Obsah (7)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 133§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-1669 Tsiviilasi Hagihind Menet

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 30.01.2025 Harju Maakohtule hagi Y S. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 09.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52402090016 tulenev võlgnevus. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 16 381,44 eurot, millest 15 356,17 eurot moodustab põhivõlg, 883,24 eurot intress, 132,03 eurot viivis ja 10,00 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 18.02.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 18.02.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu
2. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098). Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 09.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52402090016 (mille alusel väljastati kostjale laenu summas 16 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Tulenevalt VÕS § 406² lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 09.02.2024 lepingu sõlmimise ajal 17,36%. Hagi aluseks olevas lepingus märgitud krediidikulukuse määr 16,17% aastas 2 VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel. Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet kostjalt endalt, tegi kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringuid kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsis kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja esitas hagejale krediiditaotluse (dtl 21-22), milles märkis igakuiseks sissetulekuks 2 300 eurot ja kohustusteks 1 589,96 eurot (finantskohustused 1 286,56 + majandamiskulud 300 eurot). Hageja kontrollis krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (dtl 23) ning mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (dtl 24). Kostja märkis enda sissetulekuks 2 300 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga tuvastati, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on 2 473,32 eurot. Hageja küsis kostja poolt öeldud andmete kontrolliks ka konto väljavõtet. Kostja andis konto väljavõtte esitamiseks nõusoleku ja hageja kasutas Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel võeti kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeriti need vastavalt hageja vajadusele (dtl 25-56). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 2 201 eurot ning igakuiseks kohustuseks 1 824 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2 201 eurot ning kohustuseks kostja igakuised kohustused konto väljavõttelt 1 824 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hagi kohaselt on hageja järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 18 093,65 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1 050 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1 050 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 050 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 3 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4