Obsah (10)

§ 613§ 477§ 428§ 429§ 172§ 168§ 174§ 143§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised Kohtuistungid Viru Maakohus Nele Teelahk 18. veebruar 2025, Jõhvi 2-22-97

) § 168 lg 4). KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus võtab avaldusest osalise loobumise vastu. Ülejäänud osas jätab kohus avalduse rahuldamata.
2. Avaldaja on esitanud
3. novembril 2024 täpsustatud avalduses sisuliselt kaks taotlust: korteriühistu kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks ning
4. mai 2022 üldkoosoleku otsuse puudumise ja teise sisuga otsuse vastuvõtmise tuvastamiseks. 5.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Avaldaja esitas
2. veebruaril 2025 avalduse, millega loobus nõudest tuvastada, et
3. mai 2022 üldkoosolekul ei hääletatud ega võetud vastu avalduse täpsustuses märgitud sisuga otsuseid. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldaja osaline avaldusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada osas, milles avaldaja palus tuvastada, et

1. mai 2022 üldkoosoleku osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu määra kinnitamine – 55 senti 1 m² kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) – 60 senti 1 m² kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) – 30 senti 1 m² 4 kohta; 2022–
2. aastaks kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja kanalisatsiooni püstakute vahetuseks – 9600 eurot; territooriumi heakord – 600 eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega (ida poolt) – 110 000,00 eurot ning
3. mai 2022 üldkoosolekul võeti tegelikult vastu otsus kinnitada
4. a tulu- ja kulukava. Kohus leiab, et avaldusest osalise loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. Korteriühistu ei ole loobumisele vastu vaielnud. Kohus ei ole tuvastanud ka

§ 429lg-s 4 sätestatud muid asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise.

Eeltoodust tulenevalt hindab kohus järgnevalt avaldaja teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõude põhjendatust.

1. KrtS § 45 lg 1 sätestab korteriomaniku õiguse saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lg 3 (kuni
2. jaanuarini 2023 kehtinud redaktsioon) sätestab, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Seega on avaldaja teabenõude esitamise ajal kehtinud KrtS § 45 lg 3 redaktsiooni järgi kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Avaldajal tuli seega menetluses tõendada, kas ja millal ning millise sisuga teabenõude on avaldaja puudutatud isikule kohtuväliselt esitanud.
3. Avaldaja esitas
4. mai 2022 korteriühistu juhatusele saadetud e-kirja (dtl 242, tõlge dtl 238) ja teabenõude dtl 10-11, tõlge dtl 29-30). Korteriühistu ei ole vastu vaielnud sellele, et avaldaja
5. mail 2022 teabenõude esitas. Korteriühistu avaldas, et juhatus vastas avaldajale
6. mail 2022 (dtl 255-256; tõlge dtl 257-258), kuid ei nõustunud, et tegemist oleks olnud teabe andmisest keeldumisega. Avaldusest nähtub, et avaldaja käsitles korteriühistu tegevust teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisena ning pöördus
7. juulil 2022 teabe saamise ja dokumentidega tutvumise avaldusega kohtusse. Kohus nõustub korteriühistuga, et avaldaja on mööda lasknud KrtS § 45 lg 3 (kuni
8. jaanuarini 2023 kehtinud redaktsioon) tähtaja. Juhul, kui pidada korteriühistu
9. mai 2022 vastust keeldumiseks, möödus kaks nädalat keeldumisest
10. mail
11. Juhul, kui lähtuda avaldaja väitest, et korteriühistu jättis teabenõudele vastamata, saabus kohtusse pöördumise tähtaeg TsÜS § 136 lg-te 5 ja 8 alusel
12. juunil 2022 (s.o neli nädalat taotluse esitamisest
13. mail 2022). Mõlemal juhul on tuvastatud, et avaldaja lasi
14. juulil 2022 kohtule avalduse esitamisel mööda seaduses sätestatud tähtaja. Kohus nõustub korteriühistu seisukohaga, et KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaeg on (analoogselt ÄS § 166 lg 3 tähtajaga) õigust lõpetav tähtaeg. Sätte eesmärgiks on suunata korteriomanikku pöörduma teabenõudega esmalt korteriühistu juhatuse poole ning kui korteriühistu juhatuselt ei õnnestu teavet saada, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. Kui korteriomanik laseb seaduses sätestatud tähtaja mööda, on tal võimalik pöörduda teabenõudega kohtuväliselt uuesti korteriühistu juhatuse poole ning seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti kohtu poole (vt ka RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-77-12, p 19). 5 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja nõuab korteriühistu juhatuselt teavet ja dokumentidega tutvumist. Kuivõrd avaldus jääb selles osas rahuldamata, ei kontrolli kohus avaldaja teabenõude ja dokumentidega tutvumise nõuet sisuliselt ega hinda sellega seotud tõendeid ja seisukohti.
15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja nõude korteriühistult teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks rahuldamata.
16. Kohus jätab avalduse rahuldamata jätmise ja avaldusest osalise loobumise tõttu menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel ja

§ 168lg 4 alusel avaldaja kanda.

Avaldaja märkis, et loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu. Seega ei ole loobumise põhjuseks asjaolu, et puudutatud isik oleks nõude rahuldanud. 11.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Puudutatud isik esitas

1. veebruaril 2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isik kandnud menetluskulusid kokku 1674,56 eurot. Puudutatud isiku menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja järgi esindajakuludest 1588,26 eurot, esindaja sõidukulu 12,20 eurot ja tõlkekuludest 74,10 eurot. Kostjat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaksu ja 122 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
3. Kohtu hinnangul on sõidukulu
4. aprilli 2024 istungile põhjendatud ja vajalik kulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 16). Justiitsministri
5. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Puudutatud isiku esindaja büroo asub Jõhvis (Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond) ning
6. aprilli 2024 istung toimus Narvas kohtumajas (
7. Mai tn 2, 20308 Narva). Kuigi avalduses ei ole täpsustatud, kas tegemist on ühistranspordi või isikliku sõiduvahendi kasutamisest tekkinud kuluga, siis arvestades advokaadibüroo ja Narva kohtumaja vahelist vahemaad (üks suund 48,7 km), siis on sõidukulu 12,20 eurot kohtu hinnangul mõistliku suurusega ning kuulub hüvitamisele.
8. Puudutatud isik palub menetluskuluna kindlaks määrata tõlkekulu 74,10 eurot, mis tekkis puudutatud isikul seoses
9. oktoobri 2022 vastuse lisade tõlkimisega. Kohus leiab, et avaldaja
10. juuli 2022 avalduse sisu arvestades oli tegemist põhjendatud lisade esitamise ja järelikult ka tõlkimisega. Tegemist on asja läbivaatamise kuluga

§ 143p 1 tähenduses.

Kohus leiab, et arvestades tõlgitud dokumentide mahtu ja sisu, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

1. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt osutas puudutatud isiku lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 13 h 5 min summas 1588,26 eurot, s.o 6 - kohtumaterjalide ja avaldusega tutvumine, nõupidamised kliendiga, asjaolude ja kliendi dokumentidega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse avaldusele koostamine ja kohtule esitamine (3 h 45 min, tunnihind 120 eurot), kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine
2. aprilli 2024 kohtuistungil (1 h 15 min, tunnihind 122 eurot),
3. novembri 2024 kohtuistungiks ettevalmistamine,
4. novembri 2024 kohtuistungil esindamine (1 h 5 min, tunnihind 122 eurot), avaldaja
5. novembri 2024 seisukohaga tutvumine (30 min, tunnihind 122 eurot), nõupidamised kliendiga, vastuse
6. novembri 2024 täpsustatud avalduse osas koostamine ja kohtule esitamine,
7. detsembri 2024 kohtunõudega tutvumine (3 h 45 min, tunnihind 122 eurot), avaldaja
8. jaanuari 2025 arvamusega tutvumine, seisukoha
9. jaanuari 2025 arvamuse osas koostamine ja kohtule esitamine (2 h 30 min, tunnihind 122 eurot), menetluskulude nimekirja koostamine (15 min, tunnihind 122 eurot). Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, kahte toimunud kohtuistungit, avaldaja menetlusdokumentide, seisukohtade ja taotluste ebaselgust ning korduvaid täpsustusi, avaldaja ja puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on avaldaja esindaja märgitud toimingute osas põhjendatud ajakulu 11 h 5 min. Avaldaja loobus osaliselt nõudest alles maakohtu menetluse lõpus, mistõttu puudutatud isiku menetluskulude vähenemist see kaasa ei toonud. Samas leiab kohus, et puudutatud isiku esindaja ajakulu tuleb vähendada 2 h (tunnitasuga 122 eurot) võrra menetlustoimingutelt (nt

1. detsembri 2024 ja
2. jaanuari 2025 menetlusdokumendid), milles puudutatud isik esitas kohtule n-ö korteriühistu teabenõude täitmise eesmärgiga tõendeid. Korteriühistu liikme teabenõude osas on tegemist menetlusega, mille eesmärk on hinnata, kas korteriühistu juhatusel oli/on kohustus võimaldada avaldaja taotletud teabe ja dokumentidega tutvuda. Juhul, kui kohus tuvastab korteriühistu sellise kohustuse, siis kohustab kohus korteriühistut dokumentiga tutvumist võimaldama lõpplahendiga. Dokumente ei tule esitada tõenditena menetluse käigus. Kohtumenetluses dokumentide ja teabe esitamist ei taotlenud avaldaja ega nõudnud puudutatud isikult kohus. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmise osas, mis puudutab juba kohtumenetluses dokumentide esitamist ning vähendab seetõttu ajakulu 2 h võrra. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 1344,26 eurot käibemaksuga (1588,26 - 244).
3. Arvestades eelnevat mõistab kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude katteks välja 1430,56 eurot (12,20 + 74,10+ 1355,26). Rahuldamisele kuulub puudutatud isiku taotlus mõista avaldajalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud) 7