Obsah (9)

§ 414§ 402§ 4062§ 406§ 4034§ 94§ 416§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-146032 Ts

(võlaõigusseadus) § 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud.

§ 414

lg 2 1 kohaselt kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja on laenusummad kätte saanud. 6. Nõude loovutamise teatistest (dtl 107-118) nähtuvalt on Esto AS loovutanud nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu 10.07.2023 hagejale. 7.

§ 402

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt

§ 4062

lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 07.11.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68% ja 18.01.2022, 15.02.2022 ning 26.02.2022 lepingute sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et 07.11.2021 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 32,90% aastas, 18.01.2022 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 32,95% aastas, 15.02.2022 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 23,83% aastas ja 26.02.2022 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 46,13% aastas vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad

§ 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

9.

§ 4034

lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. 10.

§ 4034

lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi 4 teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
2. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
3. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
4. Hageja on selgitanud, et 07.11.2021, 18.01.2022, 15.02.2022 ja 26.02.2022 lepingute sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja laenutaotlustel esitatud andmeid, pensionikonto ja kostja arvelduskonto väljavõtet ning avalikest andmebaasidest saadud teavet. Krediidilepingute nr 90955993450, 41936134504, 12374618802 ja 36375636513 raames teavitas kostja enda sissetulekuteks 1 400 eurot kuus. Kostja arvelduskonto alusel arvestas krediidiandja lepingute nr 90955993450, 41936134504 ja 36375636513 sõlmimisel kostja sissetulekuteks 2021.a novembrikuu töötasu X OÜ-st summas 1 436,87 eurot. Lepingu nr 12374618802 sõlmimisel lähtus krediidiandja kostja Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto väljavõttelt nähtuvast kostja viimasest sissetulekust 1 483,87 eurot. Kostja Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto väljavõttelt nähtus lepingute nr 90955993450 ja 41936134504 osas kostja viimaseks sissetulekuks 1 452,08 eurot ning lepingu nr 36375636513 osas 1 436,90 eurot. Lepingute nr 90955993450, 41936134504 ja 36375636513 osas märkis kostja oma kohustuste suuruseks 216,12 eurot ning lepingu nr 12374618802 osas 200 eurot. Kostja arvelduskontolt automaatsest analüüsist kogutud andmete kohaselt olid kostja finantskohustused detsembris 2021 201.14 eurot Swedbank ees ja novembris 2021 221.13 eurot Swedbank AS ja LHV ees. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 600 eurot. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. 5
5. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei küsinud kostjalt konto väljavõtet enne 07.11.2021 lepingu (so 12374618802) sõlmimist, esitatud konto väljavõte on perioodist 01.08.2021-22.12.2021 (al dtl 133). Pensionikonto väljavõte mistahes teavet kohustuste kohta koguda ei võimalda. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks teinud mistahes pingutusi kontrollimaks laenutaotluses (dtl 157-158) esitatud andmeid kostja igakuiste kohustuste kohta ega küsinud andmeid võimalike ülalpeetavate ega juba olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingu(te) kestuse kohta. Järgmise, so 18.01.2022 lepingu sõlmimisel, oli krediidiandjal kogutud küll konto väljavõte, kuid esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks selles kajastatud andmeid sisuliselt arvesse võtnud, et tuvastada kostja tegelike kulutuste suurus, sh sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele, ülalpeetavatele jms. Hageja selgituste kohaselt on nn majapidamiskuludena arvestatud kõigi lepingute puhul 600 eurot, samas kui hageja enda esitatud kokkuvõtte kohaselt, mis kajastab konto väljavõtte kandeid kategooriate kaupa (al dtl 131) on kostja keskmised kulud 4 315,36 eurot kuus (21576.82 : 5) ning igakuised väljaminekud ületavad sissetulekuid palgatulust, so sissetulek mida krediidiandja hageja selgituste kohaselt peamiselt hindas. Konto väljavõttelt nähtuvad igakuised maksed ainuüksi seoses eluaseme kasutamisega 1 150 eurot kuus. Esitatust ei nähtu mh, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt mistahes selgitusi pangakontol kajastuvate andmete osas. Samuti ei ole jätkuvalt kogutud andmeid juba olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingu(te) kestuse kohta, mis võimaldanuks hinnata kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele.
6. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 07.11.2021, 18.01.2022, 15.02.2022 ja 26.02.2022 lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 17.

§ 4034

lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale etteheidetav ei ole ning kohaldub

§ 4034lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

18.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kõigi asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal oli

§ 94-järgne intressimäär 0%.

Seoses sellega jäävad hageja nõuded intressivõlgnevusete välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. 19. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

§ 4034

lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jäävad ka kõik esitatud nõuded haldustasude ja sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. 6 20.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 21. Hageja esitas

§ 4034

lg 7-järgsed ümberarvestused (dtl 228-232) ning märkis samas, et nõuete ümberarvestamisel ei olnud ühegi lepingu puhul ülesütlemise eeldused ülesütlemisavalduse tegemise seisuga täidetud. 22. Tulenevalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja selgitas seoses lepinguga 90955993450, et kuna kostja sai lepingu alusel kokku 1241,40 eurot ja maksis tagasi kokku 407,76 eurot, on saadust tagastamata 833,64 eurot, uue tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 20,69 eurot, viimase osamakse tasumise tähtpäev on 15.02.2027, kostja on tasunud osamakseid täielikult kuni 15.09.2023 osamakseni ja osaliselt 15.10.2023 osamakse summas 14,65 eurot (st tasumata on 6,04 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.10.2023 - 15.03.2025 perioodil sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed summas 357,77 eurot (6,04 + 20,69 x 17 kuud). 23.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 24. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist 15.06.2023 - 30.09.2024 eest, kuid koos 06.12.2024 ümberarvestuste esitamisega parandatud viivisearvestust ühegi lepingu kohta ei esitanud. 15.06.2023 seisuga kostjal lepingust 90955993450 tulenevat võlgnevust ei olnud, koos 15.09.2024 osamaksega oli 2024.a. septembris muutunud sissenõutavaks põhivõlgnevusest 233,63 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni 30.09.2024 eest summas 1,17 eurot (16.09.2024 - 30.09.2024 põhivõlg 233,63

§ 113lg 1 II lause järgne määr (12,25% aastas)).

1. Hageja selgitas seoses lepinguga 41936134504, et kuna kostja sai lepingu alusel kokku 259,20 eurot ja maksis tagasi kokku 158,75 eurot, on saadust tagastamata 100,45 eurot, uue tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 7,20 eurot; esitatud ümberarvestus (dtl 229-230) aga märgitud andmetele ei vasta, selles on saadud summa 1286,90 eurot ja osamakse suurus 40,66 eurot. Kohus tuvastab lepingust, et saadud krediidisumma 259,20 eurot tulnuks tagastada 36 igakuise osamaksega selliselt, et esimene osamakse tasumise tähtpäev oli 15.03.2022 ning viimane osamakse tulnuks tasuda 15.02.
2. Kuna kõigi osamaksete tähtpäev on käesolevaks ajaks saabunud, on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 100,45 eurot.
3. 15.06.2023 seisuga kostjal lepingust 41936134504 tulenevat võlgnevust ei olnud, koos 15.09.2024 osamaksega oli 2024.a. septembris muutunud sissenõutavaks põhivõlgnevusest 64,45 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni 30.09.2024 eest summas 0,32 eurot (16.09.2024 - 30.09.2024 põhivõlg 64,45

§ 113lg 1 II lause järgne määr (12,25% aastas)).

1. Hageja selgitas seoses lepinguga 12374618802, et kuna kostja sai lepingu alusel kokku 666,28 eurot ja maksis tagasi kokku 357,78 eurot, on saadust tagastamata 308,50 eurot, uue 7 tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 13,88 eurot, viimase osamakse tasumise tähtpäev on 15.11.2025, kostja on tasunud osamakseid täielikult kuni 15.12.2023 osamakseni ja osaliselt 15.01.2024 osamakse summas 10,78 eurot (st tasumata on 3,1 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.01.2024 - 15.03.2025 perioodil sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed summas 197,42 eurot (3,1 + 13,88 x 14 kuud).
2. 15.06.2023 seisuga kostjal lepingust 12374618802 tulenevat võlgnevust ei olnud, koos 15.09.2024 osamaksega oli 2024.a. septembris muutunud sissenõutavaks põhivõlgnevusest 114,14 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni 30.09.2024 eest summas 0,57 eurot (16.09.2024 - 30.09.2024 põhivõlg 114,14

§ 113lg 1 II lause järgne määr (12,25% aastas)).

1. Hageja selgitas seoses lepinguga 36375636513, et kuna kostja sai lepingu alusel kokku 471,90 eurot ja maksis tagasi kokku 319,69 eurot, on saadust tagastamata 152,21 eurot, uue tagasimaksegraafiku kohaselt on igakuiste osamaksete suurus 9,83 eurot, viimase osamakse tasumise tähtpäev on 15.01.2026, kostja on tasunud osamakseid täielikult kuni 15.09.2024 osamakseni ja osaliselt 15.10.2024 osamakse summas 5,13 eurot (st tasumata on 4,7 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.10.2024 - 15.03.2025 perioodil sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed summas 53,85 eurot (4,7 + 9,83 x 5 kuud). Kuna kostjal 30.09.2024 seisuga lepingust 36375636513 tulenevat võlgnevust ei olnud, jääb hageja seonduv viivisenõue täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
2. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 289,81 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 711,55 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 68,93% ning kostja kanda 31,07% menetluskuludest.
3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 350 eurot, mis koosneb riigilõivust. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 108,75 eurot (350 x 31,07%).
4. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8