1-17-5725/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5725 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Vassiljev (ik 38111022213), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 30.06.2017 otsusega tunnistati Aleksandr Vassiljev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Vassiljevile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.05.2017 määrusega täpsustatud liitkaristuse ärakandmata osa 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra (ehk 358 üldkasuliku töö tundi) ning A. Vassiljevile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaeg algas 26.02.2017 ja lõpeb 23.02.
6. Viru Vangla esitas 20.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 28.12.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Positiivsena võib A. Vassiljevi puhul välja tuua distsiplinaarkaristuste puudumise, riigikeele A2-tasemel eksami sooritamise ning selle, et vabanemisel on A. Vassiljevil olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti selle, et süüdimõistetu abikaasa on valmis teda vabanemisjärgselt igakülgselt toetama. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid.
9. Kinnipeetaval on kümme kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootiliste ainete tarvitamine ning põhjuseks enamasti rahalise kasu saamise eesmärk. Vanglas on kinnipeetaval meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, arvestades, et käesolevat karistust kannab isik sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Kinnipeetav on tunnistanud, et varavastased kuriteod pani ta toime põhjusel, et tal olid rahalised raskused. Sel teel saadud raha kulus esmajärjekorras narkootikumide hankimiseks. Asjaolu, et isiku narkosõltuvus on saadud kontrolli alla ja isik on heas remissioonis, ei välista tagasilangust, kuivõrd tegemist on pikaajalise narkosõltlasega.
10. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et vabanemisel on tal võimalik tööle asuda XXX, kuid ühtegi seda kinnitavat dokumenti ei ole kohtule esitatud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul tasumata nõudeid 18 847,77 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele.
11. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et isik on viiel korral olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajad on lõppenud uute kohtuotsustega, sest isik on katseajal toime pannud uued kuriteod. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et A. Vassiljev tingimisi enne tähtaega vabanedes suudab katseaja edukalt läbida ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida kinnipeetava poolt ära uue kuriteo toimepanemist. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Vassiljev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab A. Vassiljev, et maakohus pööras taotluse läbivaatamisel liiga suurt tähelepanu negatiivsetele asjaoludele, ehkki A. Vassiljevi iseloomustamiseks on olemas ka positiivsed asjaolud.
13. Maakohus tugines A. Vassiljevi ennetähtaegse vabastamise arutamise taotluse läbivaatamisel Viru Vangla poolt esitatud andmetele – iseloomustusele ja riskihindamisele. A. Vassiljev leiab, et maakohus ei saanud olukorda objektiivselt hinnata, tuginedes kinnitamata faktidele, mis pärinevad teadmata allikatest ning mis on ilmselgelt ekslikud. Viru Vangla iseloomustuse koostamisel ja riskihindamisel tehti sihilikke või juhuslikke mööndusi, mis mõjutasid maakohtu otsustust. Viru Vangla väidab, et A. Vassiljev sai vangistuses olles halduskorras karistada narkootiliste ainete tarvitamise eest. Eeltoodu ei vasta tegelikkusele ja on kergesti kontrollitav.
14. Samuti Viru Vangla, viidates A. Vassiljevile kui informatsiooni allikale, väidab, et kinnipeetav pani kuritegusid toime eesmärgiga saada rahalisi vahendeid narkootiliste ainete soetamiseks, 2 mis samuti ei vasta tegelikkusele. A. Vassiljev oli kunagi narkosõltlane, kuid rehabiliteerus ja isegi vabaduses oli tema sõltuvus positiivses remissioonis.
15. Aeg-ajalt oli A. Vassiljevil finantsraskuseid ning ta oli sunnitud toime panema kuritegusid (mitte isikuvastaseid) selleks, et toita enda perekonda, aga mitte narkootiliste ainete soetamiseks nagu väidab Viru Vangla. Antud hetkel on A. Vassiljevi abikaasa ametlikult tööhõives ning tal on stabiilne sissetulek ja ta on valmis süüdimõistetut materiaalselt toetama.
16. Vabanemise korral kavatseb A. Vassiljev elada seaduskuulekalt, leida endale ametliku töökoha ning jätkata võlgnevuste tasumist. Viru Vangla koostatud riskihindamisest nähtub, et A. Vassiljevi osas on positiivseid muutuseid. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Ühtlasi on A. Vassiljevile garanteeritud elukoht ja tal ei ole probleeme alkoholi – ja narkootikumidega.
17. Viru Vangla väidab, et A. Vassiljevi puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 29 %. Isikuvastase kuriteo eest mõisteti A. Vassiljev viimati süüdi aastal
18. Kuritegude dünaamikas on seega ilmselge positiivne iseloom. Sellest tulenevalt on A. Vassiljevile arusaamatu, miks tema riskiprotsendid nii kõrged on.
19. Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2018 määrusega anti menetlusosalistele kuni 31.01.2018 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Vassiljevit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.
21. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et maakohus ei ole otsustuse tegemisel tuginenud Viru Vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentidele (tl 45). Ka ringkonnakohus ei võta ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse vangla iseloomustuses toodud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskiprotsente. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
22. Samuti leiab A. Vassiljev, et tõele ei vasta Viru Vangla poolt toodu nagu oleks süüdimõistetu kinnipidamiskohas viibides saanud karistada narkootiliste ainete tarvitamise eest. Nimelt nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et väärteokorras karistati A. Vassiljevit NPALS § 15 lg 1 järgi viimati mais
23. Ringkonnakohus, tutvudes karistusregistri väljavõttega, selgitab, et eeltoodud rikkumine pandi A. Vassiljevi poolt toime 03.02.2017 (A. Vassiljev viibib kinnipidamiskohas alates 26.02.2017). Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur tegi asjas üldmenetluse otsuse alles 19.05.
24. Seega ei sisalda Viru Vangla iseloomustus endas valeandmeid ning sellele tuginemine on lubatav.
25. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning A. Vassiljevi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii A. Vassiljevit positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning neid analüüsides leidnud, et A. Vassiljevi isik ja tema varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise, missuguse järeldusega nõustub täiel määral ka kriminaalkolleegium. 3
26. Ka kriminaalkolleegium leiab, et A. Vassiljevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset – isikul puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused, omab kindlat elukohta, samuti toetavat lähivõrgustikku ning on kinnipidamiskohas omandanud A2 tasemel riigikeele. Samas ei ole A. Vassiljevi varasem vabadusaegne käitumine sugugi positiivne. Maakohus on õigustatult välja toonud, et A. Vassiljev omab kümmet kehtivat kriminaalkaristust ning ka kinnipidamiskohas viibib isik juba seitsmendat korda. A. Vassiljevit on kriminaalkorras karistatud väga eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Samas on need muutunud ühiskonnaohtlikumaks, kuna A. Vassiljev kannab käesolevat karistust mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Üldjoontes on A. Vassiljev pannud toime valdavalt varavastaseid kuritegusid, mis koosmõjus asjaoluga, et vabaduses puudub süüdimõistetul kindel töökoht ning temal lasuvate rahaliste nõuete kogusumma on 18 847,77 eurot, võib viia selleni, et isik asub majanduslike raskuste ilmnemisel taas kuritegusid toime panema. Siinkohal juhib kriminaalkolleegium tähelepanu, et finantsraskuste olemasolu ei õigusta varavastaste kuritegude toimepanemist nagu A. Vassiljev kaebuses märgib.
27. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Vassiljevi ebaõnnestunud kriminaalhooldustel viibimised ning katseajal uue kuriteo toimepanemine viitavad tõsiasjale, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne, mis aga omakorda suurendab vabaduses uue kuriteo toimepanemise ohtu. A. Vassiljev ei ole hoolimata varasemalt mõistetud korduvatest karistustest ning kinnipidamiskohas viibimistest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhoolduslike vahenditega A. Vassiljevi käitumist õiguskuulekuse suunas võimalik mõjutada. Seega ei ole A. Vassiljevi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.12.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas