) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja II on nõus hagist loobumisega. Kostja I hagist loobumise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. 2
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise tühistamine Viru Maakohus 05. mai 2022 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärge kostja II korteriomandile asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX III jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks. Vastavalt
lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb tühistada Viru Maakohtu 05. mai 2022 määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu. Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmise korraldamiseks on menetlusosalistel õigus esitada käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks/kustutamiseks kohtumääruse alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hageja palub kohtul jätta poolte menetluskulud
Kostja I ei esitanud kohtule seisukohta menetluskulude jaotuse osas. Kostja II taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja II hageja nõuet ei tunnistanud ega seda rahuldanud. Hageja loobus hagi, kuna korteriomand ei ole kostjatel ühisomandis. Kostja II rõhutab, et õiguslik olukord ei ole alates hagi esitamisest muutunud, s.o korteriomand, mille jagamist taotles hageja ei olnud abikaasade ühisvaraks juba hagi esitamise hetkel ja see oli kinnistusraamatust selgesti nähtav. Kostja II selgitas olukorda juba 25. mai 2022 hagile vastuses, esitades ühtlasi seda tõendavaid dokumente. Kostja II leiab, et
Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul kohus sisuliselt kohtuotsust ei tee vaid hageja loobub hagist. Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks kostja II menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja põhjustas kostja menetluskulude kandmist. Hageja täiendatud vastuses märgib, et hageja on enne hagiga kohtusse pöördumist edastanud kostjatele hoiatuse ühisvara jagamisest, kui kostja I võlgnevustele lahendust ei leita. Hoiatus oli saadetud nii kostjale I kui ka kostjale II 09.02.2022 tähtajaga kuni 23.02.2022 lahenduse leidmiseks. Selle asemel et leida lahendus on kostjad hoopis peale hoiatuse saamist hoopis läinud notarisse ning teinud 02. märtsil 2022 tehingu, millega jagati ühisvara ja jäeti kostja II lahusvaraks. 3
lg 4 alusel.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus selgitab, et
Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Sellised erandlikud asjaolud võivad olla näiteks: hageja loobumine hagist tuleneb asjaoludest, mis ei olnud hagejale hagi esitamise ajal teada ja mis muutusid hiljem; kostja käitumine enne hagi esitamist andis hagejale aluse arvata, et tal on õigus hagi esitada; menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes vaidluse esemega ning muud sarnased asjaolud, mis muudaksid kulude väljamõistmise hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendanud erandlike asjaolude olemasolu, mis muudaksid menetluskulude tavapärase jaotuse äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kostja II väidab, et korteriomandi kuulumine üksnes kostja II-le oli kinnistusraamatust nähtav juba hagi esitamise ajal. Kohus tuvastas, et hagiavaldusele on lisatud kinnistusregistri väljavõte seisuga 21. jaanuar 2022, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud kostjad. Hageja andmetel on ühisvara jagamise notariaalse tehing sõlmitud 02. märtsil 2022 ning hagiavaldus on esitatud kohtule 18. aprillil 2022, st pärast ühisvara jagamist.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Seega oleks hageja pidanud kontrollima varaõiguslikku seisundit vahetult enne hagiavalduse esitamist. Avalikest registritest nähtuvate asjaolude mittekontrollimine ei ole üldjuhul piisav alus
Hageja loobus hagist, kuna selgus, et korteriomand ei olnud kostjatel ühisomandis. See viitab sellele, et hageja tunnistas oma eksimust hagi esitamisel, mis üldjuhul ei ole alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kohus järeldab, et hageja ei ole piisavalt põhistanud erandlike asjaolude olemasolu, mis õigustaksid
Seega ei ole esitatud asjaolude põhjal alust
Lähtuvalt
Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostjate kanda jätmiseks. Kostjad ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas
Kostja I ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja I oleks teinud toiminguid, millega kaasneks kostjale I kohtukulud. Tsiviilasja toimikust ka ei nähtu, et kohtumenetluses oli kostjal I lepinguline esindaja. Kostja I osales kohtumenetluses isiklikult. Seega kostjale I hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja II esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tsiviilasja raames kostja II esindaja teinud järgmised toimingud ja selleks on kulunud aega alljärgnevalt: 1) kliendiga esmane kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine 24.05.2022 – 0,5 tundi; 2) hagile vastuse ettevalmistamine, s.h dokumentidega tutvumine ja analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, tõendite hankimine 25.05.2022 – 3,5 tundi; 3) täiendav vastus hagile, sh määruskaebemenetluse materjalidega tutvumine 26.02.2025 – 1,5 tundi; 4) seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 23.03.2025 – 1 tund. Ajakulu kokku 7 tundi. Tunnihind 100 eurot käibemaksuta ja alates 26. veebruarist 2025 125 eurot käibemaksuta. Kulud käibemaksuta kokku 712,50 eurot. Kostja II on kandnud õigusabikulusid summas kokku 861,25 eurot (4*100+20%)+(2,5*125+22%) koos käibemaksuga. Kostja II kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja II kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II palub kindlaks määrata kostja II menetluskulud tsiviilasjas summas 861,25 eurot ning välja mõista hagejalt kostja II kasuks menetluskulude katteks 861,25 eurot ning välja mõista hagejalt viivised VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kindlaksmääratud 5
Riigikohtu 22.10.2012 otsuse nr 3-3-1-46-12 p-s 33 on selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Olukorras kus 25. mai 2022 vastus hagile ei ole kostja II esitanud läbi lepingulise esindaja vaid isiklikult, ei kuulu nimetatud kulud hüvitamisele. Seega kokku 4 h ajakulu tunnihinnaga 100 eur/h on nõutud alusetult. Hageja leiab et, kostjale II kaasnenud menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Hageja ei pea põhjendatuks kogu ajakulu, mis kaasnes 26.02.2025 seisukoha koostamisega. Antud menetlusdokumendi sisulist osa on alla ühe lehekülje. Hageja seisukohast ei saa selleks kuluda rohkem kui 1 h. Samuti hageja seisukohast on ülepaisutatud 23.03.2025 menetlusdokumendi eest kulunud aeg 1 h. Olukorras kus esitati menetluskulude nimekiri, kus nõutakse muuhulgas alusetult hagejalt menetluskulusid ei saa olla ajakulu mõttes rohkem kui 0,5h. Nimetatud kahe menetlusdokumendi ajakulu kokku ei saanud olla rohkem kui 1,5 h. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus analüüsib järgnevalt kostja II poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning õigusabi toiminguid ning nende ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Kostjat II esindas menetluses jurist Igor Sumarok
Samas aga ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et kostja II lepinguline esindaja on
lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
Seega tuleb kostja kulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga (22%). Kuna kohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude katteks kokku 305 eurot (2 tundi*125 eurot*22%).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles viivise väljamõistmist kostja menetluskuludelt, seega tuleb hagejalt välja mõista ka viivis kostja menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. Riigilõivu tagastamine Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse ja hagi tagamise esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 245 eurot ((420+70)/2). Hagejale tagastatav summa tuleb kanda tema poolt määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Edasikaebamine
lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 1 kohaselt, maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise
lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.
lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.