Obsah (12)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-138994 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusP

§ 187lg 6). ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas

1. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.Q-lt (kostja) 473,73 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
2. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas
3. veebruaril 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista T E AS-i ja kostja vahel
4. jaanuaril 2023 sõlmitud lepingutest tulenev põhivõlg 352,35 eurot, viivised 61,95 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt 352,35 eurolt alates
5. veebruarist 2025 kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud koos lisanduva viivisega.
6. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali vahendusel
2. märtsil
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

7. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 8. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

9.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul kokku 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 183 euro ulatuses (122 × 1,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 378 eurot (175 + 20 + 183).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

11.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3