← Eesti

3-25-1241/5

Obsah (5)§ 23§ 68§ 2§ 10§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 14. May 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1241 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 15 lg 1 alusel 48-tunniks kinni 22.04.2025. Kuna puudutatud isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, siis esitas PPA 24.04.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse, et pidada puudutatud isik

§ 23lg 1 ja lg 1 1 alusel kinni üle 48 tunni ning paigutada ta kuni üheks

(1)kuuks kinnipidamiskeskusesse. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:        puudutatud isikul puudub PPA-le teadaolevalt Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks õiguslik alus ning kehtivad reisidokumendid; puudutatud isiku ütlused on olnud ajas muutuvad ning antud ütlused kogumis näitavad selgelt, et ta püüab takistada viibimisõiguse väljaselgitamist ning võimalikku väljasaatmist; puudutatud isiku toime pandud rikkumised teistes Schengeni liikmesriikides, korduv ebaseaduslik Eestis viibimine, ametiasutustega koostöö vältimine ja andmete varjamine viivavad põgenemisohule; puudutatud isikul on raha, oskus ja võimalus reisida teistesse Schengeni riikidesse ning on põhjust arvata, et tema elukaaslane võib aidata tema asukohta varjata; puudutatud isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna ta ei ole suutnud või soovinud selgitada täpselt, kus asuvad tema dokumendid, mis nendega juhtus ja ta on korduvalt andnud vastuolulisi selgitusi asjaoludest; esineb

§ 68

punktis 6 sätestatud põgenemisoht; on alust arvata, et vabaduses viibides hakkab puudutatud isik väljasaatmisest kõrvale hoidma ning isiku varasemat käitumist arvestades ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks alust ja usaldust.

  1. PPA jäi 24.04.2025 kohtuistungil esitatud taotluse juurde.
  2. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et ei vaidle PPA taotlusele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Võttes aluseks puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu, mis välistab järelevalvemeetmete kohaldamise, siis tuleb PPA 24.04.2025 taotlus kooskõlas

§ 23lg-tega 1 ja 11 rahuldada.

5.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Vaidlust ei saa olla, et PPA seni kogutud olemasoleva teabe alusel ei ole puudutatud isikul Eestis ega Schengeni viisaruumis viibimiseks viibimisõigust. 6.

§ 23

lg 1 järgi võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et välismaalane põgeneb (

§ 23

lg 1 punkt 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (

§ 23

lg 1 punkt 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (

§ 23lg 1 punkt 3).

Kinnipidamine on võimalik, kui

-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks

§ 23lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud.

Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)1. 7. Võttes aluseks PPA taotluses toodud asjaolud, siis nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esinevad

§ 68

punktis 6 sätestatud põgenemisohu ning

§ 23lg 1 punktides 1–3 sätestatud kinnipidamise alused.

Arvestades puudutatud isiku antud vastuolulisi 1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel, punkt 1.

  1. 2 ütlusi, siis tuleb PPA-l sellises olukorras lähtuda teadaolevast faktilisest olukorrast ehk puudutatud isikul puudub õiguslik alus Schengeni viisaruumis viibida.
  2. Vaidlust ei saa olla, et puudutatud isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning ta on esitanud isiklike asjaolude kohta vastuolulisi väiteid. Algsel kinnipidamisel väitis puudutatud isik, et tema elukoht on Mustamäel ja seal on ka tema dokumendid
  3. Hiljem PPA küsimustele vastates väitis puudutatud isik, et kaotas kõik dokumendid
  4. aasta veebruaris Mustamäel pargis
  5. Isegi kui uskuda puudutatud isiku väidet dokumentide kadumise kohta Mustamäel pargis, siis ei ole ta astunud enam kui kahe kuu jooksul samme enda dokumentide korda ajamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isik ei ole täitnud

§-s 264 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Vastupidi, valeütluste andmisega on ta oluliselt suurendanud PPA töökoormust, kuivõrd PPA on pidanud kontrollima nt puudutatud isiku väiteid, et tema alaline alukoht on Saksamaal ning samuti on päringutest tulnud välja, et Ungari on kehtestanud puudutatud isikule sissesõidukeelu. 05.07.2022 kehtestas ka Eesti puudutatud isikule sissesõidukeelu Eestisse ja Schengeni viisaruumi kehtivusega kaks aastat. Sissesõidukeelu kehtestamisel kandis puudutatud isik teist perekonnanime. 9.

§ 68

punkt 6 sätestab, et välismaalase põgenemisoht esineb, kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades puudutatud isikuga seotud asjaolusid kogumis on põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides võib ta väljasaatmisest kõrvale hoida. Selle võimaluse muudab tõenäoliseks muu hulgas asjaolu, et isikul on piisav tutvusvõrgustik Schengeni viisaruumis4 ning ta on valetanud ka enda elukoha kohta Eestis. Nimelt selgitas puudutatud isik enda kinnipidamisel, et tema elukoht on Mustamäel, mille aadressi ta avaldada ei soovi, kuid hiljem PPA-le ütlusi andes väitis ta enda elukohaks oleva Rävala tn-l asuva korteri. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku üldine usaldusväärsus on sedavõrd madal, et see muudab võimaliku põgenemisohu veelgi reaalsemaks. 10. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku kinnipidamine

§ 23

lg 1 punktide 1–3 alusel põhjendatud, sest esineb

§ 68punktis 6 sätestatud põgenemisohu alus.

11. Järelevalvemeetmete (

§ 10

lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd isikuga seotud isiklikud asjaolud näitavad üheselt, et ebaseaduslik liikumine ei heiduta teda. Lisaks on puudutatud isikul intiimteenuste pakkujana võrgustik, kes samuti saavad teda abistada. 12. PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine. Samuti ei saa kinnipidamise eesmärki arvestades pidada lühiajalist kinnipidamist ebaproportsionaalseks.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 24.05.2025 (kaasa arvatud). 2 Dtl
  2. Dtl
  3. 4 Intiimteenuste operaator Poolas ning elukaaslane, kes samaaegselt elab Eestis ja Soomes. 3 3
  4. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 1¹).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

15. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.