← Eesti

2-24-118270/10

Obsah (13)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 172§ 175§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg 27.03.2025.a. Tsiviilasja number 2-24-118270 Tsiviilasi TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (edaspidi hageja) hagi D O (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2022 kirjalikus vormis väikelaenulepingu (edaspidi laenuleping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja täiendavast teabelehest, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 75 eurot, mille ta jäi vastavalt kokkulepitule võlgnema laenuna ja mis lisati laenusummale, nii et lõplikuks laenusummaks jäi 1075 eurot. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 45%, intressimäär aastas 24,90%, laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus, viivisemäär on avaldatud aasta- ja päevamäärana 24,15% aastas ja 0,067 % päevas. Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt, tehes põhjaliku analüüsi, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja kontoväljavõttega tõendatud keskmine netopalga laekumine lepingueelsel seitsmel kuul oli keskmiselt 2111,11 eurot. Kostja konto ei olnud arestitud ja seal ei olnud makseid inkassofirmadele ega kohtutäituritele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistri päringute vastuste kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel 2

(6)tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 69,89 eurot, järgnevad 60,22 eurot kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt. Kostjal on kokkuvõttes tasutud maksegraafiku esimese kolme makse (st 10.09.2022 10.12.2022) kohustused täielikult ja 10.12.2022 makse osaliselt, millest jäi tasumata laenuhaldustasu 0,75 eurot. Kõigi järgnevate maksete kohustused jäid kogu ulatuses täitmata. Hiljem ega ka pärast lepingu ülesütlemist pole kostja hagejale midagi maksnud. 10.03.2023 saatis hageja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 25.03.2023 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Kostja pole võlga tasunud. Kostja sai laenu 1075 eurot, põhiosana on ta tagasi maksnud maksegraafiku
  1. -
  2. makse põhiosad: 35,01 + 35,74 + 36,48 + 37,24 = 144,47 eurot. Põhiosa võlg moodustab 930,53 eurot (1075 – 144,47). Intressivõlg koosneb lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud intressimaksetest. Kostja intressivõlg kujuneb järgmiselt: 38,01 + 38,80 + 39,61 + 8,45 = 124,87 eurot. Kostja võlg laenuhaldustasu osas kujuneb järgmiselt: 0,75 + 3 x 2,90 = 9,45 eurot. Otstarbekuse kaalutlusel ei arvesta hageja viivist lepingu kehtivuse ajal viivitusse jäänud jooksvatelt maksetelt. Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt (930,53 eurot) ülesütlemisele järgnenud teisest päevast (27.03.2023) kuni hagi koostamiseni lepingus kokkulepitud (24,90 % aastas 0,067 % päevas) viivisemääras 0,067 % päevas alljärgnevalt: 27.03.2023 – 17.09.2024 (541 p) 930,53 x 541 x 0,067 % = 337,29 eurot. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest, panga hinnakirjast ja VÕS § 1132 lg-test 1-
  3. Kirja hind on 5 eurot. Kostjal on tasumata lepingu kehtivuse ajal saadetud 4 meeldetuletuskirja ning pärast lepingu lõppemist nelja meeldetuletuskirja eest. Seega võlgneb kostja tasu kokku kaheksa meeldetuletuskirja eest. Kokku moodustab sissenõudmisega seotud kulu seega 8 x 5= 40 eurot, millest 4 x 5 = 20 eurot on kirjade eest pärast lepingu lõppemist. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 930,53 eurot, intress 124,87 eurot, laenuhaldustasu 9,45 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 337,29 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis 0,067% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Viru Maakohtu 18.09.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.03.2025 (s.o teadaande kättetoimetatuks lugemise kuupäev). Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 24.03.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. 3
(6)Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule tõendina laenutaotluse ja krediidianalüüsi ning kostja pangakonto väljavõtte. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-ga 3 ning

§-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lõike 1 kohaselt 4

(6)hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud hagi koostamise eest 134,20 eurot (1 tund/110 eurot + käibemaks 22 %) Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 315 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on

§ 172lg 9 alusel ka põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.

Kohus leiab, et tunnitasu ja ajakulu hagi koostamise eest on põhjendatud. Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on vajalikud ka täies ulatuses (1 tund* 134,20 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 469,20 eurot, s.h riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 134,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg-le 4.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 5

(6)6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.