Obsah (7)

§ 444§ 174§ 162§ 477§ 139§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024. a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-144451 Tsiviilasi OÜ Europark hagi OÜ N

§-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna pooled ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (

§ 444lg 2).

1. Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulub sõiduk Cupra Born, registreerimismärgiga XXX (dtl 97). Samuti ei ole vaidlust, et nimetatud sõiduk oli pargitud 10.08.2023 XXX linnas (Waldorfi ärikvartal) asuvasse parklasse ja sõiduki kojamehe vahele jäeti samal päeval leppetrahvi nõue (dtl 84-87, 88-96). Vaidlus on selles, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS § 9, § 16 ja § 20) ja kas kostja on kehtivat lepingut rikkunud (VÕS § 100) ning kas ta vastutab selle eest (VÕS § 103, § 160). Kohus, hinnates poolte väiteid ja asjaolusid ning esitatud tõendeid, on seisukohal, et territooriumil, kus kostja 10.08.2023 sõidukit parkis, oli piisavalt liiklus- ja teavitusmärke, et territooriumile siseneja ja seal viibija saaks aru, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Esmalt peab kohus oluliseks, et parklasse sõidusõidul (nagu ka mujal liikluses) peavadki liiklusmärgid olema paigutatud paremale poole, kuna Eesti Vabariigis on liiklus parempoolne (LS § 14 lg 1). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli parklasse sissesõidul liiklusmärk tähistusega, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele. Kostja juhitud sõiduki trajektoorile jäi aga veel teine ja kolmas liikluskorraldusvahend, mis teavitasid sellest, et parkimine on keelatud, v.a Waldorfi ärakvartali parkimisloaga, ja viitasid sellele, et parkimist korraldab Europark ning vastavad tingimused asuvad infotahvlil. Samas parklas asusid ka infotahvlid (dtl 88-96, 138). Kusjuures ühelgi liikluskorraldusvahendil ei ole märgitud teksti „Parkimine lubatud valdaja loal“. Vastavat tõendit selle kohta ei ole esitanud ka kostja. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõiduk oli pargitud kolmanda liikluskorraldusvahendi juurde. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja märkas liikluskorraldusvahendit, mille järgi oli parkimine lubatud üksnes Waldorfi Ärikvartali loaga. Kuna kostja selgituste kohaselt oli tema 3 üksnes ärikvartalis asuva hambakliiniku klient, puudus tal igasugune alus eeldada või oletada, et tal on olemas tasuta parkimist võimaldav parkimisluba. Kuivõrd parkimist võimaldav luba kostjal puudus, pidi ta aru saama, et parkimise eest tuleb tasuda vastavalt parkimistingimustele. Samuti pidi kostja olema teadlik sellest, et parkimist korraldab Europark, mis oli märgitud liikluskorraldusvahendile, aga mis on juba teadaolevalt tasulist parkimist korraldav ettevõtte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkuleppe. Siinjuures ei nõustu kohus kostja seisukohaga, justkui infotahvlite väärast paigutusest tulenevalt on leppetrahvi kokkulepe tühine kui ebamõistlikult tarbijat kahjustav, kuna parkimiskorraldust selgitavad liikluskorraldusvahendid ja infotahvlid olid kohtu hinnangul piisavad selleks, et kostja saanuks täieliku ja piisava ülevaate ning informatsiooni tingimuste ja vajalike tegevuste kohta. Siinkohal rõhutab kohus, et tõenditest järelduvalt parkis kostja sõiduki täpselt liiklusmärgi juurde, suunaga liiklusmärgi poole (dtl 8487). Seega oli hoolika suhtumise korral kostjal võimalus ilma täiendavaid füüsilisi pingutusi tegemata tutvuda parkimiskorraldusega (infotahvlite nägemiseks tuli liikuda). Olukorras, kus kostja on olnud hooletu ja tähelepanematu, ei vabane ta vastutusest. Seda põhjusel, et tegemist ei ole vääramatu jõuga, vaid täielikult kostja teadmisele ja kontrollile alluva asjaoluga (VÕS § 103 lg 2). Seega leiab kohus, et kostja ise ei ole olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik. Vaidlust ei ole selles, et hageja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja kasutuses oleva sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvi nõue 10.08.2023 kell 13.20, s.o samal ajal kui nõue koostatud on (dtl 8487). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 55 eurot.
3. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja etteheited sellele, et miks hageja ei andnud korraldust sõiduki teisaldamiseks, on täiesti arusaamatud. Seda juba ainuüksi põhjusel, et sõiduki teisaldamisega seotud kulud (sh teisaldamise tasu, sõiduki hoiukulud jne) ületaksid leppetrahvi nõuet oluliselt. Nimetatud kulud tuleks kanda lepingu poolel, kes on lepingut rikkunud, ehk kostjal. Seega hagejale ei ole võimalik ette heita seda, et ta on rakendanud teisele poolele soodsamat vahendit, ehk leppetrahvi.
4. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist (VÕS § 1131 lg 1). Hageja on edastanud e-posti teel kostjale nõudekirja. Samuti teinud päringud transpordiametile ja rahvastikuregistrile. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtupraktika järgi on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 113 1 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist, st nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine (Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-105754, p 24). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja ka võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
5. Seega kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 95 eurot (55+40). Menetluskulud 4 10.

§ 174

lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas lahendis.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 11. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Sealjuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 5, 7).

Kohtukuludeks hagilt tasutud riigilõiv (

§ 139lg 1), mis on 100 eurot.

Asja läbivaatamise kuludeks on lepingulise esindaja kulu 412,50 eurot (ilma käibemaksuta) (

§ 144

p 1) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (

§ 144p 7, § 4842).

Lepingulise esindaja tasu ja kulusid kajastab kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, mille järgi on lepinguline esindaja osutanud õigusteenust kokku 3,75 tundi, tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta), s.o materjalide läbitöötamine, hagi koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 2 tundi, kostja vastuse läbitöötamine ja seisukohtade koostamine 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kokku on 412,50 eurot. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Küll ei pea kohus põhjendatud ajakuluks materjalide läbitöötamist, hagi koostamist ja kohtule esitamist. Arvestades, et tegemist on hagiga, mis on sarnastes tsiviilasjades sarnaste argumentide ja põhjendustega ning samalaadsete tõenditega, tuleb ajakulu hindamisel seda arvesse võtta. Kohtu arvates on põhjendatud ajakuluks 1 tund. Seega õigustatud ajakulu kokku 2,75 tundi (1+1,5+0,25), s.o kokku 302,50 eurot (ilma käibemaksuta). 12. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud kogusummas 422,50 eurot (100+20+302,50). Siinjuures ei pea kohus õigeks kostja vastuväiteid sellele, et parkimist korraldav ettevõte on otsustanud õigusteenust ise mitte osutada ja tellida teenust väljaspool ettevõtet. Sellist kohustust ei ole ja arusaadavalt ei saa seda ette heita. 13. Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5 Tln Rkk 24.04.2025 määruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Osaühing Nordeko Maaviljeluse apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 28.06.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-144451 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Nordeko Maaviljeluse kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6