Aleksandr Vassiljev tunnistati süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti Aleksandr Vassiljevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1,2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2017 kohtumäärusega täpsustatud liitkaristuse (otsused kriminaalasjades nr 1-15-10580, 1-16-2422 ja 1-16-3361) ärakandmata osa võrra, s.o 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust (ehk 358 ÜKT tundi) ning Aleksandr Vassiljevile mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.02.2017.
lg 1 p 1 alusel kohaldati Aleksandr Vassiljevile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korral (kehtivaid karistusi on 10, kustunuid 6), vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste ja joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud varguste, kelmuse ja vägivallaga sissetungi eest. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 12, enamus NPALS § 151 lg 1 eest. Kuritegude dünaamika on muutunud. Varem on isik toime pannud vägivallaga varavastase teo, praegune kuritegu on ühiskonnaohtlik. Isik pani toime liiklussüüteo, olles narkojoobes. Nii varasemad kui ka praegused kuriteod on varavastased. Teod on toime pandud ettekavatsetult. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, põhjuseks enamasti rahalise kasu saamine. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava vangistuses on kinnitatud 31.10.2017, mistõttu ei ole ta jõudnud osaleda üheski rehabiliteerivas tegevuses. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise mugavustega korteriga. Enne vangistust elas isik samal aadressil. Kodukülastusel selgus, et tingimused sobivad ja elukaaslane on nõus elektroonilise 3 valve paigaldamisega. Kinnipeetav on lõpetanud 9 klassi ja alustanud õpinguid Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal. Õpingud jäid kuritegeliku käitumise ja tekkiva narkosõltuvuse tõttu pooleli. Vangistuse ajal on isik omandanud riigikeele A2-tasemel. Viimane töökoht ametliku lepingu alusel oli AS-s xxxx isoleerijana (3 kuud). Varasemalt on isik töötanud isoleerijana ning ehitajana. Alates 22.02.2016 oli kinnipeetav Töötukassas arvel. Isikul oli enne vangistust kuni juulini 2017 40% töövõimetust. Väidetavalt olevat pikim ühel töökohal töötamine kestnud 1,5 aastat. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Elukaaslane kinnitas, et on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. TÄITIS’e andmetel on isikul tasumata võlgasid 18 847,77 euro ulatuses. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane A. R, ema S ja õde J. Lähedastega suhtleb ta sageli telefoni teel. Elukaaslasega on ta koos olnud umbes 6 aastat. Kinnipeetav tegeleb hetkel abielu registreerimisega vanglas. Isiku enda väitel ei ole ta mõjutatav. Tema sõnul kõik kuriteokaaslased on vanglas ning nendega ta ei suhtle, sest elukaaslane on selle keelanud. Kuritegude dünaamika näitab, et isiku elustiil on olnud üldjuhul riskeeriv ja teisi ärakasutav. Alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole olnud. Isik tarvitas alkoholi mõõdukalt, pidupäevadel. Isik tunnistab, et on varasemalt heroiini ja amfetamiini tarvitanud, ka süstides. Amfetamiini proovis esimest korda 1998. aastal, periooditi tarvitas üle päeva, viimast korda 2006. aastal. Heroiini proovis esimest korda 1998. aastal, viimati tarvitas 2000. aastal peaaegu iga päev. Kanepit proovis isik esimest korda 20-aastaselt, kuid seda tarvitas harva. Väärteokorras on isikut karistatud NPALS § 15 1 lg 1 järgi 14 korda, viimati mais 2017. Isik tunnistab samuti, et toime pandud kuriteod olid seotud esmajärjekorras narkootikumide tarvitamiseks raha saamise vajadusega. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus (heas remissioonis). Kinnipeetaval on psühhiaatrilised probleemid, ta saab medikamentoosset ravi. Oma probleeme isik tunnistab ja tahab pärast vanglast vabanemist nendega tegeleda. Teiste inimeste seisukohti püüab isik mõista, kuid tõlgendab neid tihti liiga enesekeskselt. Kinnipeetav väidab, et hindab käesoleval ajal üle kõige perekonda. Kuritegude dünaamika näitab, et isik kordab samu vigu ega ole suuteline muutuma. Senine käitumine näitab kuritegelike hoiakute olemasolu. Katseajal pani kinnipeetav toime uue kuriteo (ülepiiriline salasigarettide vedu). Samuti on isik kõigil kolmel korral rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Suhtumine ühiskonda ja ametnikesse on normaalne. Isikul puuduvad püsivus ja teadmised kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla Aleksandr Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb Viru Vangla ettepaneku allutada Aleksandr Vassiljev elektroonilisele valvele 6 kuuks ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest allutada ta käitumiskontrollile kuni 23.02.2019. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Vassiljevile
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad Narva linnas elukaaslane A. R, ema ja isa. Rahvastikuregistri andmetel on suhete alla märgitud ema S. K. Noorem õde elab perega omaette Narva linnas. Lapsi kinnipeetaval ei ole. A. R hinnangul on pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi, käiakse kokkusaamistel. Elukaaslase hinnangul ei olnud Aleksandr Vassiljevil vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid narkootikumide tarvitamist on täheldatud. Negatiivset mõju avaldavate isikute kohta ei osanud A. R midagi öelda, kuid avaldas arvamust, et Aleksandr Vassiljev ei ole mõjutatav. Kuriteod on toime pandud grupis, seega kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikuid. A. R kinnitas vestluses 4 kriminaalhooldusametnikuga, et suhtub kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressile xxxx linn. Hetkel elab antud korteris kinnipeetava elukaaslane üksi. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadmele. A. R on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Elukaaslane A. R töötab. Elukaaslase andmetel oli Aleksandr Vassiljevile enne vangistust määratud töövõimetuspension. Aleksandr Vassiljevit on viiel korral määratud kriminaalhooldusele. Katseajad on lõppenud uute kohtuotsustega, sest kinnipeetav on pannud katseajal toime uued kuriteod. Aleksandr Vassiljevi käitumine on muutusteta alates 1999. aastast. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 23.02.2019 ning käitumiskontrolli ajaks määrata Aleksandr Vassiljevile
Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Aleksandr Vassiljev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda, kui kohus annab talle selle võimaluse. Ta lubab täita kõiki kohustusi. Peamiseks põhjuseks, miks seni varasemad kriminaalhooldused ebaõnnestusid, olid rahalised raskused, mistõttu ta pani katseajal toime ka uued kuriteod. Tööd oli ka raske leida. Nüüd võimaldatakse talle vabanemisel töökoht xxxx isoleerijana. Töövõimetuspension on talle määratud seoses kroonilise haigusega. Ta on vanglas abiellunud. Lapsi tal varasematest kooseludest ei ole, kuid praegu ta soovib väga endale lapsi. Eesti keele A2-taseme eksami on ta ära teinud. Ta saab aru, et kui vaadata minevikku, ei ole kohus kohustatud teda uskuma, kuid ta palub anda talle võimalus. Teda ei ole varem tingimisi enne tähtaega vabastatud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et Aleksandr Vassiljev kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ja kohtuistungi päeva seisuga on tal peaaegu pool karistusest kantud. Tema käitumine karistuse kandmise ajal on positiivne. Rehabiliteerivates tegevustes ta ei ole osalenud. Samas on ta omandanud riigikeele A2-tasemel. Samuti on ta täitnud olulised tingimused vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks: tal puuduvad distsiplinaarkaristused, tema vabanemise võimalused on head, tal on kindel elukoht, nüüd juba ametliku abikaasa toetus, sealhulgas ka materiaalne toetus, samuti võimalus asuda tööle. Esialgse sissetuleku tagaks talle töövõimetusega seoses määratud pension. Põhiprobleemina on vangla märkinud narkootikumide tarvitamist. Samas meditsiiniosakonna andmetel on isik heas remissioonis, seega eemaldunud narkootiliste ainete tarvitamise vajadusest. Vangla iseloomustuses on ilmne viga, mis seisneb selles, et teda karistati viimati narkootiliste ainete tarvitamise eest mais 2017. See ilmselt ei vasta tegelikkusele, kuna ta viibib vahi all alates 26.02.2017. Kaitsja julgeb kahelda ka vangla poolsetes uute kuritegude toimepanemise prognoosides. Iseloomustuses toodud protsendid on kontrollimatud ja on ebaselge, millel säärased protsendid põhinevad. Näiteks viimane vägivalla tarvitamise juhtum pärineb 2008. aastast ja väita sel pinnal, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 29%, on ilmselt alusetu. Kokkuvõtvalt arvestades, et isik on vangistuses käitunud laitmatult, tal on head võimalused elada vabaduses seaduskuulekalt, toetab 5 kaitsja tema enne tähtaega vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldaja pakutavad kohustused annavad kindluse, et ta muudab oma käitumist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Vassiljev ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 10 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootiliste ainete tarvitamine ning põhjuseks enamasti rahalise kasu saamise eesmärk. Vanglas on kinnipeetaval meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, arvestades, et käesolevat karistust kannab isik sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Kinnipeetav on tunnistanud, et varavastased kuriteod pani ta toime põhjusel, et tal olid rahalised raskused. Sel teel saadud raha kulus esmajärjekorras narkootikumide hankimiseks. Asjaolu, et isiku narkosõltuvus on saadud kontrolli alla ja isik on heas remissioonis, ei välista tagasilangust, kuivõrd tegemist on pikaajalise narkosõltlasega. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et vabanemisel on tal võimalik tööle asuda xxxx isoleerijana, kuid ühtegi seda kinnitavat dokumenti ei ole kohtule esitatud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul tasumata nõudeid 18 847,77 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetaval puuduvad küll vangistuses distsiplinaarkaristused, kuid kohtu hinnangul ei saa ainuüksi sellest järeldada, arvestades isiku karistatust, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ning isik on oma hoiakuid muutnud. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et isik on viiel korral olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajad on lõppenud uute kohtuotsustega, sest isik on katseajal toime pannud uued kuriteod. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et Aleksandr Vassiljev tingimisi enne tähtaega vabanedes suudab katseaja edukalt läbida ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uue kuriteo toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Vassiljevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, et ta on riigikeele A2-taseme eksami sooritanud ning selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti selle, et abikaasa on valmis teda vabanemisjärgselt igakülgselt toetama. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 122,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.