Obsah (4)

§ 126§ 125§ 42§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 2. aprill 2025, Tallinn 4-25-964 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Kohtuasi

§ 126

lg 2, § 192, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta rahuldamata Q Qi taotlus kaebuse arutamiseks kirjalikus menetluses. Jätta Q Qi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

1. märtsi 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,004400 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
2. Q Q esitas
3. märtsil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo
4. märtsi 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,
5. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 248 eurot. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuivõrd ta ei olnud teadlik, et Tallinna linnas on linnas kehtivale piirkiirusele 50 km/h lisaks veel muud piirangud.
6. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale Q Qile ning kohtuvälisele menetlejale PPA Põhja Prefektuurile. Kohtuistung Q Qi kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud
7. märtsil 2025 kell 10 (lk 7).
8. Kohtuistungi sekretär saatis kohtukutse kaebajale tema poolt kaebuses näidatud e-posti aadressile ja tegi nähtavaks avaliku e-toimiku süsteemi kaudu.
9. märtsil 2025 kell 8.27 saatis kaebuse esitaja eposti teel kohtule kirja, et ei saa haiguse tõttu osaleda
10. märtsil 2025 toimuval kohtuistungil. Oli nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses (lk 18).
11. Kooskõlas

§ 125lg 1 määras kohus uueks kohtuistungi toimumise ajaks 2.

aprill 2025 kell 11 ning edastas kaebajale uue kohtukutse (lk 19, 22).

1. Kaebaja teavitas
2. aprillil 2025 kell 10.04 e-posti teel kohut, et seoses haigusega ei saa kohtuistungil osaleda ja esitas kohtule taotluse menetluse üleviimiseks kirjalikku vormi (lk 25).
3. Kaebuse esitaja ei ilmunud
4. aprillil 2025 kell 11 toimuvale kohtuistungile.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile ning kaebaja oli teadlik kaebuse arutamisest kohtuistungil. Kohtu seisukoht 8.

§ 42

lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama.

§ 42

lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et

§ 42lg 2 p 3 sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) sätete juurde, kuivõrd

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 9. Kr

MS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 3 1 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

1. Kaebuse esitaja saatis
2. aprillil 2025 kohtule taotluse, milles märkis, et tema istungile ilmumist takistab haigestumine. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt 2 haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.
4. jaanuaril 2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ – edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.
5. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras.
6. Kuigi kaebaja on oma taotluses viidanud haigestumisele, siis tema väidet istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta saab kohus kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel. Kaebaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatud tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata asjaolu, et kohtuistung on Q Qi taotlusel juba korra edasi lükatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendit märtsikuise haigestumise kohta ning kaebaja
7. aprilli 2025 avaldusest järeldab kohus, et haigestumine on toimunud vahetult enne kohtuistungi toimumist, sest
8. aprillil kinnitas kaebuse esitaja telefoni teel kohtuistungi sekretärile, et on teadlik järgmisel päeval toimuvast istungist ning ilmumist takistavatest asjaoludes ta ei rääkinud (tl 28).
9. Kohtuistung on juba korra edasi lükatud ning ka siis oli edasi lükkamise põhjuseks kaebaja haigestumine. Mõlemal korral on Q Q soovinud asja arutamist kirjalikus menetluses.
10. Kaebuse esitaja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning kohus pidas vajalikuks kohtukutses märkida, et kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile on kohustuslik (tl 12, 22). Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa ilmuda väljakuulutatud kohtuistungile ja kohtule esitatud pöördumise sisust võib järeldada, et ta soovib asja arutamist ilma tema osavõtuta, ei muuda kohtu seisukohta uurida tõendeid, sh kuulata ära Q Qi seisukohad, vahetult kohtuistungil. Kuna kaebuse esitaja vaidlustab väärteo toimepanemise asjaolusid, siis tulenevalt uurimispõhimõttest peab kohus vajalikuks isikulised tõendiallikad ise üle kuulata kohtuistungil.
11. Tulenevalt eeltoodust ei ole Q Qi taotlus kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses põhjendatud ja seetõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele. 17.

§ 125

lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Käesoleval juhul on Q Qi kaebuse kohtulik arutamine juba korra edasi lükatud. 18. Kuna kohus on teinud Q Qile kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei ilmunud, siis kooskõlas

§ 126lg 2 jätab kohus Q Qi kaebuse läbi vaatamata.

3 Aulike Salo kohtunik 4