Obsah (4)

§ 1028§ 259§ 268§ 267

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10593 Tsi

(võlaõigusseadus) § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel.

§ 1028

lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 6.

§ 259

lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

§ 268

lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel.

§ 267

p 1 järgi võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Pooled vaidlevad, kas kostjad on näidanud kinkija või tema abikaasa vastu üles jämedat tänamatust. 7. Riigikohus on selgitanud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on

§-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab

§ 267p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes.

/…/ Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (3-2-1-153-06, p 12).

1. Hageja on heitnud kostjatele ette kinkija eest piisaval määral hoolitsemata jätmist. Pooled ei vaidle, et W oli kinkelepingute sõlmimise ajal raskesti haige, tal oli diagnoositud maovähk. Tõendamaks, et lepingute sõlmimise initsiatiiv tuli Wlt, on kostja II esitanud sõnumivahetuse (dtl 249-250, tõlge dtl 416), nimetatu teavet selle kohta, mis eesmärgil soovis W kinkelepingud sõlmida, ei sisalda. W 11.05.2021 avalduse (dtl 590-593, tõlge dtl 564) kohaselt oli ta arvestanud, et pärast kinke saamist hakkavad kostjad tema eest vajalikul määral hoolitsema. Kohtule on esitatud Q seletus (dtl 565566, tõlge dtl 567), mille kohaselt oli Q W ja tema abikaasa peretuttav, koos käidi jalutamas. Jalutati ümber maja, W hoidis jalutamise ajal abikaasast kinni, kuna tal olid tugevad pearingluse hood. W jutustas Qle kuidas ta elas enne kui abikaasa tuli tema juurde tagasi: tütardel ei olnud aega tulla toitu valmistama, aidata käia duši all, jalutada, üks tütar tõi aeg-ajalt töö juurest sobimatut toitu; kui Wl oli jõudu, siis käis ta ise poes, ise sõitis arsti vastuvõtule, olgugi et tundis ennast halvasti ja pea käis ringi, tütred peamiselt helistasid ja kirjutasid sms-e; W enesetunne paranes, kui teda asus hooldama abikaasa. 4
2. Kohtule esitatud C seletuse (dtl 166-167) kohaselt on C kostja I endise tööandja U OÜ juhataja; 2021.a. algusest töögraafiku koostamisel arvestati sellega, et kostja I hooldab oma isa, mistõttu võimaldati kostjal I vajadusel tööle tulla hiljem, tööpäeva jooksul vajadusel viia isa arsti juurde ning osta isale kaasa sööki talle sobival kellaajal. Alates 2021.a. maist kostjal I võimaldati tööle tulla varem, et oleks võimalik mõistlikul kellaajal külastada igapäevaselt isa ja jõuaks ka perega olla. Kostja I isa käis vahel ka kohvikus koha peal söömas (U OÜ kohvikud asuvad XXXhaigla majades). Ka kostja I endise kolleegi S seletuse (dtl 168-169, digitaalselt allkirjastatuna dtl 393394) kohaselt kostja I isa käis 2021.a. jaanuarist maini U OÜ kohvikus kas koha peal söömas või andis kostja I talle toidu kaasa, söögi eest maksis kostja I. Ka teise kolleegi Z seletuse (dtl 171) kohaselt ostis kostja I isa jaoks toitu kohvikust kaasa, isa käis ka koha peal söömas, ühel korral (28.01.2021) viis Z kostja I palvel pakitud toidu xxx tee xx aadressil, kus kostja I isa elas. Z on pealt kuulnud ka suhtlemist kostja I ja kostja I isa perearsti vahel. See toimus siis, kui isa perearst käis haigla kohvikus lõunatamas. Kostja I küsis temalt isa tervise kohta ja soovis saada nõuandeid. Ka kolleeg Õ seletuse (dtl 175) kohaselt nägi tema kostja I isa kohvikus söömas ja et kostja I pakkis toitu kaasa, et viia isale; samuti kuidas kostja I helistas, et panna isale arstiaegu. Õ töötas U OÜ-s kuni 2020.a. novembrini. Kostja I abikaasa E.Y.K seletuse (dtl 173) kohaselt kostja I on haiguse diagnoosimise hetkest isa aidanud, E.Y.K on pidanud varem töölt lahkuma, et lapsele lasteaeda järgi minna, sest kostja I sõitis pärast tööd isa juurde. Ta viis peaaegu iga päev talle süüa, koristas korterit ning pesi nõusid. Kostja I on esitanud ka sõnumivahetused abikaasa ja sõbrannaga, milles on kajastatud isa eest hoolitsemist (dtl 179-183, tõlge dtl 380-384).
3. Kohtule esitatud M seletuse (dtl 266-268, tõlge dtl 265, digitaalselt allkirjastatuna dtl 410) kohaselt M töötas koos kostjaga II haiglas. Kostja II pidas seoses oma isa haigusega Mga sageli nõu õige toitumise üle, kostja II rääkis, et üritab kontrollida isa toitumist ja ravimise võtmist, kuid isa ei täida alati tema soovitusi ega taha dieeti pidada, ta suitsetab palju ja palub endale osta sigarette ja kokakoolat. Kostja II rääkis ka sellest, kuidas nad õega ostavad isale toiduaineid ja ravimeid ning aitavad teda psühholoogiliselt. Mle teadaolevalt kostja II rääkis mitu korda onkoloogiga, et isa võetaks haiglasse. M arutas kostjaga II, mida ja kuidas teha, et kostja II elu mugavam oleks. Kostja II teise kolleegi N seletuse (dtl 271, tõlge dtl 269) kohaselt N nägi kuidas kostja II käis pärast tööd isa külastamas ja viis talle toiduaineid - kuna N elab ka xxx teel, siis kostja II viis tema ühtlasi koju. N ka kuulis, kuidas tööpäevade jooksul kostja II pidas ühendust isaga ja küsis, kas ta on tablette võtnud, suhkrut ja vererõhku mõõtnud jms. Kostja II ka helistas onkoloogile, et isale tehtaks gastroskoopia. Kostja II kolleeg E.A seletuse (dtl 272, tõlge dtl 273, digitaalselt allkirjastatuna dtl 414) töötab tema LTKH-s arstina ja kostja II 2021.a. jaanuarist märtsini küsis temalt nõu seoses isa tervisega, küsimused puudutasid operatsioonieelset ja -järgset hooldust ja ravi. Kostja II on esitanud ka oma telefoni kuvatõmmise, millelt nähtuvad kostja II korduvad kõned onkoloogile aprillis ja mais (dtl 274). Kostja II tütre V seletuse (dtl 252, tõlge dtl 251, digitaalselt allkirjatatult dtl 408) kohtaselt kostja II kogu talve ja kevade aitas W, valmistas kodus suppi ja viis talle seda purgiga, igal õhtul helistas talle ja käis tema juures pärast tööd. Kostja II tuttava O seletuse (dtl 261, tõlge dtl 259) kohaselt O käis koos kostjaga II 2021.a. kevadel Wl suvilas aiatöödel abiks - aitas maha võtta vanad põõsad ja koristada oksad. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et suvilanaaber S.Z seda ei näinud (seletus dtl 568, tõlge dtl 569), ei anna alust pidada O seletust ebausaldusväärseks.
4. Kohus leiab, et viidatud tuttavate ja pereliikmete seletused lükkavad ümber väite, justkui oleksid kostjad piirdunud peamiselt üksnes Wle helistamise ja kirjutamisega, ega olnuks teda oluliselt muul viisil abistanud, isegi kui W ise nii Qle väitis. Kostja I korraldas viidatud tõenditest nähtuvalt seoses Wga koguni terviklikult ümber oma senise pereelu- ja töökorralduse. Kohtule esitatud epikriisi kohaselt diagnoositi kostjal I 2021.a. aprillis unehäired ja ärevus seoses isa eest hoolitsemisega (dtl 480-485). Kohus leiab, et W ei saanud mõistlikult oodata, et kostjad asuksid seoses kinkelepingute sõlmimisega osutama talle kõikehõlmavat hooldus- ja majapidamisteenust. Fotod määrdunud voodipesust (dtl 38, 43-45) või tolmust põrandal (dtl 35-37, 46) ei võimalda järeldada hagis mõista antut, nagu oleksid kostjad jätnud voodihaige W ebasanitaarsetesse 5 tingimustesse. Kohus tuvastab esitatud digilugu.ee väljavõtetest, et 2021.a. jaanuarist maini W voodihaige ei olnud, ta liikus iseseisvalt ja käis perearsti vastuvõttudel (dtl 368, 12-14, 47-57). Samuti nähtub W konto väljavõttest (dtl 359-365), et W on 2021.a. jaanuarist maini teinud makseid poodides, apteekides ja tanklates, st ta ei olnud sellel perioodil voodihaige.
5. Hageja on toonud välja, et W vajanuks kostjatelt rohkem abi, sest tal olid pearinglushood. Nähtuvalt viidatud digilugu.ee väljavõtetest sai W 2021.a. alguses keemiaravi, jaanuari lõpust alates vaevas teda sageli nõrkus, peapööritus ja iiveldus. Kohtule on esitatud arvukalt sõnumivahetusi W ja kostjate vahel (dtl 184-190, tõlge dtl 385-391; dtl 254-258, tõlge dtl 243-244; dtl 262-264, tõlge dtl 418-420; dtl 421, tõlge dtl 422), milles on W läbivalt kirjutanud kostjatele oma tervislikust seisundist ja enesetundest, kuid ühestki sõnumist ei nähtu, et W oleks küsinud kostjatelt täiendavat abi. Sõnumid kajastavad, kuidas W küll tundis ennast 2021.a. alguses ja kevadel kohati halvasti, kuid tegeles igapäevatoimetustega iseseisvalt - käis poes (dtl 255), suvilas (dtl 256), rehve vahetamas (dtl 257), analüüse andmas (dtl 258), oli suuteline ennast iseseisvalt vannis pesema (dtl 262). Viidatud tõendid ei ole kooskõlas hageja väitega, justkui W poleks olnud suuteline iseseisvalt kodust välja minema või ennast pesema. Nii kohtule esitatud O kui S.Z seletustest (vastavalt dtl 261, tõlge dtl 259; dtl 568, tõlge dtl 569) nähtuvalt oli W võimeline 2021.a. esimesel poolel iseseisvalt suvilasse sõitma ja seal õues toimetama. Kohtule on esitatud kaks W ja kostja II telefonikõne salvestist (hageja 04.03.2022 menetlusdokumendi lisaks olevad mp3 failid, salvestiste transkriptsioon vastavalt dtl 460 (tõlge dtl 463) ja dtl 461-462 (tõlge dtl 464465), millest esimeses W küll kurdab pearingluse üle, kuid ühekski konkreetseks toiminguks täiendavat abi ei küsi. Teine kõne puudutab W ära leppimist oma abikaasaga, millises kontekstis W räägib, et tema (so W) eest on vaja hoolitseda, mille peale kostja II küsib, et mis on praegu tegemata, kuidas hakkab abikaasa hoolitsema, vastusena W midagi konkreetset ei nimeta. Kostja II märgib kõnes veel, et Wl on
6. kuupäeval niitide eemaldamine,
7. kuupäeval onkoloogi vastuvõtt, st on W raviga kursis ning abistab vajalike toimingute meelespidamisega. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda ka järeldada, justkui oleks W tervise halvenemise põhjustanud kostjate toodud toit, mida hageja on soovinud tõendada toiduainetest tehtud fotodega (dtl 39-42). Kohtule esitatud sõnumivahetustest ega kõnedest ei nähtu, et W oleks teinud kostjatele ühtegi etteheidet seoses temale toodud või valmistatud toiduga, samuti nähtub eelviidatud tõenditest, et W käis ka iseseisvalt toidupoes. 09.04.2021 epikriisi kohaselt oli W seisund halvem seoses raskendatud neelamisega, seejuures on märgitud, et söömishäire põhjus on ilmselt tuumorist tingitud stenoos (dtl 51). 26.04.2021 sissekande kohaselt ajus tuvastati insuldikolded (dtl 58-59), ajuinfarkt on ravikokkuvõtte kohaselt võimalikus põhjuslikus seoses eelnenud keemiaraviga (dtl 71). Muud viited terviseseisundi halvenemise põhjuste kohta puuduvad. Meditsiinidokumentatsiooni kohaselt 29.04.2021 tehti söömishäire lahendamiseks operatsioon, W viibis haiglas 23.04.2021-03.05.2021 (statsionaarne epikriis al dtl 58), seejuures nähtuvalt sõnumivahetusest (dtl 182-183, tõlge dtl 383384) viis W haiglasse kostja I. Kohus asub seisukohale, et hageja etteheited kostjatele seoses W eest ebapiisava hoolitsemisega 2021.a. I poolel objektiivselt põhjendatud ei ole.
8. Hageja on kostjatele ette heitnud veel, et kostjad ei nõustunud kinkelepingute esemetele kandma W ja tema abikaasa kasuks isiklikku kasutusõigust. Kohtule on esitatud W ja kostja I sõnumivahetus (dtl 110-115, tõlge dtl 435-440), millest nähtuvalt 2021.a. oktoobris W kirjutas kostjale I, et ta soovib vormistada notari juures, et tema ja tema abikaasa võivad elu aeg korteris elada, millele kostja I vastas, et lepingus on märgitud, et W võib elada korteris eluaegselt ja abikaasa võib elada koos Wga, aga abikaasale mingeid pabereid eluaegseks elamiseks tegema ei hakka. Samuti nõudis W 2021.a. oktoobris saadetud sõnumiga kostjalt II endale ja oma abikaasale suvila eluaegset kasutamisõigust (dtl 116-117, tõlge dtl 441-442), millele kostja II ei vastanud. Nähtuvalt W ja kostja I vahel sõlmitud kinkelepingust on selle p 4.2 kokku lepitud, et lepingu ese jääb kinkija valdusesse ja kasutusse. Punktis 4 on mh välja toodud, et kuna lepingu ese on kinkija elukoht, siis on notar kinkijale selgitanud isikliku kasutusõiguse seadmise võimalust. Pooled ei vaidle, et W elas kostjale I kingitud korteris koos oma abikaasaga kuni surmani, kostja I teda selles kuidagi ei takistanud. Kohus leiab, et sellega sai täidetud W eesmärk lepingu sõlmimisel, et ta saaks jääda 6 korterit edasi kasutama. Olukorras, kus W sai korteris elada, ei leia kohus, et isikliku kasutusõiguse seadmisest keeldumine oleks kostjale I kuidagi etteheidetav. Kinkija, kinkides oma asja ära, ei saa õigustatult eeldada, et tal säiluvad asja suhtes omaniku õigused, sh õigus otsustada asja käsutamise või koormamise üle. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et W poolt kinkelepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärgiks võinuks mh olla oma abikaasale korteri kasutamise õiguse tagamine, sh pärast W surma. Vaidlus puudub, et W elas abikaasast lahus ning ära lepiti alles 2021.a. mais, isikliku kasutusõiguse seadmist on asutud nõudma oktoobris. Kohus leiab, et juhul kui W oleks kinkelepingu sõlmimisel soovinud tagada korteri kasutamise õigust mh oma abikaasale, oleks kinkelepingus ka vastavalt ette nähtud. Nähtuvalt W ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingust on selle ese koormatud W kasuks kasutusvaldusega kuni W surmani (p 5). Kuidas isiklik kasutusõigus oleks W õiguseid paremini taganud, hageja esitatust ei selgu. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) § 201 lg 1 on isik, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud, lisaks kinnisasja kasutamisele õigustatud ka omandama selle vilju. Pooled ei vaidle, et W kasutas suvilat koos oma abikaasaga kuni surmani. Vastavalt AÕS § 210 lg 1 kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; AÕS § 210 lg 2 järgi tehinguga on võimalik määrata, et kasutusvaldus läheb üle pärijale. Kostjaga II sõlmitud kinkelepingus on kasutusvaldus selgesõnaliselt seatud kuni W surmani. Mistahes viited selle kohta, et suvila peaks jääma ka W üle elava abikaasa kasutusse, puuduvad. Kohus leiab ka suvila osas, et W, kinkides selle ära, ei saanud õigustatult oodata, et tal säilub õigus asja käsutamise või koormamise üle otsustamiseks ning asjaolud, mis annaksid alust pidada isikliku kasutusõiguse seadmisest keeldumist kuidagi moraalselt taunitavaks, puuduvad.
9. Hageja on kostjatele ette heitnud veel lugupidamatut suhtumist hageja kui W abikaasa vastu. Kohtu hinnangul nähtub esitatust, et hageja ja kostjad ei saanud omavahel hästi läbi, nimetatut kajastab W ja kostja II telefonikõne (hageja 04.03.2022 menetlusdokumendi lisa mp3, transkriptsioon dtl 461462 (tõlge dtl 464-465), milles kostja II viitab minevikus toimunud konfliktidele ning W sõnum oma abikaasale, mille kohaselt tütar teeb avalduse politseile, kui abikaasa varastatut ei tagasta (dtl 253, tõlge dtl 416). Ainuüksi heade suhete puudumine ja erimeelsused ei tähenda aga kohtu hinnangul, et kostjatele saaks ette heita kinkija abikaasa suhtes jämeda tänamatuse üles näitamist, väidetav lugupidamatus peab selleks avalduma ka mingis konkreetses käitumises, piisavad ei ole üldsõnalised viited abikaasa vastu meelestamisele. Seoses abikaasaga on hageja kostjale II ette heitnud suvilas käimise keelamist, mh viidatud telefonikõnes (tõlge dtl 464-465), samas vaidlus puudub, et hageja sai koos Wga suvilat kasutada kuni viimase surmani. Kohus leiab, et võttes arvesse, et hageja läbisaamine kummagi kostjaga ei ole hea, ei ole kostjatelt võimalik mõistlikult oodata, et nad peaksid jätma oma korteri või suvila hageja kasutusse pärast W surma. Seoses etteheitega hageja W matustele kutsumata jätmisega on kohtule esitatud sms, millest nähtuvalt hagejale matuste aeg teatati (dtl 327). Poolte vahel tõusetunud erimeelsused seoses matuste korraldamisega või hagejale tema asjade tagastamisega, mille kohta on esitatud matusebüroo arved ja smsid (dtl 325-326; dtl 486, tõlge dtl 511; dtl 494, tõlge dtl 495) peegeldavad kohtu hinnangul üksnes pikema perioodi vältel välja kujunenud ebasõbralikke perekondlikke suhteid, mitte käitumist, seoses millega võiks kostjatele olla etteheidetav jämeda tänamatuse üles näitamine kinkija abikaasa suhtes.
10. Hageja on märkinud veel, et pärast seda kui W leppis oma abikaasaga ära, lõpetasid kostjad temaga üldse igasuguse suhtlemise. Nimetatu kohtule esitatust ei nähtu. Kostja I on esitanud oma kõnede eristuse, millest nähtuvalt on ta saatnud sms-e Wle 2021.a. juunis (dtl 233, W number nähtub dtl 535 jj). Kohtule esitatud sõnumivahetusest ilmneb, et kostja II on suhelnud Wga 2021.a. novembris (dtl 478-479, tõlge dtl 509-510) ning küsinud tema tervise ja abivajaduse kohta, W on vastanud, et mitte midagi pole vaja. Et W soovinuks suhelda kostjatega rohkem, kuid kostjad keeldusid, välja toodud ega tõendatud ei ole. Kohus leiab, et olukorras, kus W oli asunud uuesti koos elama oma abikaasaga, kes hoolitses tema eest igapäevaselt ning mingit täiendavat abi kostjatelt ei soovinud, ei saanudki suhtlemine senisel kujul jätkuda. Isiklike suhete kontekstis ei saa täielikult tähelepanuta jätta ka asjaolusid, et pärast abikaasaga ära leppimist asus W kostjatelt kingitut tagasi nõudma, nõudmisi esitama seoses oma abikaasaga, kellega Wle teadaolevalt kostjate läbisaamine 7 ei olnud hea, ning kaebas oma tütred mh kohtusse. Hageja käsitlusest jääb ebaselgeks, millist suhtlust oleks W kostjatega täiendavalt soovinud. Kohus asub seisukohale, et hageja etteheited kostjatele seoses Wga suhtlemisega perioodil alates 2021.a. mai lõpust kuni W surmani objektiivselt põhjendatud ei ole.
11. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad W või tema abikaasa vastu jämedat tänamatust üles näidanud ei ole, seetõttu ei tekkinud Wl ka õigust kinkelepingutest taganemiseks ning vastavad tahteavaldused olid toimeta. Kuivõrd kinkelepingud lõppenud ei ole, puuduvad hagejal nõuded kinkelepingute alusel saadu tagastamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.
12. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta fotod ja videod (dtl 176-178; dtl 237; kostja I 17.11.21 menetlusdokumeni lisa, tõlge dtl 395; dtl 396-404; dtl 471-477), nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
13. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus seoses hagi rahuldamata jätmisega 19.10.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud
14. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal I kulu 10 440 eurot, so kulu lepingulisele esindajale, millele lisandub kohtuistungil avaldatu kohaselt kulu seoses esindaja istungil osalemisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja I väljatoodu kohaselt osutati talle õigusteenust kokku 58 tundi hinnaga 150 eurot tund (ilma käibemaksuta), detailne toimingute loend dtl 614-
16. Kohus leiab, et vajalikuks ei saa pidada tundide kulutamist teise kostja esitatuga tutvumiseks, so toimingud: Kostja 2 hagivastusega tutvumine: 1 tund Kostja 2 6.06.22 menetlusdokumendiga tutvumine, kliendile tutvustamine: 2 tundi Kostja 2 22.08.22 seisukohaga tutvumine, kliendile tutvustamine: 2 tundi Kostja 2 24.11.22 seisukohaga tutvumine, kliendile tutvustamine: 30 min Kostja 2 17.02.23 menetlusdokumendiga tutvumine, kliendile tutvustamine: 1 tund Iga kostja osaleb menetluses tulenevalt TsMS § 207 lg 2 iseseisvalt. Kohus leiab, et osas, milles teise kostja esitatuga tutvumine oli vajalik kostja I menetlusdokumendi koostamiseks, oli vastav ajakulu hõlmatud vastava dokumendi koostamise ajakuluga. Kohus peab põhjendamatuks ka toimingut „Kohtu 13.05.22 e-kirjaga tutvumine, kliendile tutvustamine, vastuse ettevalmistamine: 30 min“ - kohus tuletas 13.05.2022 kirjaga kostjale I meelde, et vastavalt eelistungil määratule (dtl 339) pidi ta edastama kohtule andmed seoses oma tõendi kogumise taotlusega. Vastava täiendava suhtluse vajadus tulenes ainult kostjast I. Eraldi ajakulu toimingule „17.05.22- 24.05.22 pankade ja perearstikeskuse poolt väljastatud tõenditega tutvumine, arutelu kliendiga: 2 tundi“ põhjendatud ei ole, kogutud tõendid kajastusid kostja I hilisemates menetlusdokumentides ning tõenditega tutvumise ajakulu on hõlmatud ajakuluga konkreetsete menetlusdokumentide koostamiseks. 8 Toimingutele „Hageja 7.07.22 menetlusdokumendiga (sh lisadega) tutvumine, arutelu kliendiga: 2 tundi“ ja „Hageja 21.07.22 menetlusdokumendiga (sh lisadega) tutvumine, arutelu kliendiga: 3 tundi“ märgitud ajakulu on hageja esitatu sisu ja mahtu arvestades selgelt ülemäärane. Vajalik ajakulu kokku ei ületa 1,5 tundi. Kliendiga võib soovi korral suhelda ja arutada mistahes ulatuses, kuid osas, milles vastav suhtlus ületab menetlustoimingu tegemiseks teabe saamiseks või menetluse käigu selgitamiseks ilmselt mõistlikult vajaliku ajakulu, ei ole enam tegemist vajaliku kuluga, mille hüvitamist võiks nõuda vastaspoolelt. Ajakulu toimingule „25.10.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine, istungist osavõtt; 3 tundi“ on põhjendatud osaliselt, 1,67 tunni ulatuses. Istungi kestus oli protokolli kohaselt alates selle kavandatud algusajast 0,67 tundi. Menetluse käigust oli ilmne, et tegemist saab olema eelistungiga ning üks eelistung oli varasemalt juba toimunud, milleks esindaja oli samuti põhjalikult valmistanud. Ettevalmistusele ei saanud seega põhjendatult kuluda üle tunni. Mõistlik vajalik ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks kohtu hinnangul 0,5 tundi ei ületa. Ülejäänud kostja I märgitud toimingute osas leiab kohus, et need on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Põhjendatud ajakulu kokku on 43,67 tundi (58-14,33). Sellele lisandub ajakulu 02.01.2024 istungil osalemisele, so vastavalt protokollile 2,45 tundi. Kohus leiab, et tasu 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) vastab keskmisele vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavale tasule. Kostjale I hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 8 308,95 eurot ((43,67 x 150 + km 20%) + (2,45 x 150 + km 22%), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja I kasuks välja hagejalt.
17. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal II kulu 8 502 eurot, so kulu lepingulisele esindajale, millele lisandub kohtuistungil avaldatu kohaselt kulu seoses esindaja istungil osalemisega. Kostja II väljatoodu kohaselt osutati talle õigusteenust kokku 54,5 tundi hinnaga 130 eurot tund (ilma käibemaksuta), detailne toimingute loend dtl 619-
18. Kohus leiab analoogselt kostja I osas märgituga, et vajalikeks ei saa pidada järgmiseid toiminguid seoses teise kostja poolt menetluses esitatuga: Kostja 1 hagivastusega tutvumine, kliendile tutvustamine - 1 tund Kostja 1 seisukohaga ning lisadega tutvumine, arutelu kliendiga - 2 tundi Kostja 1 17.02.23 seisukohaga tutvumine ning kliendile tutvustamine - 0,75 tundi Eraldi ajakulu toimingule „17.05.22- 4.05.22 pankade ja perearstikeskuse poolt väljastatud tõenditega tutvumine, arutelu kliendiga 1,5 t“ põhjendatud ei ole, kogutud tõendid kajastusid kostja II hilisemates menetlusdokumentides ning tõenditega tutvumise ajakulu on hõlmatud ajakuluga konkreetsete menetlusdokumentide koostamiseks. Toimingule „Hageja 07.06.2022 taotlusega (0,25 t) ning 07.07.2022 menetlusdokumendiga koos lisadega tutvumine, kliendile tutvustamine ning arutelu - 2 t“ mõistlikult vajalik ajakulu 1,5 tundi ei ületa, kohtu seisukoht vastava osas on sama seoses kostja I samade toimingute osas märgituga. Ajakulu seoses 25.10.2022 istungiga on põhjendatud osaliselt, 1,67 tunni ulatuses (taotluse kohaselt 3 tundi). Istungi kestus oli protokolli kohaselt alates selle kavandatud algusajast 0,67 tundi. Ettevalmistusele ei saanud põhjendatult kuluda üle tunni samadel asjaoludel, mida kohus on märkinud seoses kostja I esindaja toimingutega. Mõistlik vajalik ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks kohtu hinnangul 0,5 tundi ei ületa. Ülejäänud kostja II märgitud toimingute osas leiab kohus, et need on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub alus pidada ilmselt ülemääraseks. 9 Põhjendatud ajakulu kokku on 46,92 tundi (54,5-7,58). Sellele lisandub ajakulu 02.01.2024 istungil osalemisele, so vastavalt protokollile 2,45 tundi. Kohus leiab, et tasu 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa. Kostjale II hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 7 708,09 eurot ((46,92 x 130 + km 20%) + (2,45 x 130 + km 22%), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja II kasuks välja hagejalt.
19. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 10