Obsah (12)

§ 144§ 174§ 177§ 190§ 663§ 651§ 466§ 659§ 662§ 331§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1

) § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulude katteks 2524 eurot (sisaldab käibemaksu) (25,24 h x 100 eurot/h). 8.

§ 144

p 2 järgi on põhjendatud kostja esindaja sõidukulud 78 eurot (Tallinn-Pärnu Tallinn, 260 km maksumusega 0,30 eurot/km). Menetluses toimus kaks kohtuistungit ja kostja esindaja osales kohtuistungitel. Ei ole põhjust kahelda, et kostja esindaja sõitis 09.10.2024 toimunud kohtuistungile Tallinnast Pärnusse ja tagasi autoga. Seega on võimalik sõidukulude hüvitamine analoogia alusel Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 („Teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord") §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, mida makstakse isikule isikliku sõiduauto kasutamise korral teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisel. 9.

§ 174

, § 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest ning taotlus sõidule kulunud aja eest hüvitise 50 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata. 10. Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulud 2602 eurot (2524+78). Vastavalt kostja taotletule kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (

§ 177lg 4).

11. Hagejale on Pärnu Maakohtu 01.11.2023 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud hageja hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot tasumisest. Vastav summa tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista (

§ 190lg 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega määrata hüvitavate menetluskulude suuruseks 755 eurot. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud menetluskulude suurus on vastuolus kostja tegelike kuludega, kuna vaidlust kohus praktiliselt ei käsitlenud. Kohtuistungil avaldasid kohtunik ja kostja lepinguline esindaja hagejale psühholoogilist survet. Kuna hageja viibis istungil ilma 3 2-23-11271 esindajata, ei saanud ta iseseisvalt oma õigusi kaitsta ning kohus jättis seda asjaolu ära kasutades hagi läbi vaatamata.
2. Kostja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna hageja ei ole tasunud määruskaebuselt tähtaegselt riigilõivu. Juhul kui kohus võtab määruskaebus menetlusse, palus kostja jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja ei ole määruskaebuses põhjendanud oma väiteid välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Kostja esitas vastuses määruskaebusele uued tõendid (e-toimiku väljavõtted).
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega rahuldati kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks 755 eurot ületavas osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis temalt riigituludesse välja 420 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

17. Ringkonnakohus võtab vastu kostja esitatud tõendid (e-toimiku väljavõtted), kuna määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatud (

§ 662lg 3).

1. Vastuseks kostja väidetele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine alust määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja tasunud määruskaebuselt riigilõivu maakohtu antud tähtaja jooksul. 29.12.2024 määrusega määras maakohus hagejale tähtaja määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks (sh riigilõivu 70 eurot tasumiseks) 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemi andmetel on 29.12.2024 määrus loetud hagejale kättetoimetatuks 09.01.
2. Seega pidi hageja tasuma riigilõivu hiljemalt 20.01.
3. Hageja esitatud maksekorralduse järgi tasus hageja riigilõivu 16.01.2025, seega tähtaegselt. Teiseks ka juhul, kui riigilõiv ei oleks tasutud tähtaegselt, oleks maakohus saanud keelduda määruskaebust menetlemast üksnes juhul, kui riigilõiv oleks maksmata määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks. Riigilõivu tasumine ajal, mil kohus ei ole veel otsustanud määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda, ei takista asja menetlemist ega põhjusta selle viibimist (vt

§ 331lg 1, vt RKTKm 08.11.2018, 2-15-2803, p 13).

Seega on maakohus määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. 19. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 20.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 4 2-23-11271 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

1. Maakohtu määruse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude väljamõistmise osas (RKHKo 06.01.2021, 3-19-1207/21, p 29). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.
2. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 25,24 tundi) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluses esitatud tõendeid, on kostja esindaja ajakulu hageja menetlusdokumentidega tutvumise ja kostja menetlusdokumentide koostamise peale põhjendatud. Mõistlikus ulatuses suhtlus kliendiga on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu. 23.04.2024 istungi protokolli järgi kestis istung kell 11.00–11.19 (vaheaeg 11.05–11.15) ning kohus jätkas istungiga kell 14.00–14.
3. Seega on kostja esindaja istungil osalemise ja selleks ettevalmistamise ajakulu kokku 1,5 h põhjendatud. 09.10.2024 istungi protokolli järgi kestis istung kell 10.57–12.18 ning seega nõustub ringkonnakohus, et kostja esindaja istungil osalemise ja selleks ettevalmistamise ajakulu kokku 2 h on põhjendatud.
4. Kostja lepingulise esindaja sõidukulu 78 eurot on põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja osutab õigusteenust Tallinnas asuva õigusbüroo kaudu ning on osalenud kohtuistungil Pärnu Maakohtus. Lepingulise esindaja sõidukulu võib olla hüvitatavaks menetluskuluks, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas (vt

§ 144p 1, RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17).

Sõidukulude hüvitamisel saab analoogia korras aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäära kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16; TlnRnKm 06.03.2024, 217-13799, p 12.3; TlnRnKo 31.10.2018, 2-17-4837, p 10). Eeltoodud asjaoludele tuginedes on kostja esindaja sõidukulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning jääb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära sisse (Tallinn-Pärnu-Tallinn, 260 km maksumusega 0,30 eurot/km = 78 eurot).

1. Määruskaebuses esitab hageja vastuväiteid ka 11.10.2024 määrusele, millega kohus jättis hageja hagi läbi vaatamata. Kui hageja hinnangul jättis maakohus hagi ebaõigesti läbi vaatamata, siis oleks hageja pidanud 11.10.2024 määruse tähtaegselt vaidlustama. Praeguses menetlusetapis ei saa hageja 11.10.2024 määruse osas enam sisulisi vastuväiteid esitada.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud ulatuses muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5 2-23-11271 26.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 27.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Iris Kangur-Gontšarov 6