud kergemat karistust, on alusetu.

§ 56

lg 2 teise lause kohaselt peab karistuseks just vangistuse mõistmist põhjendama juhul, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi.

§ 178

lg 1 1 näebki ainsa karistusena ette vangistuse.

§ 137

lg 1 näeb vangistuse kõrval ette ka rahalise karistuse, selle kuriteo eest karistuse mõistmisel on aga kohus põhjendanud, miks ta ei pea 3 võimalikuks Agu Hane karistamist rahalise karistusega: kohus leidis, et selle kohaldamine ei ole põhjendatud eripreventiivsel kaalutlusel. Sellele seisukohale apellatsioonis sisulist vastuväidet esitatud pole. Kaitsja seisukoht, et kohus oleks pidanud

§ 56

lg-st 2 tulenevalt põhjendama, miks ta ei kohalda tingimisi vangistust, on aga ilmselgelt põhjendamatu, sest karistusseadustik ei tunne sellist karistusliiki nagu tingimisi vangistus. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine pole iseseisev karistusliik, vaid vangistuse kui karistusliigi individualiseerimise viis. Seega ei reguleeri

§ 56lg 2 vangistuse tingimisi täitmisele pööramise põhistamist.

Samas märgib ringkonnakohus, et maakohus on seda, miks ta ei pea võimalikuks jätta karistust tingimisi täitmisele pööramata, põhjendanud, osutades sellele, et Agu Hane senised karistused ei ole talle mõju avaldanud. Ilmselgelt põhjendamatu on ka kaitsja väide, et maakohus on jätnud karistuse mõistmisel olulised asjaolud tähelepanuta. Apellatsioonis ei ole selgitatud, kuidas näitavad apellatsioonis loetletud asjaolud – sh see, et Agu Hani on töövõimetuspensionär ja töötab madalapalgalisel töökohal –, et karistuse eesmärgid oleks saavutatavad kergema mõjutusvahendiga. Maakohtu otsusest nähtub, et loetelu asjaoludest, miks on kaitsja arvates võimalik Agu Hane karistus vähemalt osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätta, on kaitsja esitanud ka maakohtus. Maakohus on otsuses esitanud oma põhjendused, miks kohtus seda võimalikuks ei pea, ning argumente, mis maakohtu seisukoha kummutaks, apellatsioonis esitatud pole. Kohtukolleegium peab sisutühjaks taotlust kohaldada võimalusel mingit muud leebemat mõjutusvahendit, sest apellatsioonist ei ilmne, millist mõjutusvahendit oleks tema hinnangul võimalik karistusseadustikust tulenevalt karistuseks mõistetud vangistuse asemel kohaldada. 6. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsusega Agu Hanele mõistetud karistus järgib

§ 56

lg-s 1 sätestatud põhimõtteid ja kohtupraktikat ning apellatsiooni argumendid ei anna alust selle muutmiseks. Tuginedes KrMS § 326 lg-le 3, jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.