KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-356 Haldusasi P.R-i (P.R) kaebus Kaitseväe

) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määruse resolutsiooni p 3 ei ole edasi kaevatav (

§ 203lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.02.2025 P.R-i kaebus Kaitseväe 09.07.2024 otsuse nr KV-11.5-1/24/6499-3 tühistamiseks. Kaebaja poolt otsuse peale 07.08.2024 esitatud vaide on Kaitsevägi jätnud 16.08.2024 vaideotsusega nr KV-11.5-1/24/15536-2 rahuldamata. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, põhjendades seda asjaoludega, et vaideotsuses puudus kaebetähtaeg, kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ning ta ei kasutanud vaidemenetluses esindaja abi.
2. Kohus leiab, et kaebaja tühistamisnõue on esitatud hilinenult.

§ 46

lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtueelse menetluse läbimisel, võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (

§ 47lg 2).

3-25-356 Kaebaja kaebusesse ega ka sellele lisatud kaebetähtaja ennistamise taotlusesse ei ole märgitud, kuidas ja millal tehti kaebajale 16.08.2024 vaideotsus teatavaks, kuid võttes arvesse, et õigusalaseid teadmisi omav kaebaja esindaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendanud asjaoluga, et vaideotsus oleks kätte toimetatud selle tegemisest hilisemal kuupäeval, on alust eeldada, et kaebajale tehti otsus teatavaks kas selle tegemisega samal päeval või vähemalt mitte oluliselt hiljem. Kaebus halduskohtule tulnuks esitada vaideotsuse teatavaks tegemisest 30 päeva jooksul, kuid praegusel juhul on kaebaja kaebuse esitanud ligi 6 kuu möödumisel vaideotsuse tegemisest. 3. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 3.1.

§ 71

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on lubatav erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusel rajaneva teiste isikute õigused ja huvid. Samuti tuleb arvesse võtta avalikku huvi juba kehtiva haldusotsuse säilimiseks. Seetõttu otsustab kohus ennistamise kaalutlusõiguse alusel.1 Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused (nt ootamatu raske haigus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.2 3.

1. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud objektiivsetele takistustele. Kaebetähtaja puudumine vaideotsuses, õigusalaste teadmiste puudumine ning esindaja mitte kasutamine vaidemenetluses ei ole praegusel juhul kõiki asjaolusid arvesse võttes piisavalt mõjuvad põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja välja toodud subjektiivsete asjaolude mõjutamine (teadmatuse kõrvaldamine) on ka kaebaja enese mõjusfääris. 3.
2. Riigikohus on leidnud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.3 Kaebusest nähtuvalt on kaebaja alates 09.07.2024 Kaitseväe otsuse saamisest pidanud seda õigusvastaseks. Kaebaja on kaebetähtaega järginud kõnealusele otsusele vaide esitamisel. Seega puudub alus arvata, et kaebaja arusaamine haldusaktist (Kaitseväe otsus) ja selle vaidlustamise võimalikkusest oleks olnud selgelt puudulik. 3.
3. Kohtule nähtub 16.08.2024 vaideotsusest, et vaidlustamise tähtaeg seal küll puudub, kuid lisatud on järgmine teave: „Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.“ Seega oli kaebajale vaideotsuses selgelt viidatud halduskohtusse 1 Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2013, lk 274-275 Samas, lk 277 3 Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17 2 2

), millest leiab kohtusse pöördumise tingimused ja korra. Kaebaja pidi seega olema teadlik, et halduskohtusse pöördumisel kehtivad seaduses sätestatud tingimused ja kord. Kuigi vaideotsuses puudus kaebetähtaeg, siis oli selles antud teabega kaebajale tagatud reaalne võimalus välja selgitada vaidluse algatamise kord ja tähtajad, mida saab piisavalt hoolikalt kaebajalt oodata kaebetähtaja jooksul või vähemalt mitte oluliselt hiljem. Olgugi, et kaebajat saab lugeda õiguslikult kogenematuks isikuks, ei saa ka õiguslikult kogenematu isiku puhul pidada mõistlikuks seda, et haldusakti vaidlustamise soovi korral ei uurita mitmete kuude vältel, millised on tingimused ja kord kaebuse esitamiseks, millele on vaideotsuses viidatud. Seejuures oli Kaitseväe 09.07.2024 otsuses viidatud võimalusele pöörduda kaebusega halduskohtusse otsuse teatavaks tegemisest arvates 30 päeva jooksul. Ka see pidi kaebajale andma aimdust võimalikust kaebetähtajast ning sellest, et kaebust kohtule ei saa esitada määramatult pika aja jooksul. 3.

1. Kokkuvõtlikult on kaebajale antud kaebeõiguse teostamiseks teavet määral, mis võimaldas piisava hoolikuse järgimisel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse õigeaegselt või vähemalt mitte oluliselt hilinenult. Kaebajal oli võimalik ka mõistliku aja jooksul otsida professionaalset abi. Antud juhul ei ole kaebaja ligi poole aasta jooksul võtnud midagi ette, misläbi on kaebaja mõistliku aja ületanud ning kaebetähtaja ulatuslikult mööda lasknud. Kohus möönab siinjuures, et isiku õiguste vaates on tegemist olulise asjaga, kuid kohtu hinnangul, mida sügavamalt tunnetab isik ise oma õiguste riivet, seda enam peaks ta ka tunnetama vajadust kaitsta oma õigusi, mis peaks motiveerima kiiremini tegutsema ja otsima vajadusel õigeaegselt abi. Arvesse tuleb võtta, et avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud.4
2. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

5. Menetluse lõpetamisel kaebetähtaja ületamise korral ja kui tähtaeg ei kuulu ennistamisele tagastatakse tasutud riigilõiv (

§ 104lg 5 p 4).

Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada omal algatusel (

§ 104lg 8 ls 4).

Kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub tagastamisele peale käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4 Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura, 2013, lk 278 3