Obsah (8)

§ 76§ 75§ 66§ 199§ 424§ 64§ 65§ 50

1 Kriminaalasi nr 1-17-5725 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoob er 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb er 1-17-5725 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekre

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksandr Vassiljevile katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Aleksandr Vassiljevit katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aleksandr Vassiljevit katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 21,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrata Aleksandr Vassiljev kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Aleksandr Vassiljev karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo (asukoht Masina 22, 10144 Tallinn) kasuks 251,40 (kakssada viiskümmend üks eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 41,90 eurot) eurot v.-adv. Ahto Sirendi poolt määratud korras süüdimõistetu Aleksandr Vassiljevi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksandr Vassiljevilt menetluskuluna kaitsjatasu 251,40 (kakssada viiskümmend üks eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.adv. Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Aleksandr Vassiljevil tasuda kaitsjatasu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 41,90 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700044143 ning selgitus: „Aleksandr Vassiljev, 1-17-5725, kaitsjatasu osamakse “. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2018 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Vassiljev kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5725 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Aleksandr Vassiljev tunnistati süüdi

§ 424

järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti Aleksandr Vassiljevile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1,2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2017 kohtumäärusega täpsustatud 3 liitkaristuse (otsused kriminaalasjades nr 1-15-10580, 1-16-2422 ja 1-16-3361) ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust (ehk 358 ÜKT tundi) ning Aleksandr Vassiljevile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.02.2017.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldati Aleksandr Vassiljevile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Aleksandr Vassiljevit on kriminaalkorras karistatud kokku 16 korr al, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Kuritegude dünaamika suures osas muutunud ei ole, kuriteod on peamiselt varavastased ja/või toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Erandiks on üks vägivallaepisoodiga kuritegu 2000 . aastal, s.o avalik vargus vägivallaga ning praegune kuritegu, s.o joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetavat ei ole määratud tööle seoses tema tervisliku seisundiga. Vangla meditsiiniosakonna poolt on töötamise piiranguks töö istuvas asendis 1 tund, kuid sellist tööd vanglal pakkuda ei ole. Kinnipeetav osaleb alates 08.01.2018 riigikeele B1 taseme kursusel, varasemalt vangistuse ajal on läbinud riigikeele A2 taseme kursuse. Ajavahemikul 31.01.14.03.2018 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. V õlanõustamisega alustas isik 16.05.

1. Kinnipeetava l puuduvad distsiplinaarkaristus ed vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ningkanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx. Tegemist on ühetoalise eluks vajalike mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetav a abikaasa A R. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Hetkel elab antud korteris kinnipeetava abikaasa üksi, olles nõus Aleksandr Vassiljevi vabanemisega temale kuuluvasse korterisse. Kinnipeetav on l õpetanud
2. klassi ja alustanu d õpinguid Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal. Õpingud jäid kuritegeliku käitumise ja tekkiva narkosõltuvuse tõttu poole li. Isik on valmis kasutama enesetäiendamise võimalusi, kui neid pakutakse. Kinnipeetava viimane ametliku lepingu alusel töökoht oli AS-s Xxxx xxxx (3 kuud). Varasemalt on isik töötanud xxxx ettevõtetes Xxxx ja Xxxx, xxxx Xxxx OÜ -s ning AS-s Xxxx xxxx ajavahemikul 22.04.-22.06.
3. Alates 22.02.2016 oli isik Töötukassas arvel. Veel on kinnipeetav töötanud Xxxx OÜ- s xxxx ajavahemikul 27.09.-07.10.2016 ametliku töölepingu alusel. Varasemalt on kinnipeetav enda sõnul ka mitteametlikult töötanud xxxx. Enne vangistust oli isikule määratud ku ni juulini 2017 töövõimetus xxxx, vabanemisel saab ta selle taastada. Isiku sõnul olevat pikim ühel töökohal töötamine kestnud 1,5 aastat. Sissetulekuteks olid abikaasa palk, tema töötasu ning töövõimetuspension. Praegu Viru Vanglas toetavad materiaalselt lähedased, peamiselt abikaasa. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht on isikul Xxxx OÜ-s. Samuti on kinnipeetaval võimalik asuda vabanemisel tööle xxxx OÜ -s Xxxx, kus ta on ka varasemalt xxxx töötanud. Vangla andmetel 24.07.2018 seisuga on tasumata võlgnevusi 11 436,68 eurot. Kuna kuriteod on peamiselt sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis majandusliku toimetuleku oskus on nõrk. Kinnipeetava lähedasteks xxxx on abikaasa A R, ema S K, isa M K ja noorem õde J . Suhted nendega on head ja toetavad. Abikaasaga elasid koos umbes 6 aastat ning abiellusid vanglas xxxx. Abikaasa käib ka kokkusaamistel. Lapsi kinnipeetaval ei ole. Isiku väitel ei ole ta mõjutatav, vaid oskab vajadusel "ei" öelda. Manipuleerivat elustiili täheldatud ei ole. Isiku sõnul kõik kuriteokaaslased on vanglas ning nendega ta ei suhtle ja ka abikaasa keeldub suhtlemast. Toimepandud kuritegude dünaamika näitab, et elustiil on üldjuhul riskeeriv. Isik 4 on soodsatel asjaoludel teisi ini mesi oma huvides ära kasutanud. Kinnipeetaval alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole ega ole olnud ka varasemalt. Tarvitas alkoholi mõõdukalt, pidupäevadel. Isik tunnistab, et on varasemalt heroiini ja amfetamiini tarvitanud, ka süstides. Amfetamiini proovis esimest korda
4. aastal, periooditi tarvitas üle päeva, viimast korda
5. aastal. Heroiini proovis esimest korda
6. aastal, viimane tarvitamine oli
7. aastal, tarvitas peaaegu iga päev. Kanepit proovis esimest korda 20-aastaselt, tarvitas harva. Karistusregistri andmetel on isikut väärteokorras NPALS § 151 järgi karistatud 14 korral, viimati mais
8. Praegu kannab isik karistust narkojoobes sõidukijuhtimise eest. Ise väidab, et teadlikult ei tarvitanud, et teatud seltskonnas võidi midagi alkoholi sisse panna. Samas on vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul diagnoositud narkosõltuvus (heas remissioonis) ning seos kuritegeliku käitumise ja narkootikumide tarvitamise vahel on olemas. Kinnipeetav ise on sõnades väljendanud soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest, kuid tema varasem käitumine lubab sell es kahelda. Psühhiaatri hinnangul on isiku psühhiaatrilised probleemid põhjustatud xxxx põhihaigusest. Ta saab medikamentoosset ravi. Isikul oli töövõimetus xxxx kuni juulini
9. Suhtlemisel on isik ettevaatlik, enesekontrolliga. Oma probleeme isik küll tunnistab ja tahab nüüd pärast vanglast vabanemist nende lahendamiseks midagi konkreetset ette võtta, kuid varasemalt ei ole ta seda suutnud teha. Teiste inimeste seisukohti püüab mõista, kuid tõlgendab neid tihti liiga enesekeskselt. Isik väidab, et käesoleval ajal hindab ta üle kõige oma peret. Soovib luua normaalse ja täisväärtusliku perekonna, saada lapsi. Samas näitab kuritegude dünaamika, et ta kordab samu vigu, ei ole olnud piisavalt motiveeritud ja suutlik muutuma. Senine elukäik näitab kuritegelike hoiakute olemasolu. Isiku sõnul on ta motiveeritud kuritegevusest loobuma, kuid puudub püsivus. Isik toetab küll ühiskonnas kehtivaid v äärtushinnanguid ja norme, kuid oma rikkumisi püüab õigustada. Suhtumine ametnikesse on rahuldav/viisakas. Kriminaalhoolduse nõudeid on isik varemalt rikkunud. Kinnipeetav pani katseaja jooksul, kui ta oli veel töötu, toime uue kuriteo, s.o 07.09.2011 Kar S § 391 lg 1 alusel, tõi üle Vene Föderatsiooni piiri Eestisse 600 salasigaretti, peites need üleriiete alla. Seega teod ei toeta sõnu kuritegelikust käitumisest loobumise soovi kohta. Järelevalve all viibitud aja jooksul ei tulnud isik kindlaks määratud r egistreerimisele ilma mõjuva põhj useta. Kriminaalhooldusele on kinnipeetavat määratud kolmel korral ning kõigi kolme järelevalve all viibitud aja jooksul pani ta toime uued kuriteod. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning kuritegude iseloom näitavad tema negatiivset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse ja vähest motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Vangistuses on kinnipeetav suutnud käituda õiguskuulekalt, mida näitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kinnipeetava puhul on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist või suhtlemist isikutega, kes seda teevad, samuti kui tal tekivad majanduslikud raskused. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Eeltoodule tuginedes ja arvestades Aleksandr Vassiljevi kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Vassiljev tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks karistusaja lõpp, s .o 23.02.2019, kuid mitte vähem kui kuus kuud kohtumääruse jõustumisest. Katseajaks tuleks Aleksandr Vassiljevile määrata

§ 75lg 2 p -des 21 ja 8 sätestatud kohustused.

Aleksandr Vassiljev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud asjaolude kokkulangemise ja t öö puudumise tõttu. Praegu on tal olemas töökoht ja toetav abikaasa. Ta t eab, et kui kohus ta vabastab, siis peab ta täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Ta 5 s aab aru, et kui t a kontrollnõudeid ja kohustusi ei täida, saadetakse ta tagasi vanglasse karistust kandma. Peale

1. klassi läks ta õppima kutseõppeasutusse, mida t a küll ei lõpetanud, aga ta arvab, et kuna t a õppis seal 3,5 aastat, on tal ikkagi keskharidus. Teda ei ole varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kinnipeetav palub anda talle võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt. Vanglasse tagasi tulla ta ei taha. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Vassiljev i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Ahto Sirendi märkis, et Aleksandr Vassiljevi elukäik on üsna kriminaalne, lugematu arv kordi on ta karistada saanud ja vanglas olnud, kuid see on minevik. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on sõltuvuses kahest teemade ringist, üks on minevik ja teine olevikuga seoses ka tulevik. Kaitsja leidis, et nii vangla oma iseloomustuses kui ka prokurör vangla iseloomustust toetades on liiga suure rõhu pannud minevikule. Samas karistuse kandmisel on ta täielikult täitnud individuaalse täitmiskava, tal puuduvad karistused, mis iga inimese puhul võimaldab omada põhjendatud lootust vabanemisele. Kohtul tasuks isik tingimisi enne tähtaega vabastada, sest midagi kaotada ei ole. Tema kuriteod on valdavalt teise astme kuriteod ja ainus vägivallaga seotud kuritegu on aastast
2. Kaitsja saab aru, et vangla poolt toodud uute kuritegude toimepanemise protsendid on üsna kõrged, aga keegi ei ole nende protsentide seaduslikkust ja päritolu suutnud korralikult põhistada. Need võivad paljuski õiged olla, aga ilma i gasuguse põhistuseta on nad sõnakõlksuna mõjuvad, justkui eksperdi arvamus ilma põhje nduseta. Vabaduses on kõik eeldused olemas, et Aleksandr Vassiljev saaks õiguskuulekalt jätkata oma elu. Sellega seoses palus kaitsja kinnipeetav vabastada enne tähtaega. Is ik on kõigi tingimustega nõus, ta on teadlik, mis talle kriminaalhooldusega kaasneb.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Vassiljevi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 10 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda, ei ole kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Kinnipeetav on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, lisaks kannab ta käesoleval ajal karistust mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. K innipeetava käitumine vangistuses on olnu d nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta osaleb alates 08.01.2018 riigikeele B1 taseme õppes, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alustas 16.05.2018 võlanõustamisega. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on as unud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetav a vabastamise kasuks räägivad need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on vabanemisel kindel elukoht abikaasa juures, viimasele kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ- s Xxxx ning OÜ- s Xxxx , kus ta on ka varem töötanud. Seega on kinnipeetaval vabanemisel olemas kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust oli kinnipeetavale määratud 6 töövõimetus xxxx ulatuses, mille taastamist on tal vabanemisel võimalik taotleda. Kuigi kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 11 400 euro, vähendab garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu tema poolt uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Iseloomustusest nähtub, et kõik isiku kuriteokaaslased on hetkel vanglas ning nendega ta enam ei suhtle. Kinnipeetava sõnul ei ole tal kunagi olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning vangla meditsiiniosakonna andmetel on ta seoses narkosõltuvusega heas remissioonis. Kinnipeetav on väljendanud soovi loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda Aleksandr Vassiljevile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Aleksandr Vassiljev ile katseaja ja käitumiskontrolli tähtajaga 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kohustused .

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Ahto Sirendi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 251,40 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 251,40 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 251,40 eurot tasumise ositi 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 41,90 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik