← Eesti

3-24-2970/7

Obsah (8)§ 184§ 182§ 116§ 41§ 158§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2025, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-24-2970 X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 2

) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg-d 1 ja 3).

3-24-2970 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas
  2. septembril 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) alusel (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 31-34).
  3. SKA määras
  4. septembri
  5. a otsusega nr 1 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
  6. septembrist 2021 eluaegselt (dtl 9-10). SKA märkis, et arvesse võetud väljateenitud aastate staaž on kokku 25 aastat 0 kuud 8 päeva. Pensioni suurus on 445,59 eurot kuus.
  7. SKA arvutas
  8. septembri
  9. a otsusega nr 2 kaebaja väljateenitud aastate pensioni ümber alates
  10. oktoobrist 2021 eluaegselt (dtl 69-70). SKA märkis, et arvesse võetud väljateenitud aastate staaž on kokku 25 aastat 0 kuud 8 päeva. Pensioni suurus on 445,59 eurot kuus.
  11. Kaebaja esitas
  12. mail 2024 SKA-le taotluse väljateenitud aastate pensioni staaži ümberarvutamiseks, kuna ta töötab Päästeametis edasi (dtl 45).
  13. SKA määras
  14. juuni
  15. a otsusega nr 3 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
  16. maist 2024 eluaegselt (dtl 11-12). SKA märkis, et arvesse võetud väljateenitud aastate staaž on kokku 27 aastat 8 kuud 27 päeva. Pensioni suurus on 667,29 eurot kuus.
  17. SKA tunnistas
  18. septembri
  19. a otsusega nr E11095-1 kehtetuks
  20. septembri
  21. a otsuse nr 1 ja
  22. juuni
  23. a otsuse nr 3 alates nende andmisest (dtl 13-15). Sama otsusega uuendas SKA
  24. septembril
  25. a esitatud pensioniavalduse menetluse ja määras väljateenitud aastate pensioni alates
  26. juunist 2022 staažiga 25 aastat. Samuti arvutas SKA väljateenitud aastate pensioni ümber alates
  27. maist 2024 staažiga 26 aastat 11 kuud 9 päeva. Otsuse põhjendused on järgmised. 6.
  28. Järelkontrolli käigus selgus, et perioodil
  29. september 1998 kuni
  30. september 2021, mil Päästeamet kinnitas kaebaja töötamist, oli kaebaja õppinud ka Väike-Maarja Päästekoolis. 6.
  31. VAPS § 12 alusel tekib õigus väljateenitud aastate pensionile politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Lisaks päästeteenistujana töötamise ajale arvatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ka tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes või sellega võrdsustatud teenistuse aeg. 6.
  32. Päästeamet on selgitanud, et töötaja suunati õppima tööandja poolt ja õpingute läbimine oli eelduseks, et inimene saaks töötada tuletõrjuja-päästja ametikohal. Päästeamet on seisukohal, et kutseõppe läbimine tööandja suunamisel on töötamise osa, kuna töötajale 2 3-24-2970 maksti selle aja eest tasu. Töötaja tööülesandeks sellel perioodil oli õppimine, mis sisaldas väga suures mahus praktilist tööd, sh tulekustutustöödes osalemist. 6.
  33. SKA lähtub väljateenitud aastate pensioni määramisel päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelust ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise korrast (edaspidi kord). Korra p 1 kohaselt peab päästeteenistuja väljateenitud aastate pensioni saamiseks olema täisajaga töötanud päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 5 lg-tes 1 ja 2 nimetatud päästeteenistuja ametikohtadel. Lisaks arvatakse päästeteenistuja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka korra p-s 2 loetletud tegevuste aeg. Õppimise aega selles nimetatud ei ole. 6.
  34. VAPS § 1 teise lõike kohaselt väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata sama seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aega. Õppimise ajal ei tööta õpilane kogu õppe ajal Päästeametis, vaid läbib osa aega teoreetilist õppest õppeasutuses ja sel ajal ei täida täisajaga tööülesandeid. Seepärast ei saa õppe aega lugeda täistööajaga töötamiseks päästeteenistuja ametikohal ja õppimise aega ei arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Samuti ei anna tööandja poolt õppimise eest tasu maksmine alust õppimise aja arvamiseks väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka.
  35. SKA määras
  36. septembri
  37. a otsusega nr 4 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
  38. juunist 2022 eluaegselt (dtl 16-17). SKA märkis, et arvesse võetud väljateenitud aastate staaž on kokku 25 aastat 0 kuud 0 päeva. Pensioni suurus on 481,72 eurot kuus.
  39. SKA määras
  40. septembri
  41. a otsusega nr 5 kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
  42. maist 2024 eluaegselt (dtl 18-19). SKA märkis, et arvesse võetud väljateenitud aastate staaž on kokku 26 aastat 11 kuud 9 päeva. Pensioni suurus on 658,67 eurot kuus.
  43. Kaebaja esitas
  44. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA
  45. septembri
  46. a otsuste nr E11095-1, 4 ja 5 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks kaaluma uuesti kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramist alates
  47. septembrist 2021 staažiga 25 aastat 0 kuud ja 8 päeva ning alates
  48. maist 2024 staažiga 27 aastat 8 kuud ja 27 päeva ning SKA-lt kaebaja kasuks viivise väljamõistmiseks alates
  49. septembrist 2024 kuni vähemarvestatud pensioni väljamakse tegemiseni (dtl 2-8).
  50. Tartu Halduskohus võttis
  51. oktoobri
  52. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ja haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 21-22).
  53. SKA tunnistas
  54. detsembri
  55. a otsusega nr E11095-2 kehtetuks
  56. septembri
  57. a otsuse nr 2 alates selle andmisest (dtl 67-68).
  58. SKA esitas
  59. detsembril 2024 vastuse kaebusele,
  60. detsembril 2024 täiendavad selgitused ning
  61. veebruaril 2025 täiendava vastuse kaebusele (dtl 28-30, 62-63, 75-76).
  62. Kaebaja esitas
  63. jaanuaril 2025 taotluse, milles palus menetlusse võtta ka kaebaja nõue SKA
  64. detsembri
  65. a otsuse nr E11095-2 tühistamiseks (dtl 65-66).
  66. Tartu Halduskohus rahuldas
  67. jaanuari
  68. a määrusega kaebaja kaebuse muutmise taotluse (dtl 72-73). 3 3-24-2970 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  69. Kaebaja palub SKA
  70. septembri
  71. a otsuste nr E11095-1, 4 ja 5 ning
  72. detsembri
  73. a otsuse nr E11095-2 tühistamist, SKA kohustamist ja viivise väljamõistmist. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 15.
  74. SKA on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, eelkõige VAPS § 1 lg-t 2, asudes ilma õigusliku aluseta hindama väljateenitud aastate pensioni määramisel töö- või teenistuslepingu alusel täistööajaga töötava kaebaja täidetud ülesannete sisu. 15.
  75. Jõgevamaa Päästeteenistus suunas kaebaja Väike-Maarja Päästekooli 1-aastase õpiajaga tuletõrjuja-päästja eriala täiskoormusõppesse, millise kaebaja läbis perioodil
  76. september 2001 kuni
  77. juuni
  78. Päästekoolis omandatava väljaõppe ajal ei peatunud ega katkenud kaebaja ja Päästeameti vahel sõlmitud leping, st kaebaja jätkas Päästeametis töö- ja teenistusülesannete täitmist täistööajaga. Lisaks tavapärastele töö- ja teenistusülesannetele oli üheks töö- ja teenistusülesandeks väljaõppe läbimine. 15.
  79. SKA sisustab osalise ajaga töötamist vastuolus seaduses sätestatuga. Töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 7 ja § 43 lg 1 alusel saab asuda seisukohale, et tööaeg on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ning osaliseks tööajaks loetakse kokkulepitud tööülesannete täitmist tööandja ja töötaja kokkuleppel seaduses sätestatud täistööajast lühemas tööajas. 15.
  80. Sarnaselt TLS sätetele näeb ka avaliku teenistuse seadus (ATS) ette, et tööaeg on aeg, millal isik täidab teenistusülesandeid ning ametnik saab täita teenistusülesandeid osalise tööajaga vaid tema nõusolekul. Eraldi sätestab käesoleval ajal kehtiv ATS, et ametnikku ei või sundida osalema koolitusel, milline toimub väljaspool tööaega. 15.
  81. VAPS § 1 lg-s 2 kasutatud mõistet „osaline tööaeg“ saab sisustada vaid kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kujutab osaline tööaeg isiku töötamist osalise koormusega, st isiku koormus töö- ja teenistusülesannete täitmisel on lepingus töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppega määratud täistööajast väiksem. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Kaebaja on töötanud tööandja juures vaid täistööajaga ning täitnud sellel ajal tööandja määratud ülesandeid. 15.
  82. SKA-l puudub õiguslik alus, milline võimaldaks välistada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusest aega, mil töötaja täitis töö- või teenistusülesandena tööandja suunamisel kohustust väljaõppeks. Selleks, et SKA saaks hinnata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hindamisel täistööajaga sõlmitud lepingu alusel töötava inimese töö- või teenistusülesannete sisu, puudub õigusaktides alus. Seega tuleneb seadusest, et väljateenitud aastate pensioni staaži määramisel ei oma tähtsust, milliseid töö- või teenistusülesandeid on isik täistööajaga töötades täitnud. Vastupidine seisukoht oleks meelevaldne. 15.
  83. Töö- ja teenistusülesanded määrab kindlaks tööandja ning SKA-l puudub alus tagantjärele anda hinnang tööülesannete vastavusele ametikohal, milline on Eesti Vabariigi Valitsuse
  84. juuli
  85. a määrusega nr 207 kinnitatud korras nimetatud. 15.
  86. Väljateenitud aastate pensioni eesmärgiks on VAPS § 1 lg 1 kohaselt reguleerida nendel kutsealadel ja ametikohtadel töötamisest tulenevat töövõime kaotust või vähenemist, millised toovad kaasa töövõime kaotuse oma erilise füüsilise või vaimse raskuse tõttu. Päästeamet on oma kirjas selgitanud, et kaebaja tegi täistööajaga lepingu alusel lepingu kehtivuse ajal nii väljaõppe läbimisel nõutud tervistkahjustavaid praktilisi harjutusi, kui tegeles tööülesannetega komandos. Seega ei saaks isegi juhul, kui SKA-l oleks alus tööandja määratud teenistusülesandeid VAPS § 1 lg 2 jaoks sisustada, mingit alust vaadata väljaõpet vähem tervistkahjustavana kui samal ajal komandos töötamist. 4 3-24-2970 15.
  87. Teenistujate väljaõpet oli siseministri
  88. detsembri
  89. a määruse nr 102 alusel võimalik korraldada nii töökohal kinnitatud õppekaval kui tasemeõppes simuleeritud õppekeskkonnas. Seega oleks äärmiselt ebaõiglane kohelda kaebajat, kes suunati tasemeõppesse, erinevalt isikutest, kes said sama väljaõppe töökohal kinnitatud õppekava alusel. 15.
  90. Olukorras, kus tööandja kohustab täistööajaga töötaval töötajal koolituse või väljaõppe läbimist tööajast, puudub õiguslik alus nimetada töötaja enesetäiendust teisiti, kui töövõi teenistusülesande täitmiseks.
  91. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja esitas järgmised põhjendused. 16.
  92. VAPS §-st 1 järeldub, et väljateenitud aastate pension kui pensioni eriliik on loodud põhjusel, et teatud kutsealadel töötamisel võib kaasneda kutsealase töövõime kaotus ja vähenemine, mistõttu ei pruugi isikud olla võimelised samal kutsealal või ametikohal töötama kuni vanaduspensioni eani. 16.
  93. VAPS § 2 viimase lõikega on usaldatud Eesti Vabariigi Valitsusele õigus kinnitada kord kutsealadest ja ametikohtadest, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni ja samuti ka kord selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamiseks. Vabariigi Valitsus on seda teinud ja
  94. juuli
  95. a määrusega nr 207 on kinnitatud „Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“, mille p-s 2 on välja toodud tegevused, mis lisaks korra p-s 1 nimetatud ametikohtadel töötamise ajale väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse. Õppimise aega ei ole selles loetelus nimetatud. 16.
  96. Tegemist on sotsiaalpoliitilise otsusega ja seejuures on seadusandjal avar kaalutlusruum (Riigikohtu
  97. detsembri
  98. a otsus asjas nr 3-4-1-32-13, p 56). 16.
  99. Kaebaja tööraamatu (dtl 41) kannete nr 13 ja 14 kohaselt oli kaebaja tööleping peatunud TLS § 55 p 2 alusel
  100. augustil 2001 ja tööleping jätkus
  101. juunil
  102. Töölepingu peatumise ajal kehtinud TLS § 55 p 2 sätestas, et tööleping peatub poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks. Sama seaduse § 55 kohaselt tähendas töölepingu peatumine töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei toonud kaasa töölepingu lõppemist. 16.
  103. Sisekaitseakadeemia on
  104. septembril 2024 vastustajale kinnitanud (dtl 56), et kaebaja läbis Väike-Maarja Päästekoolis tuletõrjuja-päästja eriala täiskoormusõppes ja ta oli õppijate nimekirja arvatud
  105. septembril 2001 ja õpilaste nimekirjast välja arvatud
  106. juunil
  107. 16.
  108. Haldusmenetluses kogutud tõendid ei kinnita kaebaja töötamist sel perioodil täistööajaga ja VAPS ega selle alusel antud määrus ei võimalda õppimise aega arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. KOHTU PÕHJENDUSED
  109. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  110. Pooltel puudub vaidlus selles, et kõik kaebaja ametikohad, millised on võetud otsuse tegemisel staaži määramisel aluseks, on väljateenitud aastate pensioni määramiseks õigust 5 3-24-2970 andvad kutsealad ja ametikohad päästeteenistuses. Päästeamet kinnitas
  111. septembri
  112. a tõendis nr 3.1-5.1/7497-1 SKA-le, et kaebaja on töötanud järgmistel ametikohtadel (dtl 36): 1)
  113. septembrist 1998 kuni
  114. veebruarini 2006 (7 aastat 5 kuud 15 päeva) riiklikus või munitsipaalpäästeametis tuletõrjetöötajana, kelle ametiülesannete hulka kuulus tulekustutustööde juhtimine või nendes osalemine tuletõrjuja-päästjana/tuletõrjujapäästjana/meeskonnavanemana; 2)
  115. märtsist 2006 kuni
  116. detsembrini 2011 Lõuna-Eesti Päästekeskuses meeskonnavanemana; 3) alates
  117. jaanuarist 2012 Päästeameti Lõuna päästekeskuses meeskonna-vanem/operatiivkorrapidaja/päästjana.
  118. Päästeamet kinnitas
  119. juuni
  120. a teatises nr 3.1-5.3/3455-2 SKA-le, et kaebaja töötab alates
  121. septembrist 2021 jätkuvalt Päästeametis PäästeTS § 5 lg-tes 1 ja 2 nimetatud ametinimetusega päästeteenistuja ametikohal (päästja) (dtl 47).
  122. Pooled on erimeelt selles osas, kas kaebaja õppimise aeg Väike-Maarja Päästekoolis
  123. septembrist 2001 kuni
  124. juunini 2002 kuulub arvamisele VAPS § 12 lg-s 1 nimetatud 25 aasta hulka ehk väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži arvestusse. I SKA
  125. septembri
  126. a otsuste nr E11095-1, 4 ja 5 ning
  127. detsembri
  128. a otsuse nr E11095-2 tühistamisnõue
  129. Vaidlusaluse
  130. septembri
  131. a otsusega nr E11095-1 tunnistas SKA
  132. septembri
  133. a otsuse nr 1 ja
  134. juuni
  135. a otsuse nr 3 kehtetuks alates nende andmisest ja muuhulgas uuendas
  136. septembril 2021 esitatud pensioniavalduse menetluse ning määras ja arvutas uuesti väljateenitud aastate pensioni. Seejuures juhindus SKA haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-st 2 ja §-st
  137. SKA
  138. septembri
  139. a otsuste nr E11095-1, 4 ja 5 kohaselt tekkis kaebajal õigus väljateenitud aastate pensionile mitte
  140. septembril 2021, vaid
  141. juunil
  142. SKA on kohtumenetluses selgitanud, et kaebajale maksti eelnevalt pensioni
  143. septembri
  144. a otsuse nr 1,
  145. septembri
  146. a otsuse nr 2 ja
  147. juuni
  148. a otsuse nr 3 alusel, mistõttu tuli need kõik kehtetuks tunnistada. Kuna
  149. septembri
  150. a otsusega nr E11095-1 tunnistati kehtetuks otsused nr 1 ja 3, kuid ekslikult jäeti kehtetuks tunnistamata otsus nr 2, tehti seda hiljem
  151. detsembri 2024 otsusega nr E11095-
  153. HMS § 44 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kohtule ei ole üheselt arusaadav, milline oli see kaebaja taotlus, mille alusel SKA
  154. septembri
  155. a haldusakti nr E11095-1 andmisele suunatud menetluse alustas. Vaidlusalusest otsusest nähtub küll, et kaebaja esitas SKA-le
  156. mail
  157. a avalduse, milles palus ümber arvestada tema väljateenitud aastate pensioni staaži, kuna ta töötab Päästeametis edasi, kuid SKA on
  158. juuni
  159. a otsusega nr 3 selle taotluse lahendanud, märkides otsuse resolutsioonis, et kaebajale on määratud väljateenitud aastate pension alates
  160. maist
  161. a eluaegselt. Asja materjalidest ei nähtu, et pärast SKA
  162. juuni
  163. a haldusakti andmist oleks haldusmenetluse uuendamiseks HMS § 44 lg 1 p 2 alusel esitatud menetlusosalise poolt uus taotlus. Kuna vastustaja on viidanud järelkontrolli teabele, mille kohaselt Päästeamet on kinnitanud kaebaja töötamist perioodil, kui kaebaja õppis Väike-Maarja Päästekoolis, on vastustaja kohtu hinnangul uuendanud menetluse omal algatusel. Kohtupraktika kohaselt on haldusorganil õigus haldusmenetlus enda initsiatiivil 6 3-24-2970 uuendada juhul, kui taotluse sisu võib anda haldusorganile põhjuse oma varasemaid seisukohti muuta (vt nt Riigikohtu
  164. juuni
  165. a otsus asjas nr 3-16-781, p 17.1.).
  166. HMS § 66 lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades HMS §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 64 lg-st 2 tulenevalt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 sätestab, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale sama seaduse § 64 lg-s 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja neid HMS-i põhimõtteid arvesse võtnud.
  167. Kohus palus vastustajal kohtumenetluses täiendavalt selgitada, kas käesoleval juhul otsustas SKA haldusaktide tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse kohaldamisel palus kohus SKA-l välja tuua ka asjakohased kaalutlused. SKA vastas kohtule, et kõik otsuse aluseks olevad kaalutlused on otsuses toodud ja ei ole teada, et oleks mingeid muid kaalutlusi kaalutud. Samuti selgitas SKA, et infosüsteemis ja dokumendihaldussüsteemis puuduvad andmed selle kohta, et kaebajat oleks menetluse uuendamisest teavitatud ja tema arvamust küsitud (dtl 63).
  168. Kohtu hinnangul ei ole SKA
  169. septembri
  170. a otsuse nr 1,
  171. septembri
  172. a otsuse nr 2 ja
  173. juuni
  174. a otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamise menetlus olnud kuigi põhjalik. Muuhulgas ei nähtu asja materjalidest ja vastustaja selgitustest, et oleks toimunud menetlusosalise teavitamist menetlusest ega ärakuulamist. Kohtupraktika on pidanud ärakuulamiskohustuse täitmist oluliseks iseäranis adressaadile koormava haldusakti puhul, milleks tuleb pidada ka praegusel juhul kaebajale soodsa haldusakti kehtetuks tunnistamise otsust. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Praegusel juhul ei olnud tegemist sedavõrd kiireloomulise menetlusega, mis välistanuks kaebaja teavitamise ja ärakuulamise. Ka ärakuulamise puhul kohaldub vormivabaduse põhimõte (HMS § 5 lg 1) ja haldusorgan saab valida menetluse iseloomust lähtudes kohase viisi ärakuulamise tagamiseks.
  175. SKA oli
  176. septembri
  177. a otsusega nr 1 määranud kaebajale väljateenitud aastate pensioni alates
  178. septembrist
  179. a eluaegselt. Seega kaebaja teadis, et kui SKA on määranud talle väljateenitud aastate pensioni, siis saab ta seda oma elu lõpuni. Seejuures oli SKA paar päeva hiljem,
  180. septembri
  181. a otsusega nr 2, arvutanud kaebaja väljateenitud aastate pension ümber alates
  182. oktoobrist 2021 ja pensioniõigusliku staaži hulka arvati õppimine kutsekeskkoolis nr 25 alates
  183. septembrist 1983 kuni
  184. juulini 1986 (dtl 70). Ka
  185. juuni
  186. a otsuses nr 3 oli SKA pensioniõigusliku staaži hulka arvanud õppimise perioodi (dtl 12). SKA on isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistanud
  187. septembri
  188. a otsuse nr 1,
  189. septembri
  190. a otsuse nr 2 ja
  191. juuni
  192. a otsuse nr 3, kuid ei ole seejuures arvestanud isiku usaldust, et haldusaktid jäävad kehtima. Samuti ei ole SKA kaalunud haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku 7 3-24-2970 osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Ainus SKA argument on, et järelkontrolli käigus selgus, et kaebaja on õppinud Väike-Maarja Päästekoolis, kuid pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise korras ei ole õppimise aega nimetatud. Vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud õigesti.
  193. VAPS § 1 sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Isikud, kellel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni, on sätestatud VAPS § 2 lg 1 p-des 2–
  194. Täpsemad kutsealad ja ametikohad, millel töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
  195. juuli
  196. a määrusega nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ (määrus nr 207). Õigus väljateenitud aastate pensionile tekib siis, kui isik on neil kutsealadel või ametikohtadel töötanud vähemalt VAPS-is ettenähtud aja. Mõnel juhul on lisaks vajalik omada teatud ulatuses riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel arvutatavat üldist pensionistaaži. Päästeteenistujate puhul annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni see, kui päästeteenistuja on töötanud päästeteenistuses sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat (VAPS § 12). VAPS § 5¹ kohaselt arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži tööperioodide summana. Seda, kas nimetatud staaži hulka tuleb arvestada ka perioodid, mil isiku teenistussuhe on peatunud (mh nt õppimise tõttu) või ta tegelikult töökohustusi ei täida, VAPS täpsemalt ei reguleeri. Sama küsimust ei reguleeri üldjuhul ka määrus nr
  198. Tallinna Ringkonnakohus on
  199. jaanuari
  200. a otsuses asjas nr 3-22-2305 p-s 11 leidnud, et avaliku teenistuse staaži hulka loetakse ATS § 170 lg 1 p-st 1 ja ATS § 83 p-dest 2–6 tulenevalt ka aeg, mil avaliku võimu teostamine peatub puhkuse ajaks või ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses. ATS ei erista avaliku võimu peatumisel eri liiki puhkuseid, vaid hõlmatud on kõik TLS §-des 54–71 sätestatud puhkuse liigid, sh vanemapuhkus, ema- ja isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus (vt ATS § 43). Seejuures ei ühti ka avaliku teenistuse staaž RPKS-i alusel arvutatava üldise pensionistaažiga, vaid tegemist on erinevatel alustel kujuneva staažiga. Olukorras, kus VAPS-is ei ole sätestatud täpsemaid norme selle kohta, kas väljateenitud aastate pensioni staaži hulka tuleks arvestada ka tegelik töölt eemal viibimise aeg, on põhjendamatu jätta staaži hulka arvestamata üksnes üks puhkuse liik.
  201. Kohus leiab, et need ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamisel, mistõttu ei nõustu kohus vastustajaga, et kaebaja õppimise aega alates
  202. septembrist 2001 kuni
  203. juunini 2002 ei saa arvata väljateenitud aastate staaži hulka. Isiku õigusi piiravad normid peavad olema seaduses selgelt kirjas. VAPS-is ei ole õppepuhkust üldse mainitud, sealhulgas ei ole sõnaselgelt sätestatud, et õppepuhkusel veedetud aeg ei lähe pensionistaaži arvestusse. Seadusandja ei näinud VAPS-i vastuvõtmisel ette, et õppepuhkusel viibimise aeg jääb VAPS alusel väljateenitud aastate pensioni määramisel arvestamisest välja. Seda enam, et tegemist ei olnud vabatahtliku väljaõppega, vaid kohustusliku väljaõppega (dtl 50).
  204. Kaebaja väidab, et Päästekoolis omandatava väljaõppe ajal ei peatunud ega katkenud kaebaja ja Päästeameti vahel sõlmitud leping, st kaebaja jätkas Päästeametis töö- ja 8 3-24-2970 teenistusülesannete täitmist täistööajaga. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Väike-Maarja Päästekoolis õppimise ajal ei peatunud kaebaja töösuhe Jõgevamaa Päästeteenistuses. Kuigi Päästeamet on SKA-le
  205. juulil 2024 selgitanud, et oma töötamise perioodi sees suunati kaebaja väljaõppele, mille läbiviijaks oli Väike-Maarja Päästekool/Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekool, nähtub kaebaja tööraamatu kandest nr 13 nähtub, et
  206. augustil 2001 on kaebaja tööleping peatunud TLS § 55 p 2 alusel õppimise ajaks (dtl 41, 50). Nagu vastustaja selgitas, sätestas Eesti Vabariigi töölepinguseaduse § 55 p 2, et tööleping peatub poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks. Tööraamatu kande nr 14 kohaselt jätkus kaebaja tööleping Jõgevamaa Päästeteenistuses
  207. juunil
  209. Eelnevast ei tulene siiski kohtu hinnangul vastustaja järeldus, et kaebaja töötas õppimise ajal Jõgevamaa Päästeteenistuses osalise tööajaga, mistõttu kohaldub VAPS § 1 lg 2 ning seetõttu ei saa seda aega arvata väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. ATS § 107 lg 1 kohaselt, teenistusstaaži hulka loetakse: 1) alates
  210. aasta
  211. jaanuarist jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž; 2) avaliku võimu teostamise õiguse aeg ja aeg, millal avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud ATS § 83 pde 2–6 ja p 8 alusel. ATS § 107 lg 2 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega teenistusstaaži arvutamise täpsema korra. ATS § 83 p 2 kohaselt avaliku võimu teostamise õigus peatub puhkuse ajaks, kuid teenistusstaaž puhkuse ajaks ATS § 107 lg 1 p 2 kohaselt järelikult ei katke.
  212. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja kaebuse SKA
  213. septembri
  214. a otsuste nr E11095-1, 4 ja 5 ning
  215. detsembri
  216. a otsuse nr E11095-2 tühistamiseks. II Viivise nõue
  217. Kaebaja on taotlenud tema kasuks viivise välja mõistmist
  218. septembrist 2024 kuni vähemarvestatud pensioni väljamakse tegemiseni. Olukorras, kus kohus nõustub kaebajaga, et SKA
  219. septembri
  220. a otsus nr E11095-1 ei vasta seadusele, on SKA õigusvastaselt viivitanud kaebajale väljateenitud aastate pensioni väljamaksmisega, seega on kaebajal õigus nõuda viivituses olevalt summalt viivise maksmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale on septembrikuus 2024 pension välja makstud
  221. juuni
  222. a otsuse nr 3 alusel. Vaidlustatud otsuste alusel toimus esimene väljamakse oktoobris 2024, seega puudub igasugune alus nõuda viivist alates
  223. septembrist
  224. Juhul kui selgub, et
  225. septembri
  226. a otsuste alusel maksti kaebajale pensioni väiksemas summas, kui tal oli õigus saada, tekib viivise nõudeõigus kõige varem alates
  227. novembrist
  229. Eelnevast tulenevalt on vastustaja nõustunud, et asjas kohaldub sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 20 lg 1, kuid leiab, et viivist saaks välja mõista
  230. septembri asemel
  231. novembrist
  232. SÜS § 20 lg 1 sätestab, et rahalise hüvitise mittenõuetekohasel väljamaksmisel on hüvitise andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg-st 1 tuleneb, et intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  233. jaanuari ja
  234. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 9 3-24-2970
  235. Kuna kohus leidis eelnevalt, et SKA
  236. septembri
  237. a otsused nr E11095-1, 4 ja 5 ning
  238. detsembri
  239. a otsus nr E11095-2, on õigusvastased, on viivise maksmine SÜS § 20 lg 1 alusel põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga aga selles, et viivise nõudeõigus tekib kõige varem alates
  240. novembrist
  241. SKA ei saa kõrvale kalduda seaduses sätestatud viivise arvestamise korrast. Seetõttu ei ole põhjendatud SKA-lt kaebaja kasuks viivise väljanõudmine alates
  242. septembrist
  243. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja viivise alates
  244. novembrist 2024 kuni vähemarvestatud pensioni väljamakse tegemiseni. III Kohustamisnõue
  245. Kaebaja on esitanud ka taotluse kohustada SKA-d kaaluma uuesti kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramist alates
  246. septembrist
  247. a staažiga 25 aastat 0 kuud ja 8 päeva ning alates
  248. maist
  249. s staažiga 27 aastat 8 kuud ja 27 päeva. 37.

§ 41

lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 5 võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Seega teeb kohus vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. IV Kokkuvõte ja menetluskulud 38. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna rahuldada. 39.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmise kohustus vastustajal. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist 447 euro ulatuses, millest riigilõiv moodustab 20 eurot ja kohtuvälised kulud 427 eurot. Samuti on kaebaja taotlenud, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohtule on esitatud menetluskulude kandmist kinnitav arve ja maksekorraldus, millest nähtub, et kaebaja eest on õigusabikulud kandnud Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (dtl 89-90).

  1. Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole selles asjas riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole põhjendatud vastustajalt riigilõivu väljamõistmine. Nagu kohus
  2. oktoobri
  3. a kohtumääruse p-s 3 selgitas ja nagu on kaebaja leidnud ka kaebuse p-s 5.1, on kaebaja vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 8, mis sätestab, et riigilõivu ei võeta pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamise eest.
  4. Kaebaja esindaja on osutanud kaebajale õigusteenust tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks 22 eurot, mida saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks kuluks. Seetõttu on 10 3-24-2970 põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks 427 euro väljamõistmine. Väljamõistetud menetluskulude hüvitis tuleb kanda Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu arveldusarvele nr EE234204278601339500.

§ 109

lg 5 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik ning seda kinnitab ka kohtupraktika (Riigikohtu 15. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-63-15, p 16). 42. Kuna

ei näe ette võimalust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus nr 3-17-842, p 37;
  3. veebruari
  4. a otsus nr 3-18-2294, p 27), jääb kaebaja taotlus VÕS § 113 lg 1 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
  5. Kaebaja on taotlenud

§ 175

lg 3 alusel kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime asendamist initsiaalidega.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. SÜS § 8 kohaselt on isiku sotsiaalse kaitse vajadus ja isikule hüvitise andmine era- ja perekonnaelu saladus. Eelnevast tulenevalt asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.