Obsah (4)

§ 121§ 45§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-803 Haldusasi X, X, TAUR Varahalduse OÜ, T.I. Metsad OÜ, P&E

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohus registreeris
2. märtsil 2025 X, X, TAUR Varahalduse OÜ, T.I. Metsad OÜ, P&E Property OÜ, X, X, eHouse CA OÜ ning X (edaspidi ühiselt kaebajad) kaebuse Muinsuskaitseameti (MuKA)
3. veebruari
4. a toimingu (Esplanaadi 32/34 ja Mere pst 8, Pärnu detailplaneeringu Muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine) ja
5. veebruari
6. a toimingu (
7. veebruaril 2025 esitatud vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks, alternatiivselt MuKA kohustamiseks
8. veebruaril 2025 esitatud vaidele sisuliselt vastama.
9. Kaebuse kohaselt algatas Pärnu Linnavalitsus 2021 taotleja Esplanaadi Villad OÜ taotlusel detailplaneeringu menetluse Esplanaadi 32/34 ja Mere pst 8, Pärnu kinnistutele korterelamute ehitamiseks. Kõik kaebajad on kas planeeringuala vahetud naabrid, lähinaabrid või lähiümbruskaudsed naabrid ning kõikide kaebajate kinnistud asuvad Pärnu muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kaebajateni jõudis
10. jaanuaril 2025 Pärnu Linnavalitsuse e-kiri koos lisadokumentidega. Muu hulgas oli saadetud failide hulka lisatud uus, 2024 koostatud detailplaneeringu eskiis koos seletuskirja ja joonistega ning ka MuKA poolt
11. veebruari
12. a kirjaga kooskõlastatud detailplaneeringuala muinsuskaitse eritingimused. Kaebajad (välja arvatud X) esitasid
13. veebruaril 2025 Pärnu Linnavalitsusele oma arvamuse
14. a detailplaneeringu kohta ning samal kuupäeval MuKA-le vaide MuKA tegevuse ehk
15. veebruari
16. a kirja peale (planeeringuala muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine). MuKA tagastas vaide
17. veebruari
18. a kirjaga. MuKA hinnangul ei ole MuKA muinsuskaitse eritingimusi andnud/kehtestanud, vaid need üksnes
19. veebruari
20. a kirjaga kooskõlastanud. Nimetatud kiri ei ole mitte haldusakt, vaid MuKA poolne toiming, mistõttu ei ole vaiet võimalik sisuliselt lahendada ning MuKA tagastas vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 2 alusel.
21. Kohus esitas kaebajatele ning MuKA-le
22. aprillil 2025 kohtunõude. Kohus palus kaebajatel ja MuKA-l lähtuvalt kohtunõudes toodud selgitustest esitada oma seisukoht kaebeõiguse kohta MuKA
23. veebruari
24. a menetlustoimingu (muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine) eraldi vaidlustamiseks. Ühtlasi tuli kaebajatel selgitada, kuidas kõnealuste muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine riivab iga kaebaja subjektiivseid õigusi.
25. MuKA esitas
26. aprillil 2025 seisukoha, milles märkis, et nõustub kohtu esialgse hinnanguga, et kaebajatel ei ole õigust eraldi vaidlustada MuKA antud kooskõlastust detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele enne lõpliku haldusakti andmist. Kaebusest ei selgu, millise õiguse kaitseks on kaebus esitatud. Asjaolu, et kaebajad on planeeringuala vahetud naabrid või lähiümbruskaudsed naabrid, ei anna automaatselt alust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ei saa välistada võimalust, et detailplaneeringu kehtestamisel jäetakse muinsuskaitse eritingimused arvestamata või arvestatakse neid osaliselt. Detailplaneeringu menetluses on mitmeid etappe, kus on võimalik avaldada arvamust planeeringu kohta, ning sõltumata MuKA antud kooskõlastusest on Pärnu linnal õigus jätta detailplaneering kehtestamata.
27. Kaebajad esitasid
28. aprillil 2025 vastuse kohtunõudele. Kaebajad märkisid, et kaebuses välja toodud vastuolud muinsuskaitse eritingimuste ja Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra (edaspidi kaitsekord) vahel on niivõrd olulised, et juba praeguses menetlusfaasis on tehtud ränk menetlusviga. On ilmselge, et MuKA ei tohi kooskõlastada õigusaktidega selges vastuolus olevaid muinsuskaitse eritingimusi. Kaebajad on pöördunud kohtusse preventiivselt, sooviga ära hoida niivõrd olulise menetlusvea tegemine detailplaneeringu menetluses. Kaebajad soovivad ära hoida selle, et Pärnu linn kehtestab tulevikus sellise detailplaneeringu, mille osaks olevad muinsuskaitse eritingimused on vastuolus kehtivate õigusaktidega. Kaebajad on küll kohtuga nõus, et Pärnu linn võib jätta detailplaneeringu kehtestamata, kuid sama suur tõenäosus on ka see, et linn võib siiski detailplaneeringu kehtestada. Halduskohtumenetlus on mõeldud eelkõige isikute õiguste ja huvide kaitseks. Kui kohtusse pöördujatele on teada, et nende poolt vaidlustatav toiming on õigusvastane, siis tuleb sellele kohtulik hinnang anda ning kaebust sisuliselt menetleda. Üksnes formaalsuste tõttu selgelt õigusaktidega vastuolus oleva toimingu peale esitatud kaebuse menetlemata jätmine ei ole õiguspärane. Ei ole põhjendatud oodata ära, kas linn kehtestab detailplaneeringu või mitte. Kaebajad on planeeringuala vahetud naabrid, kellele läheb otseselt korda, millised ehitised nende naabrusesse kavandatakse. Iga kaebaja on teadlikult oma kodu loonud muinsuskaitse all olevasse miljööväärtuslikku piirkonda, kus domineerivad villa-tüüpi viilkatusega majad. Lisaks 2 sellele, et muinsuskaitsega kaitstakse avalikke huve/väärtusi, laienevad muinsuskaitsest tulenevad piirangud ka isikute subjektiivsetele õigustele, s.o muinsuskaitsealale oma kodu rajanud isikul on teatav õiguskindlus selles, et kui tema (vahetusse) naabrusesse kavandatakse uusi hooneid, siis muinsuskaitsealased piirangud tagavad selle, et kavandatavad hooned sobivad selle piirkonna miljöösse nii stiililiselt kui ehituslikult. Õigusaktidega vastuolus olevate hoonete võimalik püstitamine mõjutab otseselt iga kaebaja vara turuväärtust. Kaebajad möönavad, et päris iga kaebaja õiguste riive ei pruugi olla sama. Kuna olemasoleva arhitektuuri, haljastuse ja ajalooliste vaadete säilitamine on kõik kaitsekorra ja selle seletuskirja kohaselt eraldiseisvalt kaitstavad avalikud väärtused, siis samavõrra on need ka kaitstavad subjektiivsed väärtused. Kaebuse tagastamine 6.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7.

§ 45

lõike 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. 8. Kohus selgitas kaebajatele 1. aprilli 2025. a kohtunõudes, et

§ 45

lõikest 3 ja kaebuses viidatud kohtupraktikast tulenevalt on menetlustoimingu vaidlustamine enne lõpliku haldusakti andmist piiratud ning lubatav vaid erandlikel juhtudel. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et MuKA kooskõlastuse näol on tegemist positiivse kooskõlastusega, kus taotlus on tingimusteta kooskõlastatud. Selline kooskõlastus on menetlustoiming (vt ka MuKS § 50 lg 3 ja § 61 lg 5). Senises kohtupraktikas on lubatud vaidlustada kooskõlastamata jätmist kui menetlustoimingut, kuna see viib õigusvastasuse korral vältimatult õigusvastase lõpptulemuseni. Samuti on Riigikohus lubanud loa taotlejal, kes konkreetsete tingimustega rahul ei ole, vaidlustada tingimuslikku kooskõlastust põhjusel, et sisuliselt on tegemist olemasoleval kujul kooskõlastamisest keeldumisega, mille tulemusena muudetud haldusakt tuleks saata uueks kooskõlastamiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-3-1-1-10, p-d 11-13). Praegusel juhul on MuKA
3. veebruari
4. a menetlustoiming positiivne tingimusteta kooskõlastamine. Sisuliselt saab kõnealuseid eritingimusi käsitada muinsuskaitset puudutava osana detailplaneeringust, mille MuKA on kooskõlastanud. Kõnealune positiivne kooskõlastus ei vii vältimatult õigusvastase tulemuseni – sõltumata MuKA poolsest kooskõlastusest on Pärnu linnal võimalik otsustada jätta detailplaneering ka kehtestamata. Samuti võib detailplaneering edasiste detailplaneeringu menetluse etappide käigus muutuda. Tulenevalt asjaolust, et MuKA poolne kooskõlastuse andmine ei pruugi vältimatult viia lõpliku õigusi rikkuva haldusakti (detailplaneeringu) andmiseni, ei ole tegemist menetlustoiminguga, mida saab eraldiseisvalt vaidlustada. Kaebajad on kohtusse pöördunud ennatlikult, kuivõrd kaebajate õiguste rikkumine lõpliku haldusaktiga (detailplaneeringuga) ei ole praegusel juhul üheselt ja vältimatult kindel. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et nende subjektiivseid õigusi väidetavalt rikkuva menetlustoimingu peale esitatud kaebust peaks kohus igal juhul sisuliselt menetlema.

§ 45

lg 3 eesmärk on justnimelt piirata menetlustoimingute eraldiseisvat vaidlustamist juhtudele, kus menetlustoimingu õigusvastasus tooks vältimatult kaasa lõpliku haldusakti õigusvastasuse. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine ning kaebajatel on võimalik oma vastuväited vajadusel esitada hiljem detailplaneeringu kehtestamise korral. 3

1. Kohus tagastab kaebuse ka MuKA
2. veebruari
3. a toimingu (
4. veebruaril 2025 esitatud vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ning kaebuse alternatiivnõude (kohustada MuKA-t sisuliselt vastama
5. veebruaril 2025 esitatud vaidele) osas. Kohus märgib esmalt, et kaebaja X ei esitanud MuKA-le
6. veebruaril 2025 vaiet, mistõttu ei saa vaide tagastamine ka tema subjektiivseid õigusi rikkuda ning vaide tagastamise vaidlustamiseks tal kaebeõigus puudub. MuKA viitas vaide tagastamisel asjaolule, et HMS § 72 lõike 2 kohaselt saab toimingu (detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine) vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Kuivõrd Pärnu linn ei ole detailplaneeringut kehtestanud, ei kuulu vaide lahendamine HMS § 79 lg 2 kohaselt MuKA pädevusse. Vaideotsuse peale võib

§ 45

lg 4 järgi esitada kaebuse ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta ainult juhul, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest; sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (

§ 45lg 4).

Kaebajad ei ole väitnud, et vaide tagastamine rikuks nende õigusi kuidagi sõltumata vaide esemest, st muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamisest. Kuna kohus kaebuse põhinõude osas tagastab, puudub kaebajatel kaebeõigus ka vaide tagastamise vaidlustamiseks (

§ 121lg 2 p 1).

1. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.
2. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p 2 kohaselt tagastamisele.

Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 4