lg 2 p 2 järgi / Erakorraline ettekanne N.S-i kohta Süüdimõistetu N.S , ik XXX, elukoht xxxx Asja läbivaatamine 13.03.2019 kohtuistungil RESOLUTSIOON Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata täitmisele N.S-ile Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega mõistetud karistus tegemata 243 tunni üldkasuliku töö ulatuses, mis vastab vangistusele 8 (kaheksa) kuud 3 (kolm) päeva. KrMS § 414 lg 1 alusel lugeda N.S-i karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte N.S-ile kriminaalhooldusametnikule ja Viru Vanglale. ning saata teadmiseks 1 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega tunnistati N.S süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 9 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 29.09.2017 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 4 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.
-29.05.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 414 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.
lg 4 alusel allutati N.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 14.06.2018. Viru Maakohus jättis 20.09.2018 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ja N.S-ile Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata ning määras N.S-ile
lg 2 p 5 alusel täiendava kohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.10.2018. Viru Maakohus jättis 31.12.2018 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ja N.S-ile Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata ning määras N.S-ile
lg 2 p -de 5 ja 8 alusel täiendava lisakohuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.02.2019 ja sotsiaalprogramm, mis korraldatakse vestlustena kriminaalhooldajaga teemal vägivallast hoidumiseks. 20.02.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Eha Võtti Viru Maakohtule erakorralise ettekande N.S-i suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 29.01.2019 saabus PPA teade, et 28.01.2019 kell 14:13 registreeriti xxxx juhtum, kus N.S juhtis 28.01.2019 kella 14:13 ajal mootorsõidukit alkoholijoobes. N.S-il esinesid joobeseisundile viitavad tunnused, isikul oli suust tunda alkoholilõhna ning sündmusele reageerinud patrull koostas selle kohta indikaatorvahendi kasutamise protokolli. N.S-il tuvastati joove, kasutades indikaatorvahendit, mis näitas 0,25 mg alkoholi väljahingatavas õhus. Antud juhtumi kohta alustas politsei 28.01.2019 väärteomenetluse LS § 224 lg 1 alusel. 06.02.2019 kirjutatud seletuses tunnistas N.S , et ta sõitis rollerautoga ja arvas, et oli täiesti kaine. Kahetseb juhtunut. N.S on arvel Eesti Töötukassas ja osaleb aktiivselt töötukassa poolt korraldatud pottsepp-sell koolitusel xxxx. Registreerimiskohustust on seni täitnud nõuetekohaselt ning ü ldkasuliku töö tunde on sooritanud nõuetekohaselt. Erakorralise ettekande esitamise, s.o 20.02.2019 seisuga on N.S sooritanud 146 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele, kuna N.S on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Alkoholi tarvitamisega kaasneb isikul risk panna toime nii isiku- kui ka ühiskonnavastane kuritegu. Kohtuistungil avaldas N.S , et naine kaotas tšeki, mis kinnitab, et käis viinaravil, ära ja ta ei leidnud seda üles. Rikkumise kohta selgitas, et oli nädalavahetus ja ta arvas, et on täiesti kaine, kuid politsei tuvastas, et ei olnud. On teadlik, et ei tohi tarbida alkoholi, kuid oli sõbra sünnipäev ja peotuurid läksid üles. Väärteo rikkumise kohta ei ole veel otsust saanud. Kinnitas, 2 et leiab tõendi selle kohta, et on ravil käinud, tal lihtsalt ei ole seda kaasas. Ei taha vanglasse minna. Selgitas veel, et võttis Tartus sõbra süü enda peale, et temale load alles jääksid. Ta ei juhtinud autot, vaid istus koos sõbraga autos ja võtmed olid ees. Avaldas et käis viharavil, kuid mitte lõpuni, sest seal ei õpitud mitte midagi. N.S on kindel , et suudab ennast kontrollida. Kriminaalhooldusametnik jäi istungil ettekande juurde ning lisas, et kohtuistungi ajaks on N.S sooritanud 157 üldkasuliku töö tundi. Registreerimise kohustust on ta täitnud nõuetekohaselt, samuti on ÜKT tunde sooritanud nõuetekohaselt ja Töötukassa poolt on suunatud pottsepp-sell koolitusele. Eelmise määrusega oli N.S-ile määratud lisakohustus läbida alkoholismi vastane ravi 15 . veebruariks, kuid tõendit ta ei ole esitanud. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Kriminaalhooldusaluse poolt toimepandud lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud politsei poolt tõendusliku alkomeetriga, mille mõõtetulemus oli 0,25 + /- 0,05 mg/l kohta, samuti on hooldusalune 06.02.2019 kirjalikus seletuses ning 13.03.2019 kohtuistungil lisakohustuse rikkumist ka tunnistanud. Kuigi positiivsena kriminaalhoolduse teostamise juures saab välja tuua, et N.S on registreerimiskohustust täitnud nõuetekohaselt ning üldkasuliku töö tunde on ta samuti sooritanud ajakavas ettenähtud korras, on tegemist isiku suhtes kolmanda erakorralise ettekandega talle mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Varem on N.S ühel korral samuti rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, kuid karistus jäeti täitmisele pööramata ning talle anti võimalus kanda karistust vabaduses tingimusel, et isik läbib alkoholismivastase ravi. Järgmise erakorralise ettekandega pikendas kohus alkoholismiravile asumise tähtaega kuni 15.02.2019. Kohtuistungil kinnitas hooldusalune, et ravi läbimise tõend on tal olemas ja lubas selle kohtule esitada, kuid käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks ta tõendit esitanud ei ole. Seega ei ole N.S-i väide, et ta on alkoholiravi läbinud, tõendatud. Kohus leiab, et isikule on antud korduvalt võimalusi karistust kanda vabaduses, kuid hooldusalune ei ole teinud pingutusi selleks, et lisakohustuse rikkumisest hoiduda ja läbida alkoholiravi. Kohtul, arvestades N.S-i senist käitumist kriminaalhoolduse ajal ja suhtumist talle antud võimalusse mõistetud karistus kanda vabaduses, puudub veendumus, et ta suudab edaspidi hoiduda lisakohustuse rikkumisest. 22.03.2019 teatas kriminaalhooldusametnik kohtule, et 22.03.2019 seisuga on N.S sooritanud 414 üldkasuliku töö tunnist 171 tundi, seega on tegemata 243 üldkasuliku töö tundi. 3 Lähtudes eeltoodus t pöörab kohus täitmisele N.S-ile Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega mõistetud karistuse tegemata 243 tunni üldkasuliku töö ulatuses, mis vastab vangistusele 8 kuud 3 päeva. Kohus selgitab, et KrMS § 414 lg 1 järgi, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Maakohus juhindus
MS § 42 8, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.