← Eesti

2-24-111996/16

Obsah (20)§ 416§ 164§ 403§ 9§ 404§ 402§ 1§ 4062§ 94§ 406§ 408§ 4034§ 113§ 82§ 396§ 76§ 100§ 101§ 167§ 1132

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3743,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Icure OÜ), registrikood 11542046 Hageja esindaja: Anu Volmer hagi I. S. vastu võ

§ 416üles 20.02.2024 seisuga.

Krediidiandaja loovutas tulenevalt

§ 164

tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades kostjale 20.02.2024 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile I. S.-il.ee teatise nõude loovutamise kohta.

  1. 24.07.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 24.07.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 17.10.
  2. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 31.10.
  3. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
  4. Hageja selgitas 18.11.2024 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitas nõuete ümberarvestuse. 13.03.2025 esitas hageja kohtule täiendava selgituse. Kohtuotsuse põhjendused
  5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
  7. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 32-1-21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
  8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-st 1, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud 3

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996 ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 403

⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. 10.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud. Lepingutel ei ole kostja allkirja. Lepingud sisaldavad kostja nime ja kuupäeva. Lepingudokumentidena on hageja kohtule esitanud lisalaenu lepingu XXX personaalsed tingimused ja üldtingimused ning lepingute XXX, XXX, XXX, XXX, XXX maksegraafikud, Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Hageja on esile toonud, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning lepingutingimustega nõustumiseks ning et lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Kostja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Kohus loeb tuvastatuks, et BB Finance OÜ ja kostja vahel olid sidevahendite teel sõlmitud lepingud olid kostjale püsival andmekandjal esitatud ning sisaldasid seadusega nõutud andmeid. 11.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist ja puuduste kõrvaldamisest tulenevalt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 30.05.2023 laenulepingu nr XXX (laen summas 1000 eurot), 24.07.2023 lisalaenu lisalepingu nr XXX (lisalaen 300 eurot), 16.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 405 eurot), 17.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 630 eurot) ja 18.10.2023 lisalaenu lepingu XXX (lisalaen 141 eurot). Seega sai kostja laenu kokku 2476 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et BB Finance OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 12.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse p 1.3.8 kohaselt ning kostjale edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisas nr 23; dtl 228) on BB Finance OÜ loovutanud lepingust nr XXX tuleneva kostja vastase nõude 20.02.2024 OK Incure OÜ-le (nüüd B2 Impact OÜ). Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud e-posti teel. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast. 13. Võlaõigusseaduse (

) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest 4

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996 lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

§ 406lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse

§ 408

lg 4 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ BB Finance OÜ ja kostja vahel 18.10.2023 sõlmitud lepingust nr XXX tulenvalt oli krediidi kulukuse määr 50% aastas (dtl 219). Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laenusumma on 2999,59 eurot (sh lepingutasu169,79 eurot), muud kulud summas 16,83 eurot, intressimäär 40,99% aastas, laenu tähtpäev 20.04.2026 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 18.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne määr 50,16%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli lepingu nr XXX intressimäär 40,99% aastas ja krediidi kulukuse määr 50% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
  3. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 1.1 (dtl 51 - 58) ja 18.11.2024 esitatud puuduste kõrvaldamises (dtl 261 – 267) . Hageja esitab hagi lisadena kostja krediidivõimelisuse hindamise alused ja päringute väljavõtted (lisa 1), pangakonto analüüsid perioodi 25.02.2023 kuni 25.06.2023 (lisa 4) ning perioodi 18.06.2023 kuni 16.10.2023 osas (lisa 6). Hageja selgitab hagis (dtl 52), et kostja märkis laenutaotlust täites järgmised andmed: 30.05.2023 krediidiküsitluses netosissetulekuks 1500 eurot (tööandaja Harmet Constructions oü), finantskohustusteks 150 eurot, igakuiseid muid kohustusi (sh eluasemekulud, toit) ja ülalpeetavate arvu kostja ei märkinud. 24.07.2023, 16.10.2023 ja 17.10.2023 krediidiküsitluses netosissetulekuks 2925 eurot, finantskohustusteks 250 eurot, igakuiseid muid kohustusi (sh eluasemekulud, toit) ja ülalpeetavate arvu kostja ei märkinud (hagi lisa 2). 14.1 Enne lepingu XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise sissetuleku andmeid Maksu-ja Tolliametist (MTA) kuupäeval 30.05.2023. Keskmise sissetuleku arvutamise aluseks olid viimase nelja kuu maksed ning keskmine sissetulek MTA andmete põhjal oli 2273,59 eurot. Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 621 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad. Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust. Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) hinnati 1389 eurot. 14.2 Enne lisalaenu lepingu XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise sissetuleku andmeid pangakonto väljavõttelt kuupäeval 24.07.2023. Keskmine 5

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996 sissetulek oli pangakonto väljavõttel 2925 eurot. Igakuised keskmised finantskohustused olid väljavõttel 250 eurot (lisa 4). Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 754,00 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad. Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust. Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) lepingu XXX puhul hinnati 1775 eurot. 14.3 Enne lisalaenu lepingute XXX, XXX, XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise sissetuleku andmeid pangakonto väljavõttelt kuupäeval 16.10.2023 (lisa 6). Võlausaldaja analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet AccountScoringu (https://accountscoring.com/) abil. AccountScoringu analüüsi tulemused olid: võlgniku keskmine igakuine netosissetulek on 4746,74 eurot; igakuised keskmised finantskohustused 513,49 eurot; hasartmängurlus 0,00 eurot (lisad 5, 6, 7 rida sissetuleku hinnang). Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 754 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad. Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust. Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) lepingute XXX, XXX, XXX puhul hinnati 1512 eurot. Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse nagu Krediidiregister, Krediidiinfo, Rahvastikuregister ja lepingu XXX puhul ka Ametlikud Teadaanded (vt. lisa 1 punktid 3, 8, 13, 18 – tehtud päringud). Päringu tulemustest nähtus, et kostjal puudusid mistahes maksehäired ja võlgnevused laenu saamise hetkel ning ülalpeetavad (vt. lisa 1 punktid 4 -6, 9-11, 14-16, 19-21, 23-26 päringute ja vastuste väljatrükid). Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjale teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Antud juhul on hagimenetluses konto väljavõtte tõendina esitatud AccountScoring teenusepakkuja poolt kostja arvelduskonto analüüsiks kogutud arvelduskonto ajaloo andmed. Hageja ei ole kohtule kostja konto väljavõtet esitanud, et kohus saaks kontrollida, kas hagi lisad 4 ja 6 tabelid „Tehingud“ vastavad tegelikele andmetele. Hageja hagile lisatud pangakonto analüüsist (dtl 156) nähtuvalt on kostja tööandja Harmet Constructsion OÜ teinud kostjale 30.09.2023 makse selgitusega „TL lõpetamine – septembri töötasu (lõplik) + puhk.komp 21 päeva“. Hageja ei ole esitanud kohtule selgitusi ega tõendeid, kas võlausaldaja on kostjalt küsinud kuidas kostja peale töösuhte lõppemist on võimeline tasuma oma võetud finantskohustusi, mis kostja kontoväljavõtte alusel olid september 2023 ca 551,84 eurot (lisandub refinantseeritava laenu makse) (dtl 263). Töösuhte lõppemisel on sellega kaasnev sissetuleku kadumine ettenähtav asjaolu. Seega olukorras, kus krediidiandjale olid konto väljavõttest nähtav, et kostjaga tööleping lõpetati ja kostja finantskohustused olid selgelt nähtavad, oleks krediidiandja pidanud kostjalt küsima täiendavaid selgitusi ning hindama, et kas kostja võetud kohustused on talle pärast töölepingu lõppemist jõukohased. Enamgi veel, krediidiandja pidi mitmete järjestikuste ja samaaegsete laenude võtmist arvesse võtma kostja maksekäitumise ja krediidivõimelisuse hindamisel. Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18 märkinud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 403⁴ lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja 6

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996 kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on eelviidatud määruses p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 403⁴ lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 403⁴ lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Seega leiab kohus, et hageja oleks pidanud enne 16.10.2023, 17.10.2023 ja 18.10.2023 lisalepingute sõlmimist küsima kostjalt täiendavaid selgitusi tema sissetulekute regulaarsuse kohta pärast töölepingu lõppemist. 7

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996 Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud enne lepingute sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. 15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja esitas 13.03.2025 nõuete ümberarvestuse (alternatiivnõude) juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 295). Hageja märgib, et hageja põhinõue kostja vastu on

§ 4034

lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2258,78 eurot (väljastatud krediit 2476 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed summas 217,22 eurot). Eelpool märgitud põhinõudele lisandub intress 28,26 eurot ((20.11.2023 intressi osamakse 7,53 eurot, 20.12.2023 intressi osamakse 7,30 eurot, 20.01.2024 intressi osamakse 7,05 eurot ja 20.02.2024 intressi osamaksest 6,38 eurot) ning viivis põhivõlalt s.o 2258,78 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 21.02.2024 kuni täpsustuse esitamiseni (so. kuni 13.03.2025)

§ 113

lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas 289,85 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50 eurot. 15.1 Hageja on 13.03.2025 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et nõude aluseks oleva lepingu XXX katteks tagasimaksed puuduvad, seega on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja on

4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestamisel jäänud täielikult viivitusse 20.11.2023 (79,25 eurot), 20.12.2023 (79,25 eurot) ja 20.01.2024 (79,25 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud 20.02.2024 seisuga ning hageja põhinõue summas 2258,78 eurot (saadud krediit 2476 eurot – tagasimaksed lepingute XXX ja XXX katteks summas 217,22 eurot) muutunud sissenõutavaks

§ 82lg 7 mõttes (dtl 295). Seega enne lepingu ülesütlemist, s.o 20.02.2024 oli kostja viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 8

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996 mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Krediidiandaja andis kostjale 03.02.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Teatis edastati kostja e-posti aadressile I. S.-il.ee. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 19.02.2024 ei likvideerinud ja oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas

§ 416üles 20.02.2024 seisuga (dtl 225).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused olid täidetud, mistõttu olid lepingud ülesütlemisega lõppenud ning hageja nõue on

§ 82lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks.

15.2 Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb

§ 396kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Vastavalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,

§ 101lg 1 p 1, 6).

BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 30.05.2023 laenulepingu nr XXX (laen summas 1000 eurot), 24.07.2023 lisalaenu lisalepingu nr XXX (lisalaen 300 eurot), 16.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 405 eurot), 17.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 630 eurot) ja 18.10.2023 lisalaenu lepingu XXX (lisalaen 141 eurot). Kostja sai laenu kokku 2476 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingute XXX ja XXX katteks summas 217,22. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu XXX alusel põhivõlgnevus 2258,78 eurot. 15.3 Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist põhinõudelt 2258,78 eurolt perioodi 20.11.2023 kuni 20.02.2024 (s.o kuni lepingu ülesütlemiseni)

§ 94lg-s 1 sätestatud määras (s.o 4% aastas) summas 28,26 eurot (dtl 295).

Kohus rahuldab hageja intressi nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi

§ 94lg 1 alusel summas 28,26 eurot.

15.4

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt 2258,78 eurolt

§ 113

lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 21.02.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni 13.03.2025 summas 289,85 eurot. Perioodil 21.02.2024 kuni 30.06.2024 on viivisemäär

§ 113lg 1 teise lause kohaselt 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 12,25% aastas ja 9

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996 perioodil 01.01.2025 kuni 13.03.2025 11,15% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 2258,78 eurolt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 21.02.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni s.o 13.03.2025 summas 289,85 eurot. 16. Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) ja kooskõlas

§ 1132 lg 1 võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi Kliendikeskkonna e-posti aadressile I. S.-il.ee 21.11.2023, 21.12.2023, 23.01.2024 meeldetuletuskirjad ning tasumata tasulised võlateatised 27.11.2023 (5 eurot), 27.11.2023 (5 eurot), 26.01.2024 (5 eurot) (dtl 63). Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (

§ 167

). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja

§ 1132lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale e-posti-aadressile I. S.-il.ee järgnevad tasulised nõudekirjad: 27.02.2024 (25 eurot), 05.03.2024 (5 eurot) ja 12.03.2024 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses (dtl 63 - 64). Hageja tõendab sissenõudmiskulude tekkimist hagi lisades 20 ja 26

§ 1132

lg 1 alusel lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

§ 113

² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (

§ 403⁴ lg 7 ls 2).

Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Kolleegium leiab, et tasuna ei saa

§ 403

⁴ lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-1812417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 50 eurot (15+35). 17. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel 18.10.2023 sõlmitud laenulepingust XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2258,78 eurot, intressi 28,26 eurot, viivise perioodi 21.02.2024 kuni 13.03.2025 eest 289,85 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot. 10

(11)Tsiviilasi nr 2-24-111996
  1. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
  2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
  3. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 3743,81 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (2626,89 eurot ehk 70,17%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 70,17% ulatuses kostja kanda ja 29,83% ulatuses hageja kanda.
  4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 455 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 319,27 eurot (70,17% 455st).
  5. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

  1. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
  2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
  3. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.