← Eesti

1-18-8899/23

Obsah (11)§ 121§ 266§ 201§ 64§ 74§ 75§ 65§ 68§ 16§ 57§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2019 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-8899 (kriminaalasi nr 18231701002) Kohtunik

§ 121

lg 1 ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Abiprokurör Meelis Sentifoli U.Q , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus 8 klassi; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 10.08.2017 otsusega

§ 201

lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud, mis

§ 74

lg 1, 3 ja § 75 lg 1 alusel jäeti täitmisele pööramata 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. - Harju Maakohtu 21.02.2018 määrusega määrati

§ 75lg 2 p 2 alusel U.Q-le lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 29.05.2019.a. Kaitsja RESOLUTSIOON Leelo Viil (riigi õigusabi korras) Juhindudes KrMS § 233 lg 1, 3; § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: järgi kvalifitseeritud kuriteo 1. Süüdi tunnistada U.Q

§ 121lg 1 toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud.

2. Süüdi tunnistada U.Q

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada U.Q-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. 5.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada U.Q-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.08.2017 otsusega mõistetud karistuse võrra s.o 8 (kaheksa) kuu võrra ning mõista U.Q-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.03.2018 - 29.03.2018 ja 29.05.2018 s.o 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust.

  1. U.Q-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestada alates U.Q karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.
  2. U.Q suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Asitõendid: Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud sündmuskohalt leitud sigaretikoni (tl 105) ja viis musta värvi käepidemega sööginuga verekahtlaste määrdumistega, üks musta värvi käepidemega koorimisnuga verekahtlase määrdumisega, kaks DNA-karpi vereproovidega, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Kolm CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
  4. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel U.Q-lt välja mõista järgmised menetluskulud:  II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha osaliselt summas 310 (kolmsada kümme) eurot;  kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osaliselt summas 130 (ükssada kolmkümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 700 eurot jätta riigi kanda, samuti määrata, et U.Q võib menetluskulud, kokku 440 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber:
  5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 11.02.2019.a. Süüdistus: U.Q-d süüdistatakse selles, et tema 28.03.2018 kella 23.21 paiku, viibides xxxx asuvas korteris, ühise alkoholitarbimise ajal tekkinud konflikti käigus ründas P Pit kööginoaga, lüües viimast vähemalt kolmel korral noa teraga pea piirkonda. Sellise tegevusega U.Q põhjustas P Pile valu ja tervisekahjustused – kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm laiusega lõikehaava vasakul pool lõual, u 6 cm pikkuse kaarja lõikehaava vasakul pool lauba piirkonnas ja u 5 mm laiuse haava vasakul kõrval. Seega U.Q pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse U.Q-d selles, et tema 25.05.2018 kella 17.17 ajal tungis lukustamata välisukse avamise teel korterivaldajate N Hi ja K K tahte vastaselt sisse korterisse aadressil xxxx. Seega U.Q pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus kohtus: Kohtuistungil süüdistatav U.Q seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt ning selgitas, et kannatanu P kukkus noa vastu, tema teda ei löönud, vanaema nägi seda pealt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahetseb tehtut. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse vaidlustamiseks ei ole alust. Vaatamata kaitsealuse kehvale seisundile tunnistas ta oma süüd, andis ütlusi ja väljendas kahetsust. Kehalise väärkohtlemise osas on süü äärmiselt väike, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ja kannatanu vigastused olid väga väikese ohtlikkusega. Ka sissetungimises näeb seadusandja ette küllalt leebe sanktsiooni. Kaitsja palub mõsta süüdistatavale rahalise karistuse mõistlikus summas. Üldkasulikku tööd nad ei taotle, sest süüdistatava puhul on tegemist xxxx invaliidiga, põhjuseks xxxx puue. Selles olukorras tekivad isikul raskused allumaks kriminaalhooldusele. Kaitsja palub karistuse määra mõistmisel arvestada isiku süüd ja tervist ning arvestades resotsialiseerumisväljavaateid jätta menetluskulud riigi kanda. 3 Kohus, uuris järgmiseid kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - Kannatanu N H ütlused (kd I tl 1-4, 53-56); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (kd I tl 5-17); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I tl 38-40); - U.Q 29.05.2018, 14.06.2018 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (kd I tl 41-44, 70-73); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (kd I tl 48-51); - Kannatanu K K ütlused (kd I tl 64-67; 95-98); - O S kahtlustatavana antud ütlused (kd I tl 33- 36; 74-77); - Tunnistaja J M ütlused koos lisadega - avaldus, leping (kd I tl 79-83); - Politsei ettekanne (kd I tl 112); - 28.03.2018 isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (kd I tl 113-115); - K K selgitus 28.03.2018 (kd I tl 116-117); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (kd I tl 119-148); - Kannatanu P Pi ütlused koos lisaga - patsiendi EMO kaart (kd I tl 150-154); - 29.03.2018 isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (kd I tl 155-159); - Tunnistaja K K ütlused (kd I tl 161-164); - Tunnistaja S A ütlused (kd I tl 165-168); - Asitõendi vaatlusprotokoll, tõlge (kd I tl 170-176); - Isikusamasuse tuvastamise protokoll (kd I tl 177); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd I tl 178); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I tl 179-180); - U.Q 29.03.2018 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (kd I tl 181-182); - Tõend, teatis (kd I tl 106-107); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus päringule (kd I tl 190-191); - Karistusregistri teatis, Harju Maakohtu kohtuotsus nr 1-17-4698 ja kohtumäärus nr 1-17-4698 (kd I tl 196-207, 208-214); - Kriminaalhooldaja vastus prokuröri päringule (kd I tl 215). Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Episood

§ 121

lg 1 järgi:

§ 121

lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kannatanu P Pi ütlustest nähtub, et 28.03.2018 läks kannatanu külla vanaemale. Seal koos U.Q ja K tarbis alkoholi. U.Q oli läinud oma neiuga tülli, oli närviline ja üleskeeratud. Ühel hetkel tuli U.Q kannatanule kallale, võttis tema kaelast kinni ning hakkas kägistama. Kanntanu kaitses ennast ja lõi vastu. Seejärel võttis U.Q midagi teravat ja lõi sellega kannatanut kolm korda. Seltskonnas viibinud K helistas politseisse ja kiirabisse. (kd I tl 150-153). LääneHarju politseijaoskonna patrullpolitseiniku ettekande kohaselt said nemad 28.03.2018 kell 23.23 väljakutse aadressile xxxx, kus oli isikut löödud noaga. Kohale jõudes viibisid korteris P P, K K, S A ja N H. P ja K sõnul oli korteris elav U.Q tunginud kallale Pile ning löönud teda noaga pea piirkonda. U.Q viibis patrulli saabudes trepikojas krt xxxx ukse juures ning ta peeti politsei poolt kinni (kd I tl 112). K K on 28.03.2018 andnud selgituse, mille 4 kohaselt oli ta külas U.Q-l , tarvitasid koos alkoholi ning võib-olla armukadedusest purjus U.Q lõi noaga Pit (kd I tl 116-117). Sündmuskoha (aadressil xxxx asuv korter) vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et korteri köögi, toa ja vannitoa seinal põrandatel leidus verekahtlaseid pritsmed, määrdumist ja sündmuskohalt võeti kaasa viis kööginuga (kd I tl 119-148). Tunnistaja K K on andnud ütlusi, mille kohaselt viibis ta kannatanu ja süüdistatavaga ühes seltskonnas. U.Q helistas teel poodi oma neiule ja pärast seda pööras ära, hakkas kõigiga riidlema ja korterist välja ajama. Siis mingi hetk oli U.Q rahulik, siis hakkas jälle Pit solvama ja lõpuks hakkasid välisukse ees kaklema. U.Q võttis noa ja tunnistaja ütles talle, mida sa teed. U.Q viskas kohe noa maha ja nuga jäi maha vedelema. Selle noaga ta midagi Pile ei teinud. Seejärel P ja U.Q hakkasid jälle kaklema. P oli tema poole seljaga ja U.Q näoga. Ta ei näinud kogu sündmust, pärast kaklemist pööras P tunnistaja poole ja tunnistaja nägi, et Pi nägu oli verine (kd I tl 161-164). Tunnistaja S A, kes on süüdistatava vanaema, on andnud ütlusi, et tema viibis kannatanu ja süüdistatavaga ühes korteris ajal, kui neil tekkis konflikt, nad tõuklesid köögi poolel, köögis lendasid asjad laiali, lööke ja nuga ta ei näinud, vaid nägi seda, et kui P püsti tõusis oli tema nägu verine ja ta läks vannituppa pesema (kd I tl 165-168). Asitõendi häirekeskuse kõnesalvestuse vaatlusprotokollis nähtub, et K K helistas 28.03.2018 kell 23.19 häirekekusesse ja teatas juhtunust politseile (kd I tl 170-176). U.Q peeti 28.03.2018 kell 23:32 kahtlustatavana kinni ning tal ei esinenud visuaalselt nähtavaid kehavigastusi (kd I tl 179-180). Süüdistatava isikusamasus tuvastati Lääne-Harju politseijaoskonnas (kd I tl 177) ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tuvastati U.Q-l joove 1,17 mg/l (kd I tl 178). Samuti on süüdistatav U.Q 29.03.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja selgitanud, et riivas noaga P ühel korral pea piirkonda. Nuga millega P riivas oli väike, musta värvi käepidemega ja nüri otsaga (kd I tl 181-182). Kohus ei nõustu süüdistatava kohtuistungil avaldatud väitega, et kannatanu kukkus ise noa otsa. Kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et vigastused tekkisid kannatanule süüdistatava tegevuse tulemusena. Inkrimineeritav kuritegu, s.o kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Kannatanu on andnud ütlusi, et U.Q võttis tema kaelast kinni, hakkas kägistama ning seejärel võttis kätte midagi teravat ja lõi sellega kannatanut kolm korda. Nimetatud ütlusi kinnitavad nii kannatanu suhtes teostatud läbivaatlusprotokollid kui ka EMO patsiendikaart ning kohtul puudub alus kannatanu ütlustes kahtlemiseks. Lisaks sellele, et kannatanu väidab, et süüdistatav teda noaga lõi, kinnitavad eeltoodut ka tunnistaja K.K esialgne selgitus ning häirekeskuse kõnesalvestuse vaatlusprotokoll. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kolm lõikehaava pea piirkonnas tekivad juhusliku kukkumisega kaklemise käigus. Oma sellise tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustuse, mis on tõendatud EMO patsiendikaardiga ning isiku läbivaatluse protokollidega koos fototabelitega. Nimelt nähtub patsiendi EMO kaardist, et 29.03.2018 kell 00:05 tuvastati P Pil kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm laiusega lõikehaava vasakul pool lõual, kaarjas umb. 6 cm pikkune lõikehaav vasakul pool lauba piirkonnas ja üksik 5mm haav vasakul kõrval (kd I tl 154). Eeltoodut kinnitavad isiku läbivaatluse protokollid koos fototabelitega (kd I tl 113-115, tl 155-159). Vaadates EMO patsiendikaarti ja vaatlusprotokollide juurde lisatud fototabeleid, puudub kohtul alus kahelda, et süüdistatava tegevus põhjustas kannatanule valu, kuivõrd see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Samuti on vigastused: kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm laiusega lõikehaava vasakul pool lõual, umbes 6 cm pikkuse kaarja lõikehaava vasakul pool lauba piirkonnas ja u 5 mm laiuse haava vasakul kõrval, käsitletavad tervisekahjustusena. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud 5 süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Lisaks nõustub kohus prokuröriga, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus päringule (tl 190191) näitab, et süüdistatav on viibinud ravil, tal on diagnoositud kergema iseloomuga vaimne häire, kuid see ei anna alust arvata, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis. Järgmisena peab kohus hindama U.Q tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kõigi sündmuskohal viibinud isikute ütlustest tuleneb, et süüdistatav oli sel õhtul juba eelnevalt ärritunud olekus, tema oli see, kes asus kannatanut solvama (s.h oli kannatanut eelnevalt korterist välja ajanud). Seega kohus leiab, et süüdistatav läks vihahoos kannatanule kallale ja lõi teda noaga näo piirkonda vähemalt kolm korda. Süüdistatava tegevust ei saa kindlasti käsitleda ka enesekaitsena, kuivõrd temal kinnipidamisel ühtegi visuaalselt vigastust ei tuvastatud. Süüdistatav pidi aru saama, et noaga teist inimest mitu korda lüües tekivad füüsilised vigastused. Süütegu on seega toime pandud kavatsetult. Seega pani U.Q toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Episood

§ 266

lg 2 p1 järgi:

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest. Kannatanu N H on andnud ütlusi, mille kohaselt U.Q sisenes 25.05.2018 ilma kannatanu loata tema ja K K ühisesse elukohta aadressil xxxx (kd I tl 1-4, 53-56). Kannatanu K K ütluste kohaselt 25.05.2018 kella 07.00 ajal kodust ära minnes ei leidnud ta võtmeid ning lahkus, jättes ukse lukustamata. Koju tagasi jõudes kl 20.00, oli korteri uks lukus. 25.05.2018 kella 18.30 ajal tõi U.Q korteri võtmed kannatanu töö juurde, kuivõrd ta oli unustanud oma võtmed viimase elukohta. Luba korterisse sisenemiseks kannatanu U.Q-le andnud ei ole (kd I tl 64-67; 95-98). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et korteri, asukohaga xxxx, ukse lukk oli visuaalselt vigastusteta (kd I tl 517). 29.05.2018 peeti U.Q kahtlustatavana kinni (kd I tl 38-40). Süüdistatav U.Q on 29.05.2018 ja 14.06.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud aadressil xxxx korterisse sisenemist ning selgitanud, et 25.05.2018 ööbis K tema juures ja unustas võtmed maha. Kella 11.30 ajal helistas talle K ja palus, et ta paneks korteri ukse lukku. Peale seda läks ta korteri ust lukustama, kuid sisenes ka korterisse, võttis koera, et temaga jalutama minna ja seejärel lukustas ukse. Tänaval nägi tuttavat Oi ja nad läksid koos K korterisse. Korteris istusid ja tegid suitsu, võtsid fotoaparaadi ja sõrmuse. O viis esemed pandimajja ja pärast pandimajas käimist läks süüdistatav tagasi korterisse ja viis koera ära (kd I tl 41-44, 70-73). Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end nimetatud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning selgitas, et võtmed olid tal olemas. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et kannatanu K andis talle 25.05.2018 kella 11.30 ajal käsu korteri uks lukku panna, kõrvale jätta, kuivõrd need on vastuolus teiste, kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollis ja fototabelis on kajastatud xxxx maja valvekaamera salvestis, millest nähtub, et U.Q võtmed käes liikus 25.05.2018 kella 16.16 ajal koos O S kannatanute korteri suunas, esimesena sisenes korterisse kell 16.17 U.Q 6 U.Q ning tema järel O S. Isikud väljusid korterit umbes kell 16.20 ning U.Q-l oli käes must fotoaparaadi kott. Salvestuse kellaeg oli reaalajast tund eespool (kd I tl 48-51). Seega kahtlustatav mitte üksnes ei lukustanud korteri ust, vaid ka sisenes korterisse. Samuti nähtub videosalvestusest ja tunnistajate ütlustest, et süüdistatav võttis kannatanute elukohast kaasa väärtusliku vara, mis viidi süüdistatava enda ütluste kohaselt hiljem pandimajja. Seega ilmneb, et süüdistatava eesmärk ei olnud mitte korteri ukse lukustamine, vaid kannatanutele kuuluvate väärtuslike esemete kaasa võtmine. Samuti nii kahtlustatavana ülekuulatud O S kui ka tunnistaja J M ütlused kinnitavad, et süüdistataval olid kannatanute korteri võtmed, O viis K korteris võetud fotoaparaadi pandimajja ning nad said selle eest raha (kd I tl 33- 36; 74-77, kd I tl 79-83). Eeltoodust tulenevalt on kannatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ning süüdistatava enda ütlustega üheselt tõendamist leidnud, et U.Q tungis 25.05.2018 kella 17.17 ajal lukustamata välisukse avamise teel korterivaldajate N Hi ja K K tahte vastaselt sisse korterisse aadressil xxxx. AÕS §-de 32 ja 33 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning valdajaks on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. xxxx, asuva korteri valdajateks olid kannatanud N H ja K K. U.Q tungis korterisse valdajate tahte vastaselt, sest valdajad polnud talle selleks nõusolekut väljendanud, neid polnud U.Q sisenemise hetkel isegi sündmuskohal. Samuti polnud nad sellest teadlikud enne, kui nägid seda turvakaamerate videosalvestuselt. Valdaja nõusoleku puudumisest tuleneb eluruumi tungimise ebaseaduslikkus. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul U.Q pannud toime ebaseadusliku sissetungimise just elamiseks kasutatavasse ruumi. Esiteks nähtub kannatanute ütlustest, et mõlemad kannatanud elasid alaliselt xxxx, asuvas korteris. Samuti asusid selles korteris kannatanute isiklikud asjad ning kõik muu elamiseks vajalik. Käesolevaga on selge, et kannatanud pidasid kõnealust korterit oma isiklikuks elukohaks, kuhu ilma loata tungida ei tohi. Eeltoodust tulenevalt pani U.Q toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ehk

§ 266lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Järgmisena peab kohus hindama U.Q tegevuses

§ 266lg 2 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kohus on seisukohal, et U.Q pani 25.05.2018 kella 17.17 ajal aset leidnud omavolilise sissetungi episoodi aadressil xxx, asuvasse korterisse toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Asjaolu, et U.Q valdusesse oli kannatanu unustanud oma elukoha võtmed, ei tähenda, et ta oleks võinud nimetatud korterisse siseneda. Kogutud tõenditest nähtub, et süüdistatava eesmärk oli leida hoopis kannatanute elukohast väärtuslikku vara. Seega tegu on toime pandud kavatsusega ja

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis on täidetud.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus:

§ 121

lg 1 näeb ette teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 7 Esmalt leiab kohus, et käesoleval juhul on U.Q suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus, aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et U.Q karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 10.08.2017 otsusega

§ 201

lg 1, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud, mis

§ 74

lg 1, 3 ja § 75 lg 1 alusel jäeti täitmisele pööramata 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. Seoses kriminaalhooldaja erakorralisele ettekandega määrati Harju Maakohtu 21.02.2018 määrusega

§ 75lg 2 p 2 alusel U.Q-le lisakohustus (mitte tarvitada alkoholi).

Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et U.Q pani uued kuriteod toime 28.03.2018 (

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo) ja 25.05.2018 (

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo) s.o viimase otsusega määratud katseajal.

Lisaks sellele nähtub kogutud tõenditest, et isik on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuivõrd 28.03.2018 tuvastati temal alkoholijoove 1,17 mg/l. Süüdistataval on väärteokorras mõistetud rahatrahvid tasumata. Isik on töövõimetuspensionär ning rahalise karistuse kohaldamise võimalust ei kinnita ka tõend ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille andmetel oli isiku keskmise päevasissetuleku suurus 2017 aastal 5,3 eurot (I kd tl 106-107). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et U.Q puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 määra, mis

§ 121

lg 1 puhul on 6 kuud ning

§ 266lg 2 p 1 puhul 1aasta ja 6 kuud vangistust.

U.Q süü suurust mõjutab

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ennekõike kannatanule P Pile põhjustatud valu ja tekitatud tervisekahjustuse ulatus – kaks u 0,5 cm sügavust 2 cm laiusega lõikehaava vasakul pool lõual, u 6 cm pikkuse kaarja lõikehaava vasakul pool lauba piirkonnas ja u 5 mm laiuse haava vasakul kõrval. Tegemist oli siiski pindmiste vigastuste ning kannatanu haiglaravi ei vajanud. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades, leiab kohus, et U.Q süü on keskmine. U.Q süü suurust

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises mõjutab asjaolu, et võõrasse eluruumi tungimisega kahju kannatanutele ei tekkinud. Seega eeltoodut arvestades leiab kohus, et U.Q süü on väike. U.Q puhul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Nimelt on U.Q kohtuistungil avaldanud, et kahetseb seda, mida tegi. Kohtul ei ole alust kahelda U.Q poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus peab põhjendatuks isikut karistada

§ 121

lg 1 järgi vangistusega alla santsiooni keskmist määra ning

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ette nähtud sanktsiooni alamääras.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav kuriteod toime tahtlikult ning tegi seda kohtu poolt määratud katseajal ning kuivõrd süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, tuleb kohaldada

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid ning käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb täies ulatuses liita eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et U.Q suhtes ei avalda mingit mõju ka kõrvalise isiku järelevalve või eeldatav hirm täitmisele pööratava vangistuse ees. Süüdistatavale määrati ka pärast viimast kohtuotsust kriminaalhooldaja ettekandest tulenevalt lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi, kuid ka sellesse on ta suhtunud ükskõikselt ja pannud

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime alkoholijoobe seisundis.

Seega ei ole süüdistatav isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada karistusest 8 tingimisi vabastamist koos elektroonilise valvega, kuna ta on juba kohtule suutnud tõestada, et ta ei pea vajalikuks temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Peale selle eeldab elektroonilise valve kui ka

§ 69sätete kohaldamine süüdistatava nõusolekut, mida kohtuistungil ei avaldatud.

Seega, arvestades süüdistatava süü astet, varasemat karistatust ning süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, tuleb süüdistatavale mõista reaalne vangistus. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava U.Q menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810 eurot ja kaitsjakulud 330 eurot. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatava sissetulekud 2017 aastal oli väikesed. Isik on invaliidsuspensionär ning tal puudub ametlik töökoht. Seega KrMS § 180 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud summas 700 eurot riigi kanda ning U.Q-lt mõistab välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 256 5 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt s.o summas 310 ja kaitsjatasud osaliselt s.o summas 130 eurot. Samuti eeltoodut arvestades peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel vajalikuks anda süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulud maksimaalse tähtaja jooksul s.o 12 kuu jooksul. Asitõendid, äravõetud, arestitud esemed või konfiskeerimisele kuuluvad muud objektid: Antud kriminaalasjas ei ole vara arestitud, samuti ei kohalda kohus konfiskeerimist. Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendi ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektid (I kd tl 226). Kohus leiab, et Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud sündmuskohalt leitud sigaretikoni (kd I tl 105) ja viis musta värvi käepidemega sööginuga verekahtlaste määrdumistega, üks musta värvi käepidemega koorimisnuga verekahtlase määrdumisega, kaks DNA-karpi vereproovidega (kd I tl 149), tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kui väärtusetud asjad. Kolm CD-plaati (kd I tl 29, tl 52, toimiku tagakaanel), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 9 /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.