Obsah (5)
§ 1006§ 10014§ 1005§ 1001§ 101KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2836 Haldusasi Vaidlust
) § 100 15 p 2). Vastustaja eeldab, et kaebaja eesmärgiks on viisa saamine. Kui kohus rahuldab kaebuse ja tühistab 13.09.2024 otsuse, jäävad endiselt kehtima Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 ja 01.08.2024 otsused. Vaidlusaluse 13.09.2024 otsuse tegemisel on läbi vaadatud 30.06.2024 otsus ja 01.08.2024 otsus ning tuvastatud nende otsuste õiguspärasus ja otstarbekus (
§ 1006
lg 1 ja
§ 10014
). Kaebaja eesmärk saada viisa ei ole saavutatav üksnes 13.09.2024 otsuse tühistamise taotlemisega, mistõttu tuleks kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kui halduskohus jätkab kohtumenetlusega, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust riiki sisenemiseks ja viisa saamiseks. Ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole välistatud. Viisa andmisel hinnatakse viisamenetluses ilmnenud asjaolusid kogumis. Kasvanud on risk, et Venemaa Föderatsioon kaasab oma kodanikke koostööle. Kolmandate riikide kodanike perekonnapõhiõigus on väljaspool lühiajalise viisa menetluse kaitseala. Eesti riigil on suveräänne õigus otsustada, keda ta lubab oma territooriumile. Viisa andmisest on keeldutud õiguspäraselt, otsus on nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud. Viisa andmisest keeldumise kohtulik kontroll on piiratud. Viisa andmisel tuleb tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine ja Eestis ajutine viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Arvestades Eesti praegust julgeolekuolukorda Venemaa Föderatsiooni piiririigina, pädevate asutuste avalikustatud teavet ja viisamenetluses antud kooskõlastusi, on viisa andmise menetluse ja vaidlustamismenetluse läbiviijad piisava põhjalikkusega hinnanud kõiki asjaolusid ning teinud õiguspärased otsused. 2
(5)3-24-2836 Vastustaja palub kaebajale ega kolmandatele isikule mitte avaldada vastuse lisasid nr 6–12, sest avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on kaalukam kaebaja huvist tutvuda viidatud dokumentidega.
- Tallinna Halduskohus piiras 24.01.2025 määrusega kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda vastustaja 02.12.2024 vastuse lisadega nr 6–12 ning kohustas kaebajat vastama hiljemalt 07.02.2025 vastustaja taotlusele jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus viitas mh HKMS §-le 49 ning märkis, et kaebajal on võimalik täiendavalt vaidlustada Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 otsus.
- Kaebaja vastas 07.02.2025, et vastustaja 13.09.2024 otsus on õigusvastane ja kaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata.
- Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2025 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas keeldus 30.06.2024 otsusega kaebajale viisa andmisest. Kaebaja vaidlustas selle otsuse. Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti välisesindus, vaatab avalduse läbi ja teeb vajaduse korral uue otsuse Eesti välisesindus (
§ 1005lg 1).
Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas jättis 01.08.2024 otsusega rahuldamata kaebaja avalduse viisast keeldumisele.
§ 1001
lg 11 järgi võib välismaalane esitada avalduse otsuse uuesti läbivaatamiseks 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegi Eesti välisesindus, vaatab otsuse teistkordselt läbi Välisministeerium (
§ 10014lg 1).
Välisministeerium jättis 13.09.2024 otsusega kaebaja avalduse rahuldamata, mille kaebaja vaidlustas kohtus. Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 ja 01.08.2024 otsused ning Välisministeeriumi 13.09.2024 otsus on omavahel seotud. Kohus andis kaebajale võimaluse täiendada oma kaebust ning vaidlustada ka 30.06.2024 ja 01.08.2024 otsused. Kaebaja ei esitanud täiendavaid nõudeid. Üksnes Välisministeeriumi 13.09.2024 otsuse vaidlustamisega ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki, sest selle otsuse tühistamise korral jääksid endiselt kehtima 30.06.2024 ja 01.08.2024 keelduvad otsused. 13. Q.R esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.03.2025 määruskaebuse halduskohtu 13.03.2025 määruse peale. Halduskohus ei hinnanud kaebaja esitatud dokumente nõuetekohaselt ja rikkus menetlusnorme. Kaebajal on õigus külastada Eestis oma lähisugulasi. Kohus ei nõudnud lisateavet Siseministeeriumilt ega hinnanud kaebaja isikut. Halduskohus väitis ekslikult, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama ka Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 ja 01.08.2024 otsused. Viisataotlused vaadatakse läbi saatkondades, kuid lõpliku otsuse teeb Välisministeerium. Järelikult saab kohtus vaidlustada just seda otsust, mitte saatkonna esialgset keeldumist. Kaebaja järgis vaidlustamise korda ja vormi (
§ 101lg 1 p 9).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.
- Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 13.03.2025 määrus muutmata.
- Kaebaja on vaidlustanud Välisministeeriumi 13.09.2024 otsuse, millega jäeti kaebaja teistkordne avaldus viisast keeldumise otsuse läbivaatamiseks rahuldamata ja viisa andmisest 3
(5)3-24-2836 keeldumise otsus muutmata. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks viisast keeldumise otsuse tühistamine ja viisataotluse uue läbivaatamise tulemusel viisa saamine.
- HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohtumenetluses on oluline, et kohus oleks täitnud enda selgitamiskohustust, sealhulgas peab kohus vajaduse korral kaebajat nõustama ka asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum. Kaebajale jääb sellest hoolimata õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (vt Riigikohtu 20.02.2024 otsus nr 3-22-2187, p 24 ja seal viidatud lahendid).
- Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja võimalus oma eesmärgi saavutamiseks üksnes 13.09.2024 otsuse vaidlustamise teel on ilmselgelt vähene. Kaebaja viisataotlus nr 2024-608-1371 on jäetud rahuldamata Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 otsusega.
§-des 100¹–100¹⁹ on reguleeritud kohtumenetlust asendav kaheastmeline vaidlustusmenetlus, mis oma olemuselt sarnaneb vaidemenetlusele ja mille läbimine ei ole kohustuslik (vt ka Riigikohtu 20.04.2021 otsus nr 5-20-10, p 32; vrd Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2021 otsus nr 3-21-472, p 18 ja 30.12.2024 määrus nr 3-24-3268, p 9). Seega tulnuks kaebajal oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada eeskätt 30.06.2024 otsust, millega Eesti Vabariigi suursaatkond Moskvas keeldus viisa andmisest.
- Halduskohus on täitnud minimaalsel nõutaval määral oma selgitamiskohustust. Vastustaja leidis 02.12.2024 vastuses, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebaja eesmärk saada viisa ei ole saavutatav üksnes 13.09.2024 otsuse tühistamise taotlemisega. Vastustaja selgitas seejuures viisaasjades ettenähtud kaheastmelise vaidlustusmenetluse olemust ning viitas 30.06.2024, 01.08.2024 ja 13.09.20204 otsuste omavahelistele seostele (dtl 223–224). Halduskohus kohustas 24.01.2025 määrusega kaebajat vastama vastustaja taotlusele jätta kaebus läbi vaatamata. Sama määruse põhjenduste p-s 8 selgitas halduskohus, et kaebajal on võimalik täiendavalt vaidlustada Eesti Vabariigi Suursaatkonna Moskvas 30.06.2024 otsus, millega keelduti kaebajale viisa andmisest (dtl 248). Kuigi halduskohtu selgitus on üsna üldsõnaline, pidi kaebaja sellest koostoimes vastustaja 02.12.2024 vastusega siiski aru saama, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vaja vaidlustada ka 30.06.2024 otsust. Kuna kaebaja ei esitanud täiendavat nõuet ega põhjendanud, miks ta ei nõustu selles küsimuses vastustaja seisukohaga, pidi halduskohus aktsepteerima kaebaja valikut vaidlustada kohtus üksnes Välisministeeriumi 13.09.2024 otsus.
- Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et 30.06.2024 otsuse tühistamise nõude esitamine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ning keskenduda tuleb Välisministeeriumi otsuse õiguspärasuse hindamisele. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, on selline seisukoht ekslik. Kuna kaebaja ei tugine määruskaebuses asjaolule, et tal jäi kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik nõue esitamata põhjusel, et halduskohus ei täitnud piisavalt selgituskohustust, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda kaebajale määruskaebemenetluses täiendavat võimalust kaebuse muutmiseks.
- Kuna kaebaja esitatud nõudeid arvestades ei oleks kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, võis jätta kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 4
(5)3-24-2836
- Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Seega tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 euro HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
- Kaebaja ja tema pereliikmete eraelu kaitseks tuleb asendada nende nimed ja pangakonto number tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)