Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Holm Bank AS (hageja) esitas 05.09.2024 (täpsustatud 31.10.2024) Harju Maakohtule hagi M Ei (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 06.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 25 706,03 eurot, millest 23857,76 eurot moodustab põhivõlg, 1279,01 eurot intress, 564,26 eurot viivis ja 5,00 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Lisaks palus hagejakostjalt välja mõista jooksva viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (12,25% aastas ehk 0,033562% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 06.09.2024 tasumata põhivõlalt (23857,76 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 2922,61 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 11.11.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 11.01.2025 (
Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 06.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx (mille alusel väljastati kostjale laen summas 25 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagis toodud asjaolude kohaselt kontrollis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired), lisaks kontrolliti kostja sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga ning küsiti kostja konto väljavõtet. Krediiditaotluses märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 2045 eurot ning kohustusteks 0 eurot. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja sissetulekuks on 2045,00 eurot ning kostjal igakuiseid kohustusi ei ole. Hageja võttis kostjale laenu andmisel arvesse kostja sissetulekut summas 2045 eurot. Kostja igakuiseks kohustuseks arvestati 396,40 eurot, mis on elatusmiinimum (kuna taotlusest ja konto väljavõttelt nähtuvalt kostjal igakuised kohustused puudusid). Hageja hinnangul oli kostja maksevõime 2 laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav ning hageja on järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagis toodud asjaolude kohaselt hindas võlausaldaja kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja veendus kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1 400 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 400 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.