Obsah (10)

§ 4034§ 416§ 94§ 403§ 1132§ 100§ 101§ 113§ 402§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-116823 Tsiviilasi Bondora AS hagi B.B.

§ 4034lg-le 7.

Ka kohustati hagejat ülesütlemisavalduse kehtivuse hindamiseks esile tuua

§ 416

lg-st 1 tulenevad ülesütlemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused laenulepingu kohta. Hageja vastus kohtunõudele

1. Hageja selgitas, et kostja tasus osaliselt
2. novembri 2023 osamakse,
3. detsembri 2023 osamakse jäi tasumata täielikult,
4. jaanuari 2024 osamakse jäi tasumata, kuid samal kuupäeval on laekunud varasemalt tekkinud võlgnevus osaliselt,
5. veebruari 2024 ja
6. märtsi 2024 osamaksed on täielikult laekumata. Igakuine laekumine arvestatakse kõikide lepingute kohta, mistõttu kehtib eelviidatu kõikide lepingute osas. Hageja selgitas illustreerivalt, et kui kostjal on kaks laenulepingut ning tema igakuine osamakse on kokku 100 eurot, siis hageja arvestab osamakse vastavalt maksegraafikule mõlema lepingu peale. Hageja selgitas ka, et krediiditoimiku alamlehel "Bank Statement details" on väljavõte kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest. Nähtuvalt kannete tüübist laekus kostjale lepingute sõlmimise ajal igakuine sissetulek (töötasu ettevõtetelt Biocc OÜ, Nordwise Biotech OÜ, OÜ Viigardi), töölepingu lõpparve ja puhkuse kompensatsioon, sotsiaaltoetused (töötukassa, pension, peretoetus). Täiendavalt esines kostjal ka ebaregulaarseid sissetulekuid Fixman Eesti OÜ-lt ning Dontuva Baltic AS-lt. Kostja seisukoht
7. Kostja selgitas, et jättes arvesse võtmata lepingtasudena arvestatud tasaarveldusi, sai kostja hagejalt kasutamiseks kokku 8500 eurot alates
8. veebruarist 2021 kuni
9. juulini
10. Kostja on seisukohal, et seoses vastutustundliku laenamise nõuete rikkumisega tuleb laenuandjale tasutud 7529 eurot 88 senti arvestada põhinõude katteks. Kostja nõustub, et võlgnetav summa on 970 eurot 12 senti (8500-7529,88). Kostja taotleb kohtult summa 970 euro 12 sendi tasumiseks graafikut, maksega 50 eurot kuus. Kostjale jääb arusaamatuks, mis asjaolud on tinginud sedavõrd suured hooldustasud 650 eurot 83 senti ning milliste arvete peale on kostja tagasimaksetest arvestatud kokku 717 eurot 52 senti. Olemuslikult oli tarbijakrediidi puhul tegemist krediiditootega, milles esimese lepingu alusel võimaldati kostjale krediidilimiit 2600 eurot ning iga järgneva laenu väljastamisega krediidilimiiti suurendati vastavalt lepingus toodud summale. Nii suurendati 2600 euro suurust algsummat
11. novembrist 2022 kokku 8500 euroni arvestamata vahepeal kostja poolt tehtud tagasimakseid. Igakordne krediidisumma suurendamise taotlus rahuldati uue lepingu koostamisega. Perioodil veebruar 2021 kuni juuli 2023 oli kostjal majandusliku toimetulekuga keeruline olukord. Kostja taotles täiendavaid vahendeid igapäevaseks toimetulekuks ja erinevate kohustuste katmiseks. Kostja majandusraskused 2023 II poolaastal süvenesid ning kostja sattus veelgi suurematesse makseraskustesse. Kostja on seisukohal, et laenuandja on laenude sellise järjestikkuse väljastamisega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja ei kontrollinud nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Kostjalt ei küsitud taotluste esitamisel pangakonto väljavõtteid ega täiendavaid andmeid kostja varalise seisu ja muude kohustuste kohta. Selliselt korduv krediidilimiidi suurendamise taotluste arv oleks laenuandjat pidanud suunama põhjalikumale kontrollile, et veenduda tarbija krediidivõimes. Pangakonto väljavõtetelt oleks nähtunud täiendavad 9 2-24-116823 kostja kohustused, sealhulgas laenukohustus Bigbank AS ees alates
12. märtsist 2022, TF Bank AS ees alates
13. maist 2022, IPF Digital AS ees alates
14. septembrist 2022 ja AS Inbank Finance ees alates
15. maist
16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingutes olid määratud intressid vahemikus 24,08% kuni 44,48% aastas.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal oluliselt madalam. Lisaks ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Hageja seisukohta kostja vastusele

1. Hageja ei nõustunud kostjaga, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitatud pangakonto väljavõtted on hagejal olemas ja hageja on need koos krediiditoimikuga esitanud (alamlehed Bank Statement ja Bank Statement details). Perioodil aprill 2020 kuni juuli 2023 on laekunud kostjale töötasu erinevatelt tööandjatelt: BIOCC OÜ, DOTNUVA BALTIC AS, NORDWISE BIOTECH OÜ, FIXMAN EESTI OÜ, OÜ MEGAFORT ja OÜ VIIGARDI. Samal ajal on laekunud regulaarselt ka sotsiaaltoetust, peretoetust, pensioni ja haigekassalt haigusrahasid. 8.
2. Kostja on kõikides laenutaotlustes toonud välja, et tema igakuised kohustused on 147-149 eurot ning ta pole deklareerinud elamiskulusid. Hageja on laenulepingute sõlmimisel analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtteid ning nendelt nähtub, et kostja igakuised kohustused (v.a Bondorale) on vahemikus 261 eurot 28 senti kuni 430 eurot 44 senti. Samuti on laenu väljastamisel hageja arvestanud kostja elamiskulusid vahemikus 250 kuni 689 eurot. Hageja on arvestanud laenu väljastamisel hageja kostja igakuiste väljaminekutega laenuandjatele: AS Inbank Finance, IPF Digital AS, TF Bank, ESTO AS, Bigbank AS, Modena Estonia OÜ. 8.
3. Laenutaotluse esitamisel kinnitab laenutaotleja, et tema poolt esitatud andmed ja pangakontoväljavõtted on tõesed ning ta ei varja krediidiandja eest olulist informatsiooni. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et laenutaotluse alustamisel veebileheküljel www.bondora.ee peab kostja andma mõned kinnitused, mh Kinnitan, et minu poolt laenutaotluses esitatud ja esitatavad andmed on tõesed ja õiged ning ma ei varja Bondora AS-i eest olulist teavet oma finantsolukorra kohta. Ilma kinnituseta ei ole võimalik laenutaotlusega jätkata. Kostja on läbivalt deklareerinud laenutaotlusel oma kohustusteks 147 kuni 149 eurot, kuigi on selge, et igakuised kohustused on oluliselt suuremad. 8.
4. Kostja ei ole märkinud, et tal oleks elamiskulud, kuid selge on see, et igal isikul, hoolimata sellest, kas ta elab sotsiaalkorteris, enda korteris või üürikorteris, on reeglina igakuised kulutused eluasemele – kommunaalteenused ja üür/pangalaen. Hageja on iga laenu väljastamisel arvestanud kostja maksevõime hindamisel ka kostja elamiskuludega, mis kostja enda hinnangul on 0 eurot kuus. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. 8.
5. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtte(d). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline. 10 2-24-116823 8.
6. Hagi asjaoludest ja esitatud tõenditest on selge, et pooled on sõlminud eraldi kümme laenulepingut, samuti on hageja teinud kostjale ka kümnel korral ülekanded põhiosa suuruses. Kostja väljatoodud nn „krediidilimiitide suurendamised“ ehk summad on mõnevõrra valed. Nimelt ei ole kostja arvestanud lepingu sõlmimise tasuga, mis on tagastamata põhiosa hulgas. See tähendab, et laenulepingu BL2176028 põhiosa oli 2764 eurot (mitte 2600 eurot), sest 164 eurot oli lepingu sõlmimise tasu ning laenulepingu üldtingimuse p. 4.
7. alusel tasub laenuandja laenusaajale summa, millest on maha arvestatud lepingutasu vastavalt laenulepingu p-le 8.
8. Sama kehtib ka kõigi teiste üheksa laenulepingute osas. Seega nõuab hageja käesoleva tsiviilasja raames 10 laenulepingust täitmata jäänud kohustuse täitmist. 8.
9. Hageja selgitas, et laenulepingu haldustasus on pooled samuti leppinud kokku laenulepinguid sõlmides. Kõikide laenulepingute eritingimuste p-s 1.21 on viidatud sellele, et haldustasu on 4% laenusummast aastas. Näiteks laenulepingu BL2176028 igakuine lepingu haldustasu suuruseks on 9 eurot 21 senti (2764 x 0,04/12). Igakuine haldustasu on välja toodud ka laenulepingute maksegraafikus kõrvalnõuete st intressinõude hulgas. 8.
10. Lisateenuste arved on hageja vastavalt kostja sõlmitud lisateenuste lepingule (Bondora On Track, Bondora Secure+). Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid kliendile. Tegemist on tasulise teenusega vastavalt hageja hinnakirjale ning kliendil on alati õigus teenusest taganeda või see lõpetada. Kuna lisateenused on isikupõhised, mitte lepingutepõhised ja poolte vahel on sõlmitud veel teisigi laenulepinguid, siis ei nõua hageja käesoleva tsiviilasja raames nende konkreetsete võlgnevuse tasumist. Samuti on lepingu kehtivuse ajal esitanud hageja arveid tasuliste kirjade eest (

§ 1132lg 2 p 1), mille eest on kostja alguses samuti tasunud.

8.

1. Hageja avaldas valmidust tsiviilasja lahendamiseks kompromissiga. Kompromissläbirääkimised
2. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissi esitamiseks
3. novembriks
5. Hageja teavitas
6. novembril 2024, et pooled ei jõudnud kompromissini, mis rahuldaksid mõlemat osapoolt. Erinevate laenulepingute tulemusel on hageja väljastanud kostjale kokku laenu 12 752 eurot ning kostja on tagastatud kokku 6806 eurot 36 senti. Kostja pakkumine tasuda summa 3500 eurot 70 kuu jooksul (s.o enam kui 5 ja pool aastat), ei ole hageja hinnangul mõistlik.
7. Kostja kinnitas kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumist kohtumenetluse jätkumisega ning jääb oma seisukohas esitatu juurde. ja märkis, et arvestab KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
9. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

§ 101

lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 11

2-24-116823 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel sõlmiti järgnevad lepingud: 1)
2. veebruaril 2021 leping nr BL2176028, millega anti kostjale laenu 2764 eurot, intressimääraga 28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,48% aastas, laenu tagastamise periood
3. märts 2021 kuni
4. veebruar 2026 igakuise maksena 83 eurot 65 senti kuni 96 eurot 14 senti (dtl 52-82); 2)
5. novembril 2022 leping nr BL3182342, millega anti kostjale laenu 956 eurot, intressimääraga 20.03% aastas, krediidikulukuse määr 33,07% aastas, laenu tagastamise periood
6. detsember 2022 kuni
7. november 2027 igakuise maksena 9 eurot 39 senti kuni 25 eurot 61 senti (dtl 259-287); 3)
8. novembril 2022 leping nr BL3243177, millega anti kostjale laenu 531 eurot, intressimääraga 13,33% aastas, krediidikulukuse määr 25,03% aastas, laenu tagastamise periood
9. detsember 2022 kuni
10. november 2027 igakuise maksena 9 eurot 34 senti kuni 13 eurot 95 senti (dtl 83-113); 4)
11. detsembril 2022 leping nr BL3290695, millega anti kostjale laenu 531 eurot, intressimääraga 13,24% aastas, krediidikulukuse määr 24,80% aastas, laenu tagastamise periood
12. jaanuar 2023 kuni
13. detsember 2027 igakuise maksena 13 eurot 41 senti kuni 13 eurot 92 senti (dtl 114-144); 5)
14. jaanuaril 2023 leping nr BL3370927, millega anti kostjale laenu 956 eurot, intressimääraga 14,35% aastas, krediidikulukuse määr 26,14% aastas, laenu tagastamise periood
15. veebruar 2023 kuni
16. jaanuar 2028 igakuise maksena 25 eurot 60 senti kuni 28 eurot 54 senti (dtl 288-320); 6)
17. veebruaril 2023 leping nr BL3476124, millega anti kostjale laenu 744 eurot, intressimääraga 13,57% aastas, krediidikulukuse määr 25,29% aastas, laenu tagastamise periood
18. märts 2023 kuni
19. veebruar 2028 igakuise maksena 18 eurot 53 senti kuni 19 eurot 72 senti (dtl 228-258); 7)
20. veebruaril 2023 leping nr BL3501477, millega anti kostjale laenu 637 eurot, intressimääraga 14,99% aastas, krediidikulukuse määr 26,93% aastas, laenu tagastamise periood
21. märts 2023 kuni
22. veebruar 2028 igakuise maksena 13 eurot 91 senti kuni 17 eurot 32 senti (dtl 171-201); 8)
23. juunil 2023 leping nr BL3797076, millega anti kostjale laenu 531 eurot, intressimääraga 28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,22% aastas, laenu tagastamise periood
24. juuli 2023 kuni
25. juuni 2028 igakuise maksena 16 eurot 7 senti kuni 18 eurot 48 senti (dtl 145170); 9)
26. juunil 2023 leping nr BL3814905, millega anti kostjale laenu 531 eurot, intressimääraga 28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,25% aastas, laenu tagastamise periood
27. juuli 2023 kuni
28. juuni 2028 igakuise maksena 13 eurot 19 senti kuni 18 eurot 48 senti (dtl 202227); 10)
29. juulil 2023 leping BL3838490, millega anti kostjale laenu 850 eurot, intressimääraga 28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,33% aastas, laenu tagastamise periood
30. juuli 2023 kuni
31. juuni 2028 igakuise maksena 12 eurot 67 senti kuni 29 eurot 57 senti (dtl 321346). 12 2-24-116823
32. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust laenusaaja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping

§ 402

lg 1 tähenduses.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Hageja edastas
2. veebruaril 2024 kostjale teate lepingute täitmiseks täiendava tähtaja andmisest 30 päeva kirja saatmisest (dtl 357-359). Hageja teavitas
3. märtsil 2024 kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise tõttu loetakse lepingud ühepoolselt üles öelduks (dtl 360-361).
4. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb
5. aprilli 1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

§ 4034

lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kostja vastuses hagile asus seisukohale, et hageja krediidiandjana ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (dtl 433-436).

1. Hageja selgitas hagiavalduses, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kontrollis krediidiandja, et laenusaajal oli (dtl 32-34): 1) lepingu nr BL2176028 laenutaotluses kostja sissetulekuks 450 eurot ja kohustusteks 149 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2299 eurot 8 senti ja igakuisteks kohustusteks on 374 eurot 80 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 689 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1139 eurot 86 senti; 2) lepingu nr BL3182342 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1570 eurot 77 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja on 13 2-24-116823 arvestanud kostja elamiskuludeks 471 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 672 eurot 26 senti; 3) lepingu nr BL3243177 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 699 eurot 57 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 250 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 4 eurot 9 senti; 4) lepingu nr BL3290695 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1973 eurot 70 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 592 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 796 eurot 64 senti; 5) lepingu nr BL3370927 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 959 eurot 49 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 287 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 59 eurot 30 senti; 6) lepingu nr BL3476124 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 352 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 174 eurot 8 senti; 7) lepingu nr BL3501477 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 352 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 156 eurot 71 senti; 8) lepingu nr BL3797076 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti; 9) lepingu nr BL3814905 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 344 eurot 88 senti; 10) lepingu nr BL3838490 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 315 eurot 30 senti. 14 2-24-116823
2. Hageja selgitas
3. augusti 2024 kohtunõudele (dtl 419-421) vastates, et krediiditoimiku alamlehel „Bank Statement details“ on väljavõte kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest. Nähtuvalt kannete tüübist laekus kostjale lepingute sõlmimise ajal: igakuine sissetulek (töötasu ettevõtetelt Biocc OÜ, Nordwise Biotech OÜ, OÜ Viigardi), töölepingu lõpparve ja puhkuse kompensatsioon, sotsiaaltoetused (töötukassa, pension, peretoetus). Täiendavalt esines kostjal ka ebaregulaarseid sissetulekuid Fixman Eesti OÜ-lt ning Dontuva Baltic AS-lt (dtl 425). Hageja selgitas ka, et laenutaotluse esitamisel kinnitab laenutaotleja, et tema poolt esitatud andmed ja pangakontoväljavõtted on tõesed ning ta ei varja krediidiandja eest olulist informatsiooni.. Kostja on läbivalt deklareerinud laenutaotlusel oma kohustusteks 147 kuni 149 eurot, kuigi on selge, et igakuised kohustused on oluliselt suuremad. Hageja on iga laenu väljastamisel arvestanud kostja maksevõime hindamisel kostja elamiskuludega, mis kostja enda hinnangul on 0 eurot kuus. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja on järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (dtl 731-733).
4. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist tõendanud. Riigikohus on
5. novembri 2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18 märkinud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kohus selgitab, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007. KAVS § 49 lg 1 sätestab nõuded tarbija krediidivõimelisuse hindamise korrale, sh nõuded tarbijalt kogutavale teabele. KAVS § 50 15 2-24-116823 kohustab krediidiandjat kontrollima tarbija poolt esitatud teavet. Antud nõuded kehtivad alates 29. märtsist 2015. Laenusaajaga on hageja sõlminud erinevaid tarbijakrediidilepinguid alates 13. veebruarist 2021. 21. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt

§ 4034

lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Hageja on kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 32-34). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20-22). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust regulaarsust kostjaga endaga suheldes. Hageja on esitanud laenusaaja pangakonto väljavõtted, kuid ei hagiavaldusest ega täiendavatest seisukohtadest ei nähtu, et laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel oleks hageja pangakonto väljavõtetest nähtuvate püsivate igapäevaste kulutustega enne laenuotsuse tegemist ka reaalselt arvestanud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on krediidivõime hindamisel lähtunud kostja pangakontole laekunud sissetulekust ja pangakontolt nähtuvatest kohustustest (dtl 32-34). Kuigi hageja on avaldanud, et on kostja maksevõime hindamisel võtnud arvesse kostja ülalpidamiskohustuse olemasolu, siis hagiavaldusele lisatud krediiditoimikust nähtub, et kostja maksevõime analüüsis ei ole märgitud ülalpeetavaid.

1. Hageja esitas laenusaaja masintöödeldud arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad mh laenusaaja sissetulekud ja kantavad kohustused (dtl 401). Hageja on selgitanud arvelduskontolt nähtuvate kulutustega arvestamist, millest tulenevalt leidis hageja, et peale kohustuste kandmist oli laenusaaja maksevõimeline (dtl 32-34). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole reaalselt laenusaaja arveldusarvel nähtuvaid kohustusi hinnanud enne laenuotsuse tegemist. 22.
3. veebruari 2021 sõlmitud leping nr BL2176028 16 2-24-116823 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 450 eurot ja kohustused 149 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2299 eurot 80 senti ja igakuisteks kohustusteks on 374 eurot 80 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 689 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1139 eurot 86 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 83 eurot 65 senti kuni 96 eurot 14 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Kohus ei nõustu, et krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne
4. veebruari 2021 lepingu sõlmimist kostja sissetulekuna igakuine töötasu (dtl 425). Enne antud lepingu sõlmimist on kostjale laekunud sissetulekuna Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension 342 eurot 91 senti, sotsiaaltoetus 34 eurot 26 senti, peretoetus 60 eurot ja 38 eurot 36 senti. Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal on tasunud Bigbank AS-ile 103 eurot 56 senti, IPF Digital AS-le 90 eurot, Julianus Inkasso AS-le 48 eurot 52 senti. Enne laenulepingu sõlmimist on kostjale
5. jaanuaril 2021 Omaraha OÜ kandnud 325 eurot 70 senti, samuti on kostjale teinud ülekandeid eraisikud. Kuigi kohus kohustas hagejat
6. augustil 2024 täpsustama, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt kõigi sõlmitud lepingute kohta kogumis, et kostjal oli kindel sissetulek ja esines ka lisalaekumisi. Hageja ei täpsustanud kuidas ta tuvastas kostja krediidivõimelisuse iga laenulepingu puhul eraldi. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
7. veebruari 2021 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 2299 eurot 80 senti. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli antud perioodil 475 eurot 53 senti, mis on ligilähedane hageja avaldatud kostja laenutaotluses märgitud 450 euro suurusele sissetulekule (dtl 32). Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 242 eurot 8 senti. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttest kohustusi teenuspakkujate ees, nt Teila Eesti AS arve tasumine 90 eurot 78 senti. Hageja sõlmis kostjaga
8. veebruaril 2021 laenulepingu kuumaksega 83 eurot 65 senti kuni 96 eurot 14 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 475 eurot kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 242 euro eest kuus (hageja arvestuse järgi oli kostjal kohustusi 374 eurot 80 senti kuus), siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks umbes 233 eurot. Kui lähtuda hageja poolt kindlaks tehtud kostja kohustustest, siis jäi kostjale igakuiselt vaba raha umbes 101 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 2764 eurot, kuumaksega kuni 96 eurot 14 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 101 eurot (475-374). Taotletud laenu makse oli 96 eurot 14 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha igapäeva kuludeks keskmiselt 5 eurot (101-96) kuus, mitte 1139 eurot 86 senti nagu väidab hageja. 22.
10. november 2022 leping nr BL3182342 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1570 eurot 77 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 471 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 672 eurot 26 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 9 eurot 39 senti kuni 25 eurot 61 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. 17 2-24-116823 Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne
11. novembri 2022 lepingu sõlmimist kostja sissetulekuna kostjale lõpparve ja kasutamata jäänud puhkuse kompensatsiooni maksmine
12. septembril 2022 ning Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuse maksmine (dtl 425). Kaks kuud enne antud lepingu sõlmimist oli kostja sissetulekuks Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine peretoetus 60 eurot ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti ning töövõimetoetus 361 eurot 19 senti. Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused novembris 2022 IFP Digital AS ees 31 eurot 37 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 98 senti, Bondora AS ees 141 eurot. Enne laenulepingu sõlmimist on kostjale 5 novembri 2022 ja
13. novembril 2022 teinud väljamakse CREDIT24 kokku 150 eurot. Kuigi kohus kohustas hagejat
14. augustil 2024 täpsustama, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
15. novembri 2022 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1570 eurot 77 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli vahetult enne laenulepingu sõlmimist 462 eurot 36 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 366 eurot 5 senti. Hageja sõlmis kostjaga
16. novembril 2022 laenulepingu kuumaksega kuni 25 eurot 61 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 462 eurot kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 366 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks umbes 95 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 956 eurot, kuumaksega kuni 25 eurot 61 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 95 eurot. Taotletud laenu makse oli 25 eurot 61 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha igapäeva kuludeks keskmiselt 69 eurot kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 672 eurot 26 senti (dtl 33). 22.
18. novembri 2022 lepingu nr BL3243177 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 699 eurot 57 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 4 eurot 9 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 9 eurot 34 senti kuni 13 eurot 95 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne
19. novembri 2022 lepingu sõlmimist kostja sissetulekuna kostjale lõpparve ja kasutamata jäänud puhkuse kompensatsiooni maksmine
20. septembril 2022 ning Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuse maksmine (dtl 425). Kaks kuud enne antud lepingu sõlmimist oli kostja sissetulekuks Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine peretoetus 60 eurot ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti ning töövõimetoetus 361 eurot 19 senti. Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused novembris 2022 IFP Digital AS ees 31 eurot 37 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 98 senti. Enne laenulepingu sõlmimist on kostjale 5 novembri 2022 ja
21. novembril 2022 teinud väljamakse CREDIT24 kokku 150 eurot. Samuti on hageja andnud
22. novembril 2022 kostjale täiendavat laenu, leping nr BL
23. 18 2-24-116823 Kuigi kohus kohustas hagejat
24. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
25. novembri 2022 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 699 eurot 57 senti (dtl 32). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu sõlmimist 462 eurot 36 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 225 eurot 5 senti. Arvelduskontolt ei nähtu kostja poolt hagejale varasemalt sõlmitud laenu kuumakse 96 eurot 14 senti, millise kohustuse olemasolu oli ka hagejale teada. Hageja sõlmis kostjaga
26. novembril 2022 laenulepingu kuumaksega kuni 13 eurot 95 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 462 eurot kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 321 euro eest kuus (hageja arvestuse järgi oli kostjal kohustusi 281 eurot 4 senti kuus), siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks umbes 141 eurot. Kui lähtuda hageja poolt kindlaks tehtud kostja kohustustest, siis jäi kostjale igakuiselt vaba raha umbes 181 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 13 eurot 95 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 141 eurot 5 senti (462-321). Taotletud laenu makse oli 13 eurot 95 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha igapäeva kuludeks keskmiselt 127 eurot (141,05-13,95) kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 4 eurot 5 senti (dtl 32). 22.
28. detsembri 2022 leping nr BL3290695 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1973 eurot 70 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 592 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 796 eurot 64 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 13 eurot 41 senti kuni 13 eurot 92 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne
29. detsembri 2022 lepingu sõlmimist kostja sissetulekuna töötasu OÜ-st Viigardi 563 eurot 74 senti, töövõimetushüvitis 178 eurot 4 senti, Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse 361 euro 19 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste maksmine kokku 101 eurot 17 senti (dtl 425). Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused detsembris 2022 IFP Digital AS ees 53 eurot 45 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 98 senti, ESTO AS ees 181 eurot 77 senti, Bondora AS ees 188 eurot. Kuigi kohus kohustas hagejat
30. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
31. detsembril 2022 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1973 eurot 70 senti (dtl 32). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu sõlmimist 1204 eurot 14 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 616 eurot 90 senti, s.o rohkem kui 50% laenulepingu andmise kuul laekunud sissetulekutest. Hageja sõlmis kostjaga
32. detsembril 2022 laenulepingu kuumaksega kuni 13 eurot 92 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1204 eurot 14 senti kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 616 euro 90 sendi eest kuus (hageja arvestuse järgi oli kostjal kohustusi 412 eurot 44 senti kuus), siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh 19 2-24-116823 eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 587 eurot 24 senti. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 13 eurot 92 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 587 eurot 24 senti. Taotletud laenu makse oli 13 eurot 92 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks keskmiselt 573 eurot 32 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 796 eurot 64 senti (dtl 32). 22.
34. jaanuari 2023 leping nr BL3370927 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 959 eurot 49 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 287 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 59 eurot 30 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 25 eurot 60 senti kuni 28 eurot 54 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne
35. jaanuari 2023 lepingu sõlmimist kostja sissetulekuna töötasu ning Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuse maksmine ja Eesti Haigekassa poolt töövõimetushüvitise maksmine (dtl 425). Kuu kuud enne antud lepingu sõlmimist oli kostja sissetulekuks OÜ-st Viigardi makstav töötasu 728 eurot 43 senti, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine peretoetus 60 eurot ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti ning töövõimetoetus 361 eurot 19 senti. Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused detsembris 2022 ESTO AS ees 181 eurot 77 senti, Bondora AS ees 188 eurot, IFP Digital AS ees 53 eurot 45 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 98 senti. Enne laenulepingu sõlmimist on kostjale
36. detsembril 2022 IPF Digital AS teinud väljamakse 70 eurot ja
37. detsembril 2022 Bondora AS teinud väljamakse 500 eurot. Kuigi kohus kohustas hagejat
38. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
39. jaanuari 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 959 eurot 49 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli vahetult enne laenulepingu sõlmimist 1190 eurot 79 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 616 eurot 90 senti. Hageja sõlmis kostjaga
40. jaanuaril 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 28 eurot 54 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1190 eurot kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 617 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks umbes 573 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 956 eurot, kuumaksega kuni 28 eurot 54 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 573 eurot. Taotletud laenu makse oli 28 eurot 54 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha igapäeva kuludeks keskmiselt 545 eurot kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 59 eurot 30 senti (dtl 33). 22.
42. veebruar 2023 leping nr BL3476124 20 2-24-116823 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 352 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 174 eurot 71 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 18 eurot 53 senti kuni 19 eurot 72 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne
43. veebruari 2023 lepingu sõlmimist kostjal sissetulekuna töötasu Viigardi OÜ-st detsembrikuu eest 728 eurot 43 senti ja lõpparve jaanuaris 605 eurot 79 senti, töövõimetushüvitis 16 eurot 18 senti, Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Perioodil detsember 2022 kuni
44. veebruar 2023 on kostjale krediidiandjad teinud väljamakseid kokku 1470 eurot (500+900+70), sh on väljamakse teinud kahel korral ka hageja. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused ESTO AS ees 181 eurot 77 senti, Bondora AS ees 228 eurot 73 senti, IFP Digital AS ees 54 eurot 34 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 82 senti. Kuigi kohus kohustas hagejat
45. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
46. veebruari 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu sõlmimist 1238 eurot 1 sent. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 658 eurot 36 senti, mitte 430 eurot 44 senti nagu hageja on märkinud. Hageja sõlmis kostjaga
47. veebruaril 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 17 eurot 32 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1238 eurot kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 658 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 580 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 744 eurot, kuumaksega kuni 19 eurot 72 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 580 eurot. Taotletud laenu makse oli 19 eurot 72 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks keskmiselt 560 eurot 28 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 174 eurot 8 senti (dtl 33). 22.
49. veebruari 2023 leping nr BL3501477 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 352 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 156 eurot 71 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 13 eurot 91 senti kuni 17 eurot 32 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne
50. veebruari 2023 lepingu sõlmimist kostjal sissetulekuna töötasu Viigardi OÜ-st detsembrikuu eest 728 eurot 43 senti ja lõpparve jaanuaris 605 eurot 79 senti, töövõimetushüvitis 16 eurot 18 senti, Töötukassa poolt 21 2-24-116823 makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Perioodil detsember 2022 kuni
51. veebruar 2023 on kostjale krediidiandjad teinud väljamakseid kokku 1470 eurot (500+900+70), sh on väljamakse teinud kahel korral ka hageja. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused ESTO AS ees 181 eurot 77 senti, Bondora AS ees 228 eurot 73 senti, IFP Digital AS ees 54 eurot 34 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 82 senti. Kuigi kohus kohustas hagejat
52. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
53. veebruari 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu sõlmimist 1238 eurot 1 sent. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 658 eurot 36 senti, mitte 430 eurot 44 senti nagu hageja on märkinud. Hageja ei ole selgitanud, et kuidas toimus kostja maksevõime hindamine ja millest tuleneb kostja sissetulekute ja kohustuste erinevus
54. veebruaril 2023 (leping nr BL3476124) ja
55. veebruaril 2023 sõlmitud lepingute hindamises kui tegemist on vaid seitsepäevase erinevusega ning kostja väljaminekute osas ei nähtu hagiavalduse ega selle lisadest muutusi. Hageja sõlmis kostjaga
56. veebruaril 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 17 eurot 32 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1238 eurot kuus, kostjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 658 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 580 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 637 eurot, kuumaksega kuni 17 eurot 32 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 580 eurot. Taotletud laenu makse oli 17 eurot 32 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks keskmiselt 562 eurot 68 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 156 eurot 71 senti (dtl 33). 22.
58. juuni 2023 leping nr BL3797076 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 375 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 16 eurot 7 senti kuni 18 eurot 48 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne
59. juuni 2023 lepingu sõlmimist kostjal sissetulekuna töötasu BIOCC OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, NORDWISE BIOTECH OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused IFP Digital AS ees 76 eurot 2 senti, TF Bank AB ees 146 eurot 10 senti, Inbank AS ees 46 eurot 95 senti, Bondora AS ees 264 eurot. Kuigi kohus kohustas hagejat
60. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et 22 2-24-116823 enne
61. juuni 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1973 eurot 70 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu sõlmimist 1727 eurot 32 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 533 eurot 7 senti, mitte 216 eurot 28 senti nagu hageja on märkinud. Hageja sõlmis kostjaga
62. juunil 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 18 eurot 48 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1727 eurot 32 senti kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 533 euro 7 sendi eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 1194 eurot 25 senti. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 18 eurot 48 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 1194 eurot 25 senti. Taotletud laenu makse oli 18 eurot 48 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks keskmiselt 1175 eurot 77 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti (dtl 33). 22.
64. juuni 2023 leping nr BL3814905 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustusi 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1254 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 375 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 344 eurot 88 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 13 eurot 91 senti kuni 18 eurot 48 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne
65. juuni 2023 lepingu sõlmimist kostjal sissetulekuna töötasu BIOCC OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, NORDWISE BIOTECH OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused IFP Digital AS ees 76 eurot 2 senti, TF Bank AB ees 146 eurot 10 senti, Inbank AS ees 46 eurot 95 senti, Bondora AS ees 264 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid ka
66. juunil 2023 laenulepingu nr BL3797076 kuumaksega 18 eurot 48 senti. Kuigi kohus kohustas hagejat
67. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
68. juuni 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1254 eurot 29 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu sõlmimist 1727 eurot 32 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 533 eurot 7 senti, mitte 216 eurot 28 senti nagu hageja on märkinud. Hageja ei ole selgitanud, et kuidas toimus kostja maksevõime hindamine ja millest tuleneb kostja sissetulekute ja kohustuste erinevus
69. juunil 2023 ja
70. juunil 2023 sõlmitud lepingute hindamises kui tegemist on vaid seitsepäevase erinevusega ning kostja sissetulekute ja väljaminekute osas ei nähtu hagiavalduse ega selle lisadest muutusi. Hageja sõlmis kostjaga
71. juunil 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 18 eurot 48 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1727 eurot 32 senti kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 533 euro 7 sendi eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva 23 2-24-116823 kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 1194 eurot 25 senti. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 18 eurot 48 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 1194 eurot 25 senti. Taotletud laenu makse oli 18 eurot 48 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks keskmiselt 1175 eurot 77 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti (dtl 33). 22.
73. juuli 2023 leping BL3838490 Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 375 eurot. Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 315 eurot 30 senti. Sõlmitud lepingu kuumakse oli 12 eurot 67 senti kuni 29 eurot 57 senti. Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne
74. juuli 2023 lepingu sõlmimist kostjal sissetulekuna töötasu BIOCC OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, NORDWISE BIOTECH OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused IFP Digital AS ees 76 eurot 2 senti, TF Bank AB ees 146 eurot 10 senti, Inbank AS ees 46 eurot 95 senti, Bondora AS ees 264 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid ka
75. juunil 2023 laenulepingu nr BL3797076 kuumaksega 18 eurot 48 senti ja
76. juuni 2023 laenulepingu nr BL3814905 kuumaksega 18 eurot 48 senti. Kuigi kohus kohustas hagejat
77. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et enne
78. juuli 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli vahetult enne laenulepingu sõlmimist 1727 eurot 32 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 533 eurot 7 senti, mitte 216 eurot 28 senti nagu hageja on märkinud. Hageja ei ole selgitanud, et kuidas toimus kostja maksevõime hindamine ja millest tuleneb kostja sissetulekute ja kohustuste erinevus
79. juunil 2023,
80. juunil 2023 ja 2 juulil 2023 sõlmitud lepingute hindamises kui tegemist juba kolmanda laenulepingu sõlmisega vähem kui ühe kuu jooksul ning kostja sissetulekute ja väljaminekute osas ei nähtu hagiavalduse ega selle lisadest muutusi. Hageja sõlmis kostjaga
81. juulil 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 29 eurot 57 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1727 eurot 32 senti kuus, kosjal oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi vähemalt umbes 533 euro 7 sendi eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 1194 eurot 25 senti. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 850 eurot, kuumaksega kuni 29 eurot 57 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 1194 eurot 25 senti. Taotletud laenu makse oli 29 eurot 57 senti kuus. 24 2-24-116823 Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks keskmiselt 1164 eurot 68 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 315 eurot 30 senti (dtl 33).
82. Kohus märgib, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kostja igakuised kohustused ja hagiavalduse lisast 17 nähtuvad kostja pangakonto masintöödeldud väljavõtetes on märkimisväärsed erinevused kostja sissetulekute ja kohustuste osas. Laenulepingu sõlmimisel on lisatud konto väljavõtted äärmiselt lühikese perioodi kohta (keskmiselt kuni kahe kuu väljavõte), mis ei näita kostja tegelikku igakuist stabiilset sissetulekut piisava pika perioodi jooksul ega võimalda hinnata, et kostja oleks olnud reaalselt suuteline tagama endale hageja poolt välja toodud sissetulekuid. Konto väljavõtte näitab, et kostja sissetulekud on olnud ebaregulaarsed, kostja kohustused on ajas erinevate krediidiandjate ees ainult suurenenud, sh on suurenenud laenumaksed ka hageja ees. Kostja maksevõime hindamisel ei ole hageja arvestanud kostjal juba lasuvat laenukoormust pikemaajalise regulaarse tööalase sissetuleku puudumist ning on väljastanud kostjale eelnevast hoolimata täiendavalt krediiti. Kuna kostja pangakonto väljavõte on esitatud masintöödeldud kujul, siis ei kajastu sellel andmeid enne laenulepingute sõlmimist kostja igapäeva tehingute kohta ega kasutatavate teenuste kohta, nt eluaseme kulud, internet/TV, telefoniarved jne. Masintöödeldud pangakonto väljavõttest ei ole võimalik kontrollida hagiavalduses toodud kostja sissetulekuid ega kohustusi ja esitatud andmetes esinevad märkimisväärsed erinevused. Küll aga nähtub masintöödeldud pangakontost, et kostjal olid märkimisväärsed laenukohustused erinevate krediidiandjate ees ning puudus igakuine regulaarne püsiv tööalane sissetulek. Kostja töösuhted olid lühiajalised ning vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel ning reaalselt kostja maksevõime hindamisel oleks hageja pidanud mõistma, et kostja ei ole laenuvõimeline. Samuti ei ole hageja selgitanud, millistele andmetele tuginedes on ta hinnanud igakordselt kostja eluaseme kulude suurust, mis on vahemikus 250 eurost kuni 689 euroni, kostja ise on hinnanud oma eluaseme kulu suuruseks 0 ning esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu eluaseme kulude kandmist. Hageja ei ole arvestanud kostja laenuvõimelisuse hindamisel kostja võimaliku ülalpidamiskohustusega, mis suurendab kostja kohustusi veelgi. Kuna hageja ei täpsustanud ka kohtu nõudmisel kostja maksevõime hindamise asjaolusid, siis ei ole kohtul võimalik ka kontrollida kuidas jõudis hageja järeldusele kostja eluaseme kulude suuruse osas olukorras, kus kostja on taotluses märkinud enda elukoha vanemate juurde ning masintöödeldud pangakonto väljavõttest ei nähtu kostja igapäevakulude, sh ülalpidamiskulude ja eluasemega seotud kulude kandmist.
83. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et hageja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Hageja on hagiavalduse kohaselt analüüsinud kostja maksevõimet, kuid hageja ei ole sisuliselt analüüsinud laenusaaja igapäevaseid tehinguid ja tegelikke kohustusi enne laenuotsuse tegemist. Hagejal on tulenevalt

§ 4034

lg-st 13 kohustus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus märgib, et kohus ei hinda laenusaaja sissetulekuid ja kohustusi laenusaaja krediidivõime kindlakstegemiseks, vaid kontrollib, kas hageja laenuandjana on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid laenusaajale laenude väljastamisel.

1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja krediidiandjana järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Kohtul ei ole võimalik hageja esitatud asjaoludel tuvastada, et hageja on kostjale laenude väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja välja selgitanud kõik vajalikud asjaolud kostja maksevõime hindamiseks. Hageja ei ole vastavaid andmeid esitanud ka kohtu nõudmisel ja on vastanud kohtu nõudmisele äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus selgitab, et päringute tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja esitatud andmeid kontrollida ning arvelduskonto väljavõtte lisamine krediidianalüüsi ei saa olla vaid formaalse kohustuse täitmine vaid laenuandjal tuleb ka sisuliselt kontrollida laenuvõtja igapäevast 25 2-24-116823 finantskäitumist. Kohus märgib, et kui hageja ei tuvastanud laenusaajal regulaarsete püsivate kohustuste olemasolu, mis on ajas ainult suurenenud, siis kohtule esitatud masintöödeldud arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et laenusaajal olid märkimisväärsed kohustused erinevate teenusepakkujate ees, mille olemasolu oleks saanud hageja tuvastada arvelduskontot reaalselt analüüsides, samas ei ole kostjal olnud regulaarset püsivat tööalast sissetulekut.
2. Eirates hageja sissetuleku ja kohustuste suurust, jättis hageja laenuandjana nõuetekohaselt hindamata laenusaaja tegeliku krediidivõimelisuse. Kui hageja oleks võtnud arvesse teavet laenusaaja sissetuleku ja kohustuste kohta, ei oleks hageja saanud järeldada, et laenusaaja on krediidivõimeline ja suudab laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõutud tingimustel probleemideta täita, sh ei teki laenusaajal vajadust täiendavate tarbimislaenude järgi. Järelikult ei oleks laenuandja

§ 4034lg 6 kohaselt tohtinud hagejaga laenulepinguid.

Krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Laenuandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. 27. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingutasud, haldustasud). 28. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks täiendavaid tõendeid arvestades kohtu poolt kohtunõudes antud selgitusi või esitada nõude ümberarvestus iga laenulepingu kohta eraldi vastavalt

§ 4034 lg-le 7 (dtl 419-421).

Hageja selgitas üldsõnaliselt kostja poolt laenumaksete tasumist ja viitas, et hagiavaldusele lisatud krediiditoimiku väljavõttest nähtub kostja igakuine sissetulek (dtl 425). Hageja ei esitanud nõude ümberarvestust. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid laenusaaja poolt laenulepingute katteks teostatud maksete kohta, s.o millised summad on hageja arvestanud põhinõude ja kõrvalnõuete katteks. Kohus ise ei saa tuletada asjaolusid nõude tasumise kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Arvestades eeltoodut, peab hageja laenuandjana uuesti määrama tagasimaksed, arvestades kostja poolt iga laenulepingu katteks tehtud makseid, intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjatele teatavaks tegema. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 26 2-24-116823 seoses kulud tekkisid. Kostja on vastuses hagiavaldusele taotlenud jätta menetluskulude poolte endi kanda. Kostja ei ole menetluses enda menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud. Kohtumenetluses ei ole kostjatel esindajaid olnud. Kohus määrab, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 27