← Eesti

1-25-111/15

1-25-111 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-25-111 Kohtukoosseis Orvi Koik, Janika Kallin ja Andres Parmas Kriminaalasi Andrei Selemenevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja Rostislav Malovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja süüdistatav Andrei Selemenev viibimiskoht Tallinna Vangla) (ik 38006263736; RESOLUTSIOON Jätta Andrei Selemenevi apellatsioon Harju Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsuse peale menetluskulude osas läbi vaatamata. Muus osas jätta süüdistatava Andrei Selemenevi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsusega tunnistati Andrei Selemenev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Andrei Selemenevi eelvangistuses viibitud aeg
  9. aprill 2024 kuni
  10. aprill
  11. a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates viimasest kinnipidamisest, s.o
  12. novembrist
  13. Sama kohtuotsusega mõisteti Andrei Selemenevilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha II astme kuriteo teoimepanemise eest summas 1329 eurot, kaitsjatasu summas 1017,48 eurot ja ekspertiisi teostamise kulu 3780 eurot. Menetluskulud kokku summas 1

(3)1-25-111 6126,48 eurot võimaldati tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igas kuus vähemalt 510,54 eurot. Kriminaalmenetluse kuludest jäeti riigi poolt määratud kaitsja Eve Jundas kaitsjatasu 131,76 eurot riigi kanda.
  1. Otsusega lahendati ka tsiviilhagidega seonduv.
  2. Andrei Selemenev esitas apellatsiooni, milles palub vähendada sundraha ja kaitsjatasu. Sundraha palub vähendada poole võrra, sest ta ei ole võimeline seda tasuma. Kaitsjatasu palub vähendada, sest kaitsja töö ei olnud kohane. Ka ei nõustu Andrei Selemenev ekspertiisi teostamise kuluga, sest on kõike tunnistanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, kaebusega, leiab, et Andrei Selemenevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  4. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  5. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16).
  8. Andrei Selemenevi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul on sõlmitud kokkulepe (V kd, tl 74-83), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ja nende hüvitamine KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul igakuiste osadena. Andrei Selemenev nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Andrei Selemenev kinnitas enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. 7.1 Kokkulepe on avaldatud ka kohtuistungil, kus Andrei Selemenev kinnitas, et kokkulepe on arusaadav, tunnistab tsiviilhagisid ja on põhimõtteliselt kokkuleppega nõus, kuigi soovis minna ravile. Andrei Selemenev selgitas, et nõustus kahe aastase vangistusega, sest muidu määraks karistuse kohus ja ta võiks saada rangema karistuse. Samas kinnitades, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Keegi ei ähvardanud ega sundinud teda kokkulepet sõlmima. Märkides sedagi, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, kuid vabanedes on ta ikkagi narkomaan, kuigi ravile minnes oleks võimalik tal vabaneda sõltuvusest. Jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja on nõus kokkuleppega. Mingeid muid vastuväiteid Andrei Selemenev ei avaldanud. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. 2
(3)1-25-111
  1. Apellatsioonis, mille on esitanud Andrei Selemenev, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Andrei Selemenevi apellatsioon jätta läbi vaatamata.
  2. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Andrei Selemenevi apellatsiooni menetluskulude osas läbi vaatamata.
  3. Andrei Selemenev ei ole apellatsioonis viidanud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsiooni sisust võib teha järelduse, et Andrei Selemenev viitab asjaolule, et justkui oleks rikutud tema kaitseõigust, sest kokkuleppemenetluses ei teinud kaitsja oma tööd hoolsalt.
  4. Kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kolleegiumil tuleb märkida, et ei ole alust väita, et Andrei Selemenevi poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oleks kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või ta oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest, seoses kaitsja puuduliku tööga.
  5. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1).
  6. Süüdistatav Andrei Selemenev ei ole märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse seoses kaitsja puuduliku tööga. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS
  7. peatüki
  8. jao rikkumiseks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-81-11 p 27 tooduga. Süüdistatav ei märkinud kordagi kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kaitsja ei ole kohusetundlik või on teinud oma tööd hooletult ja jätnud süüdistatava ilma kaitseõigusest.
  9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava Andrei Selemenevi apellatsiooni selles osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.