Obsah (8)

§ 113§ 4034§ 108§ 396§ 407§ 406§ 4062§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-138433 Tsiviilasi OÜ Aktiva

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 35,36 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingute nr. L89008014637 ja nr. L89008475441 põhinõudelt s.o 399,89 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 15.12.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 15,90% aastas.

1. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhivõlg kokku summas 399,89 eurot (224,68+175,21), intressivõlgnevus kokku summas 15,46 eurot (7,75+7,71), sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 60,00 eurot; haldustasu võlgnevus kokku summas 3,60 eurot (1,8+1,8) ja viivised kokku summas 35,36 eurot.
2. Vastutustundliku laenamis põhimõtte kohta on hageja selgitanud järgmist. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt

§ 4034lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Hageja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt hageja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on hageja selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale. Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingute sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.

1. Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja on kasutanud lepingust L89008014637 tulenevalt krediiti 1183,00 eurot, mis tuli tagastada perioodil 15.04.2022-15.03.2023, ehk kõikide osamaksete tähtaeg on saabunud. Vastavalt väljavõttele on kostja kokku tasunud 1172,17 eurot. 3 Peale nõude loovutamist on kostja tasunud täiendavalt 189,00 eurot, seega ei ole kostja ümberarvestuse kohaselt võlas. Kostja on kasutanud lepingust L89008475441 krediiti 259,00 eurot, mis tuli tagastada perioodil 15.06.2022-15.05.2024, ehk kõikide osamaksete tähtaeg on saabunud. Vastavalt väljavõttele on kostja kokku tasunud 170,89 eurot. Peale nõude loovutamist on kostja tasunud täiendavalt 129,80 eurot, seega ei ole kostja ümberarvestuse kohaselt võlas. Kostja seisukoht
2. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel koosmõjus

§ 396lg-ga 1.

Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

1. Kohus tuvastab, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 13.03.2022 järelmaksulepingu nr. L89008014637, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1183,00 eurot ja 01.05.2022 järelmaksulepingu nr. L89008475441, alusel soetas kostja kauba maksumusega 459,00 eurot, sissemaksega 200,00 eurot. Kostja kohustus tagastama AS-le Inbank Finance laenu vastavalt lepingutes kokku lepitud maksegraafikutele: lepingu nr. L89008014637 puhul ajavahemikus 15.04.2022 – 15.03.2023 igakuiselt summas 117,13 eurot (dtl 27-29) ja lepingu nr. L89008475441 puhul ajavahemikus 15.06.2022 – 15.05.2024 igakuiselt summas 16,08 eurot (dtl 36-41). Kostja on lepingus nr. L89008014637 tuleneva laenu katteks tasunud 1172,17 eurot (dtl 30-34), peale nõude loovutamist täiendavalt 189,00 eurot ning lepingust nr. L89008475441 tuleneva laenu katteks tasunud 170,89 eurot (dtl 44-47), peale nõude loovutamist täiendavalt 129,80 eurot. AS Inbank Finance loovutas 29.05.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 57-58).
2. Esile toodud asjaoludel andis AS Inbank Finance majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on AS Inbank Finance ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 407lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14). 21. Tulenevalt

§ 4062

lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 22. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.06.2021väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

1. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli kohtule esitatud järelmaksulepingu nr L89008014637 kohaselt 37,88% (dtl 27) ja järelmaksulepingu nr L89008475441 kohaselt 47,94% (dtl 36). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
2. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka 4 hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

25. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17) Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

1. Kohus kohustas hagejat 26.04.
2. a määrusega (dtl 87-89) ja 06.12.
3. a määrusega (dtl 142-144) esitama asjaolud ja tõendid, kuidas on esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
5. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest selgitustest nähtuvalt on laenuandja saanud andmed kostja regulaarse sissetuleku ja kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotlusest. Krediidivõimelisuse 1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p
6. 5 hindamise protsessis tegi laenuandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja märkides lepingu nr L89008014637 taotluses igakuiseks sissetulekuks 1200,00 eurot ning igakuiseks kohustuseks 00,00 eurot, on sõlminud lepingu üheks aastaks, igakuise osamaksega 117,13 eurot. Kostja märkides lepingu nr L89008475441 taotluses igakuiseks sissetulekuks 1400,00 eurot ning igakuiseks kohustuseks 00,00 eurot, on sõlminud lepingu kaheks aastaks, igakuise osamaksega 16,08 eurot. Arvestades lepingu nr L89008014637 kauba maksumust (1183,00 eurot), igakuist osamakse suurust (117,13 eurot) ja lepingu nr L89008475441 kauba maksumust (459,00 eurot), igakuist osamakse suurust (16,08 eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli laenuandja arvamusel, et võetud kohustuse täitmine kostjale oli jõukohane. Laenuandja leidis, et kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
7. Hagiavaldusest ega hageja täiendavatest selgitusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Hageja selgitustest ei nähtu, et laenuandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ning kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et muud andmed peale kostja pangakonto väljavõtte olid piisavad kostja krediidivõime hindamiseks, kuivõrd krediidiandja ei ole kogunud andmeid, mis võimaldaks kontrollida, milline on kostja sissetuleku suurus ja kas kostjal on teisi varalisi kohustusi. 30.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Tegemata kindlaks kostja igakuised majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest sissetulekust laenu tagastada. 31. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 32. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 6

1. Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt soetas kostja lepingu nr. L89008014637 kauba maksumusega 1183,00 eurot, lepingu nr L89008475441 alusel soetas kostja kauba maksumusega 459,00 eurot, sissemaksega 200,00 eurot. Kostja on teinud enne lepingu ülesütlemist tagasimakseid summas 1172,17 eurot lepingu nr. L89008014637 tarbeks ning summas 170,89 eurot (dtl 30-34), lepingu nr. L89008475441 tarbeks (dtl 44-47). Peale nõude loovutamist on täiendavalt hagejale tasutud 189,00 eurot (leping nr L89008014637) ja 129,80 eurot (leping nr L89008475441) (dtl 146147). Hageja on märkinud, et arvestades kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks on põhinõue tasutud. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul hageja nõude lugeda täidetuks.
2. Arvestades kõik tagasimaksed laenu põhiosa katteks, on kostja laenu tagastanud (lepingu nr. L89008014637 kauba maksumus on 1183,00 eurot, kostja on tasunud kokku 1172,17 eurot tagasimakseid + 189,00 eurot peale nõude loovutamist = 1361,17 eurot; lepingu nr L89008475441 kauba maksumus on 459,00 eurot, kostja on tasunud 200 eurot sissemakset + 170,89 eurot tagasimakseid + 129,80 peale nõude loovutamist = 500,69 eurot) . Seega jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude summas 399,89 eurot. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõuded.
3. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7