Obsah (7)

§ 423§ 426§ 427§ 386§ 173§ 168§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-3175 Tsiviilasi A. P. hagi J. S.-i vastu ki

§ 423lg 2 p 2 kohane alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja tema tänaseks surnud abikaasa V. P. kinkinud 05.05.2017 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga enda täisealisele lapsele (kostjale) kinnistu aadressil XXX (reg.nr XXX). Hageja ja tema abikaasa V. P. olid kinnistu ühisomanikud. Tulenevalt VÕS § 268 lg 1 kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja toetub VÕS § 267 p-le 1, mille järgi võib kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 268 lg-st 1 tuleneva alusetu rikastumise nõude esitamine eeldab seega õiguslikult võimaliku taganemisavalduse esinemist ja olemasolu, st vastavad hagi aluseks olevad asjaolud peavad olema esile toodud. VÕS § 270 lg 1 alusel võib 2-24-3175 kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
2. VÕS § 192 lg 1 alusel, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks.
3. Vaidlust ei ole selles, et kinkelepinguga on hageja ja V. P. kinkinud neile kuulunud ühisvara kostjale, kuid taganemisavalduse on kingisaajale esitanud ainult hagejal. Kohus leiab, et kehtivaks kinkelepingust taganemiseks peaks hageja käesoleval juhul tahteavalduse esitama koos V. P. pärijatega, mida hageja ei ole teinud. Kohus on kinkelepingust taganemisavalduse tegemist üksnes hageja poolt menetlusosalistega 11.02.2025 toimund eelistungil arutanud. Hageja on käesolevas menetluses leidnud, et et hageja võis taganemisavalduse teha ka üksinda, kuna teine kinkija on surnud. Kohtu hinnangul ei ole aga nimetatud hageja seisukoht VÕS § 192 lg 1 esimese lausega kooskõlas. 11.02.2025 toimunud eelistungil märkis hageja mh, et V. P. pärimismenetlust läbi ei ole viidud ning ei ole teada, kes on V. P. pärijad. Kohus on seisukohal, et kuivõrd V. P. pärimismenetlust pole läbi viidud ning pärijad pole välja selgitatud, siis ei ole ka antud põhjusel käesoleval juhul kohtule esitatud hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna kinnistu oli hageja ja tema abikaasa ühisomandis, siis kehtiva taganemisavalduse olemasolul ning nõude rahuldamisel tuleks kinnistu tagastada PärS § 130 lg 1 ja § 147 alusel hageja ning tema abikaasa pärijate ühisomandisse. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

13. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 426

lg 1).

§ 427

järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. 14. Kuna kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, tuleb 30.04.2025 kell 11.00 määratud istungi aeg tühistada. 15.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus on käesoolevas menetluses 27.02.2024 määrusega hageja hagi tagamise taotluse rahuldanud ning hagi tagamise abinõuna määranud kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hageja kasuks eelmärge ja märkus kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgnevalt: 1) eelmärge tsiviilasjas nr 2-24-3175 esitatud J. S.-i (J. S., isikukood: XXX) nimel oleva kinnistu üleandmise nõude tagamiseks A. P. (A. P., isikukood XXX) kasuks; 2) märkus: tsiviilasjas nr 2-24-3175 on A. P. (A. P., isikukood XXX) esitanud hagiavalduse J. S.-i (J. S., isikukood: XXX) vastu kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise tuvastamiseks. Kuivõrd kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, tuleb 27.02.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 17.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 2-24-3175 Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. 18.

§ 177

lg 1 p 2 alusel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik