1-18-2453/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2453 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.I , isikukood XXX , viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 12.08.2019 ja lõpp 12.05.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.01.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, S.I-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 03.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2453 tunnistati S.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et S.I ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Kohus määras S. I katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustas teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus luges S.I-le määratud katseaja alguseks 03.04.
2. Tartu Maakohtu 09.07.2019 määrusega pöörati S.I-le Tartu Maakohtu 03.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2453 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud vangistust täitmisele. Kohus luges S.I karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aja, s.o 12.08.
3. Kohtumäärus jõustus 25.07.
4. Viru Vangla esitas 19.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Vangla, arvestades asjaolu, et S. I-l puudub vabanemisjärgne elukoht, ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta S.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, S.I ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 27.01.2020 kohtuistungil avaldas S. I, et tal puudub vabanemisjärgne kindel elukoht. Ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.I kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning ta on kandnud temale mõistetud karistuse st ära vähemalt poole (käesolevaks ajaks juba 6 kuud), mistõttu täidetud on KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus S. I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Lühikese karistusaja tõttu S. I-le individuaalset täitmiskava ei koostatud, mistõttu süüdimõistetu vangistuses kuriteo riske maandavaid tegevusi temast mitteolenevatel põhjustel läbida ei ole saanud. Küll aga võtab kohus arvesse, et S.I on karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning vangistuses viibides ei ole kinnipeetaval ametnikega suhtlemisel probleeme tekkinud. Õiguskuulekas käitumine vangistuses ei veena aga kohut käesoleval juhul piisavalt selles, et isik suudaks ka edaspidi seaduskuulekalt käituda. S.I näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab isik kinnipidamisasutuses juba kolmandat korda. Kohus ei jäta mainimata, et isikut on juba varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid S.I rikkus registreerimiskohustust ning tarvitas vaatamata keelule korduvalt alkoholi. Varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumised annavad kohtule alust karta, et uus kriminaalhooldus võib samuti kulgeda probleemselt. Kuna S.I iseloomustab vigade kordamine ning tal puudub ka käesoleval ajal plaan kuidas vabanemisjärgselt elada, siis on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik võib vabaduses uusi kuritegusid toime panna. Ka ei soodusta S.I vabanemisjärgsed elutingimused tema seaduskuulekust vabaduses. Kuna S.I ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, siis polnud ta nõus avaldama vanglale ka oma vabanemisjärgset elu- ja töökohta. Eeltoodust tulenevalt peab kohus asuma seisukohale, et isikul puudub vabanemisjärgne elu- ja töökoht. S.I puhul tuleb pidada probleemiks ka alkoholi tarvitamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on sooritanud süütegusid alkoholijoobes ning ka viimase kriminaalhoolduse ajal esines keelu mitte tarvitada alkoholi rikkumisi. Kui lähtuda eeltoodust ning võtta arvesse, et isik ise alkoholi tarvitamises 2 probleemi ei näe, siis säilib tõsiseltvõetav risk, et vabanemise korral S.I järjekordselt asub taas alkoholi tarvitama. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et käesoleval juhul välistavad S. I vabastamise nii kinnipeetava varasem elukäik (kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, korduvkaristatus), kui ka tema vabanemisjärgsed elutingimused (puudub vabanemisjärgne elukoht). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, 432, 384,
5. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3